Süsteem algelisus muutis abitööjõu leidmise väga keeruliseks, sest läks mitu kuud, enne kui komplekteerijale selgeks hakkas saama, kus millised raamatud on. Riik stimuleerib vabatahtlikku rahakogumist, lisades kodaniku poolt kindlustuskassasse makstud kahele eurole omalt poolt ühe euro. Ühtne number hiljemalt Ühtse hädaabinumbri töölerakendamine sõltub sellest, kas eelarves raha jätkub, tunnistab siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Ta lisas, et 8 tornlao inventuur õnnestus teha vaid ühe päevaga, mis on ABBs kõigi aegade rekord. Tomingas möönis ka ohte, milleks oli eelkõige kartus, et tegemist on uue tehnikaga ja ei ole teada, milline on töökindlus.

Avaldame kolmest Tosi tuletorje susteemi neli näidet, mis on aidanud ettevõtetel oluliselt hoida kokku aega, raha, ruumi ja tõstnud laoprotsesside efektiivsust. Tornlaod ABB komponentide kesklaos. Mitme ABB üksuse kokku kolimisega uude Jüri kampusesse liideti üksuste laod. Ehk kui vanad laod olid kokku m², siis uus ladu oli m². Selle jaoks plaaniti laoriiulid ehitada kuni 9 meetri kõrguseks.

Paraku selgus, et tuletõrje reeglite tõttu saab teha vaid 6 meetri kõrguseid riiuleid.

hành trình tìm bệnh trên động cơ yanmar thuỷ 4CH25 A hưu cao cổ thường gặp nước ngọt tràn ra bô lửa

Puudu oli m² ladustamise pinda. ABB tegi arvutused, kui palju erinevate lahenduste puhul maksab 1 m² laopinda. Selgus, et maja suuremaks ehitamisel maksab lao m² eurot, tornlao m² maksumus on eurot. Tornlaoga kaasneb ka efektiivsus. Noppimine muutus kiiremaks. Kui soovida midagi tornlaost kätte saada, siis tuuakse see kohale 22 sekundiga.

Tomingas möönis ka ohte, milleks oli eelkõige kartus, et tegemist on uue tehnikaga ja ei ole teada, milline on töökindlus.

Tagantjärele on Tomingas rahul, et ühtegi tõsisemat viga ei ole esinenud. Põhiliselt on olnud tehnilised vead, et kaabliühendused ei ole olnud korralikud ja tornladu ei ole saanud ühendust serveriga.

Sellistel juhtudel on läinud põhiline aeg vea tuvastamisele. ABB vajas 8 tornladu, millest igaüks on 6 meetrit kõrge. Igas tornis on 37 riiuliplaati × mm. Plaadid on automaatse kõrguse tuvastusega ehk süsteem ise vaatab, kuidas ta kaupa plaadile paneb ja Tagasi 9 Jaga valik Tehingud plaadile kaup sobib.

Ühe torni alune pind on 14,32m². Torn mahutab m³ kaupa ehk praktiliselt läheb tornlattu üks rekka täis kaupa, näitlikustas Tomingas.

Ta ütles, et tornladude jaoks on praegu kasutusel m² laopinda. Klassikalise peenkaubalao puhul oleks sama ladustamiskoguse juures vajalik olnud m² pinda. Ka ühe noppimise teekond on praegu maksimaalselt vaid 15 meetrit, mis klassikalises laos oleks kuni meetrit. Ta lisas, et 8 tornlao inventuur õnnestus teha vaid ühe päevaga, mis on ABBs kõigi aegade rekord.

Samuti on vigade protsent langenud väga madalale. Ühe torni maksumus on suurusjärgus 50 eurot. Tegemist on kastidega täidetud riiulitega, milles ülemine riiul on RFID-antenniga lugemise ala. Kui kast komponentidega saab tühjaks, siis tõstab kastist viimased komponendid võtnud töötaja kasti RFID-alasse ülemisele riiulile.

RFIDi abil saadetakse info, et kast on komponentidest tühjaks saanud, tarnija majandustarkvarasse. RFID-tagi abil on tarnijale teada, milline kast, millise kaubaga ja mis asukohaga riiulis vajab täitmist.

KanBan on kahe kasti süsteem, mis tähendab, et teise kasti sisu tarbimise ajal peab tarnija täitma tühjaks saanud kasti uuesti. YEInternational: Nädalast inventuuri hakati tegema ühe päevaga Elektroonikakomponente müüvas YEInternationalis kulus inventuuriks aega nädal ning ettevõte kaotas selle aja jooksul oma käibes miljon krooni. Selline olukord sundis üle minema inventuuris pihuarvutite kasutamisele. Inventuuri jaoks prinditi paberid, kuhu Tosi tuletorje susteemi kirjutatud toodete koodid ja nimed, millele kirjutatakse inventuuri käigus juurde toodete kogused.

Tooted olid laos seg­menteeritud vaid sarnasuse järgi ehk sarnased tooted asusid kõrvuti, kuna arvati, et nii on lihtsam toodet leida. Kuna YEInternational on nii hulgi- kui ka jaemüügiettevõte, siis võis toode asuda erinevates kohtades — lattu saabununa näiteks aluse peal, aga mõni alus oli lahti võetud ja sealt oli toode viidud kaupluse riiulile.

Toodetel ei kasutatud ka ribakoode, arvati, et piisab ainult tootekoodidest. Selline Tosi tuletorje susteemi korraldus tähendas, et inventuur kestis 5 tööpäeva pluss üks puhkepäev.

Lisaks pidid raamatupidajad ühe päeva kulutama inventuurilehtedelt andmete sisestamiseks majandustarkvarasse. Kuna programm ei võimaldanud andmeid sisestada mitmel inimesel korraga, siis pidid kaks raamatupidajat sisestamistööd tegema kordamööda. Kõige lõpuks järgnes veel Tosi tuletorje susteemi kallimate toodete järelkontrolliks. Probleeme laos tekitab paindumatu tarkvara Inventuuris tekitas probleemi kasutusel olnud majandustarkvara. YEInternational tootis ka kaableid. Kui jaemüügis ei muutunud kaup teiseks kaubaks, siis tootmises muutus toore kaubaks ja toorme vähenedes muutus kauba hulk.

Majandustarkvaras puudusid algoritmid, mis kontrolliks, kas inventuuri tehti kõigis asukohtades. Tavaliselt unustati mõnest kohast otsida. Probleemiks oli kompetentsus. Seaduse järgi ei tohtinud inventuuri teha inimene, kes kaupa müüb või on selle sisseostnud.

Tosi tuletorje susteemi VNT Share Option Tehingud

Selliste müstiliste nimetustega leht anti inventuuri ajal kätte inimestele, kes igapäevaselt ei tegele nende toodetega ja nad pidid need tooted ladudest üles leidma. Probleemiks oli aeglane sisestus. Koppeli kinnitusel kulus andmete sisestamiseks majandustarkvarasse ja puudujääkide kontrollimiseks 7 tundi.

Et ettevõttes oli palju erinevaid ladusid, võis inventuuri tegija lugeda kaupa valest laost, mis tekitas segadusi. Ka erinevad mõõtühikud tekitasid probleeme. Puudus info mõõtühikute kohta, tekkisid üle- ja puudujäägid. Puudusid laoaadressid, mis oleks aidanud kaupa üles leida. Koppeli ütlusel oli seisukoht, et väikestele vidinatele ei ole võimalik aadressi anda.

Tekkisid probleemid müügis. Kaupluse töötaja ei teadnud, kust minna Tosi tuletorje susteemi otsima. Müüja kadus lattu riiulite vahele kümnekonnaks minutiks, ei suutnud sealt küsitud kaupa leida ja ütles lõpuks kliendile, et soovitud kaupa ei ole hetkel laos. Samuti aeti segamini sarnaseid tooteid. Näiteks kullatud ja vaseotsikuga kaablid olid ühes kohas. Lihtne oli eksida ja anda kliendile vale toode, kuid toodete hinnavahe võis olla kümnekordne.

Puudus seerianumbrite andmebaas. Seetõttu ei suudetud eristada oma tooteid võõrastest samasugustest toodetest ega teatud seega, kas tagasitoodud toote garantii kohustus oli YEInternationalil või mõnel konkurendil.

Raamatupidamise jaoks oli probleem inventuuri tulemuste käsitsi sisestamine. Programm lasi tulemusi sisestada korraga vaid ühel kasutajal. Samuti ei olnud võimalik avastada ülejäägiga tooteid, kuna programm ei printinud nimekirja välja tooteid, mille laoseis oli programmi andmetel null. Lahendused laos algavad vajaduste kirjeldamisest Kõik need probleemid andsid tõuke hakata süsteemi laos muutma. Uue süsteemi jaoks kirjeldati nõuded: - lugemite sisestamine majandustarkvarasse peab toimuma automaatselt; - süsteem peab ise aru saama, millise lao kaubaga on tegemist; - süsteem peab vahet tegema toote ribakoodil ja laoaadressi ribakoodil; - inventuuri ajal peab pihu­arvutis olema kuvatud ka mõõtühik, milles toodet arvestatakse; - et loendaja järjekord ei läheks segi näiteks tööpauside ajalpeab pihuarvuti ekraanilt nägema viimati loetud kauba koodi; - ei inventeerita ainult tooteid, vaid laoaadresse, ehk üle loetakse ka tühjad kohad laoriiulitel, selle jaoks peab olema pihuarvutil eraldi klahv tühja laoaadressi kohta märke tegemiseks.

4 näidet, kuidas muuta laod efektiivsemaks

Lahendusena muretseti 10 Palmi pihuarvutit. Nende pihuarvutite juurde sai lisada ka ribakoodi lugeri. Teiseks toimus lao kaardistus. Kaardistati kõik laod, kauplused jm kohad, kuhu oli võimalik kaupu susata, rääkis Koppel. Selleks loodi laoaadressid. Aadressi sai iga riiul, kapp, stend. Kokku tuli aadressi, mida oli vaja inventuuri käigus kontrollida. Ribakoodid said kõik tooted ja laoaadressid. Koppel möönis, et toodetele ribakoodide andmine oli probleemne.

Raske oli Tosi tuletorje susteemi, kuidas panna ribakoodi vidinale, mis maksab vähem kui ribakood ise. Otsustati, et väikseid asju pannakse karpidesse, millel on ribakood.

Main Navigation

Ühel laoaadressil võis olla kuni 3 toodet. Muudatuste tulemusena sai hakata pihuarvutiga lihtsalt tooteid lugema. Pihuarvutiga lugedes edastatakse süsteemi toode, asukoht ja kogus. Ongi Tosi tuletorje susteemi inventuur. Lisaks on süsteemis abistavad algoritmid, mis aitavad üles leida, millistes asukohtades on veel tooted lugemata, kus asub kaup samal aadressil, aga erinevatel riiulitel. Varem sellised tooted ei tulnud inventuuris välja, kuna nende laoseis oli null ja inventuuri leht ei printinud selliseid tooteid kontrollimise jaoks nimekirjagi.

Seetõttu ei läinud keegi neid tooteid ka kontrollima. Lisaks inventuurile oli pihuarvutitel veel liideseid. Näiteks pisteline asukoha kontroll — töötaja läks kauba juurde ja kontrollis pihuarvutiga, kas kaup on Tosi tuletorje susteemi asukohas, kirjeldas Koppel. Pihuarvuti funktsioonide hulka kuulus ka seerianumbrite sisestus, kauba sissetuleku fikseerimine, kauba lähetus, laoliikumiste fikseerimine, garantiiaja kontroll. Pihuarvutitega tehakse enam kui tootega laos inventuur nüüd ühe päevaga.

Kuna Palme enam ei toodeta, siis on Koppeli sõnul plaan üle minna nutitelefonidele ka neile on võimalik lisada laserribakoodi lugeja ja programmeerida tarkvara Androidile. Neli aastat tagasi käis töö Rahva Raamatu laos veel täiesti teisiti. Raamatud saabusid tarnijatelt alustel ja need pandi tarnijate kaupa riiulile.

Tosi tuletorje susteemi Parim tasuta binaarne valikud

Süsteemi algelisus muutis abitööjõu leidmise väga keeruliseks, sest Tosi tuletorje susteemi mitu kuud, enne kui komplekteerijale selgeks hakkas saama, kus millised raamatud on. Vajadus uue süsteemi järele laos muutus eriti suureks, kui ettevõte Raamatuladu vajab kiiret reageerimist.

Tosi tuletorje susteemi Trading System Azioni

Laotöö muudab eriti keeruliseks raamatumüümise spetsiifika.