Jätkusuutlikuma büroopidamisega ühtlustub kohtutäiturite praktika, võlgnike ja sissenõudjate õigused ning huvid saavad paremini tagatud ning Justiitsministeeriumi ja kohtute halduskoormus langeb. Kas tööandja võib kohustada töötajat kandma nimesilti? Lisaks soovitame sätestada veebilehele piirangud sugupuuandmetele juurdepääsevate isikute hulga osas nt vaid suguvõsasse kuuluvad isikud pääsevad enda suguvõsa andmetele ligi. Kui kohus või nõustaja peab vajalikuks võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks võlgniku vara kontrolli, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu.

Kindlasti tuleb seda teha avatult ja läbipaistvalt. Selliseid olukordi, kus tööle värbamine eeldab puhast tausta ja taustauuringut tuleb ilmtingimata teha, on nii avalikus kui erasektoris. Näiteks ei saa avalikus sektoris lasteaiaõpetajaks võtta tööle inimest, kes on tekitanud alaealisele kehalisi vigastusi. Vastutusrikkad ametikohad panganduses, infotehnoloogias jt nõuavad samuti taustauuringut kas seaduse sätte või õigustatud huvi alusel.

Kuid oluline on meeles pidada, et isikuandmete kaitse üldmäärus, eestikeelse lühendiga IKÜM, annab inimesele õiguse oma andmete kasutuse üle omada ülevaadet. Tööle kandideerimisel on igal inimesel õigus küsida, mida tema kohta on kogutud, sh tehtud taustapäringute kohta. Kogu andmetöötlus peab olema kandideerija jaoks läbipaistev ning kui andmeid ei ole enam vaja, peab need kustutama. Kui tööandja soovib jälgida töötaja töökohustuste täitmist ja liikumisi, kas selleks tal Tootajate jagamise voimaluste volg olemas õiguslik alus?

Töökohustuste täitmist võib tööandja kontrollida, kuid seejuures ei tohi riivata ülemäära töötaja põhiõigusi. Selline isikuandmete töötlemine saab toimuda tööandja õigustatud huvi alusel. Tööandjal tuleb seega alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma, mismoodi tööandja huvid kaaluvad üles töötaja õiguse privaatsusele ning BESEUERUNG Share Option Tehingud see leiab tõestust, siis kuidas tööandja saab kontrollida töötajat nii, et see riivaks võimalikult vähe töötaja privaatsust.

Näiteks ei ole tööandjal lubatud paigaldada töötaja arvutisse internetikasutust jälgivat programmi, ilma et selle vajadust poleks analüüsitud ja töötaja sellest teadlik. Tööandjal tuleb selleks koostada õigustatud huvi analüüs.

Eluliste olukordade pealt veel näiteid tuues, siis õigustatud huvi analüüsi on vajalik ka olukorras, kui töökohustuste täitmist soovitakse jälgida töötaja arvutisse paigaldatud tarkvaraga, mis teatud aja möödudes teeb töötaja arvutiekraanil olevast kujutisest pildifaile ning edastab selle tööandjale. Nõuded on samad ka olukorras, kus tööandja soovib paigaldada töötaja isiklikku telefoni programmi, mis tema liikumist jälgib.

Ilma õigustatud huvi analüüsita ei ole seaduslik kontrollida ka töötaja liikumist töösõidukisse paigaldatud GPS seadmega, kui töötaja on tuvastatav. Samuti töötaja töökohustuste täitmise kontrollimist valvekaamerapilti jälgides. Kõik kirjeldatud olukorrad nõuavad põhjalikku huvide hindamise ja kaalumise analüüsi.

Lisaks tuleb tööandjal paika panna reeglid, olgu need siis e-posti, interneti, programmide või sõiduki kasutamise kohta. Valvekaamera kasutamiseks on vaja kaamerate kasutamise tingimusi ja eesmärke ning tutvustavad andmekaitsetingimusi. Kokkuvõttes, tööandja tohib töötajat küll kontrollida, kuid tegevus eeldab põhjalikku huvisid kaaluvat analüüsi, reeglite olemasolu ning isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev. Nii see tegelikult ei ole, sest kuigi töötaja kontrollimine on tihedalt seotud töölepingust tulenevate kohustustega, ei ole see samal ajal kindlasti vajalik töölepingu täitmiseks.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (lühend - VÕVS)

Kliendisuhted Kas internetis vabalt kättesaadavatele e-posti aadressidele võib pakkumisi saata? Olenemata sellest, kas e-posti aadress on Internetis avalikult kättesaadav või mitte, võib füüsilise isiku e-posti aadressi kasutada otseturustuseks vaid tema eelnevalt nõusolekul.

Nõusolekuna ei saa võtta seda, kui inimene on suvalisel võrgulehel oma e-posti aadressi avalikuks teinud. Kas ettevõte võib ostutšekil kajastada isikuandmeid?

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus – Riigi Teataja

Osadel ostutšekkidel on kajastatud müüja ees-ja perenimi ja kliendi tuvastamisel ka kliendi nimi ja kodune aadress. See saaks toimuda vaid isikute eelneval nõusolekul.

Tootajate jagamise voimaluste volg

Juhime tähelepanu, et andmete töötlemisel peaks alati lähtuma eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest. Juhul, kui eraisik soovib arvet, siis saab seal tema andmeid kajastada, aga tavalisel ostutšekil soovitame märkida näiteks kliendi number ja müüja osas kas kassapidaja number või ainult eesnimi.

Juriidiliste isikute kohta eelpool toodud andmekaitse nõuded ei kehti. Kuidas välistada uudiskirja pakkudes kontaktandmete pahatahtlik kasutamine? Andmekaitse Inspektsioonile on jäänud silma, et osad ettevõtted kasutavad uudiskirjadega liitumiseks andmekaitseliselt nõrka lahendust. Veebilehel pakutakse ilma isiku tuvastamiseta võimalust kirjutada vastavasse veebivormi aknasse uudiskirja soovija e-posti aadress ja sellega kogu tellimise protseduur Valikud Kaubandusliikmed. Kontrollmehhanismita lahendus ei vasta isikuandmete kaitse üldmääruse lõimitud andmekaitse põhimõttele.

Andmekaitse seisukohalt on õige kasutada näiteks lahendust, kus pärast veebivormi e-posti aadressi sisestamist genereerib ettevõtte süsteem samale aadressile täiendava kontrollkirja, millele e-posti omanik peab reageerima.

Tootajate jagamise voimaluste volg

Sedaviisi toimides saab kindlustada, et uudiskirja hakkab saama kontakt, kes on ise info saamiseks soovi avaldanud ning on välistatud, et uudiskirja ei hakka saama keegi, kes ei ole seda tellinud. Millist otseturustust saab teha õigustatud huvi alusel? Levimas on ekslik arusaam, et alates isikuandmete kaitse üldmääruse IKÜM jõustumisest Üldmäärus ei reguleeri otseturustust e-kanalite kaudu, milleks loetakse e-posti, tekstsõnumeid ja multimeediasõnumeid.

E- otseturustuse osas kehtivad erinormid ja seadus teeb vahet füüsilisel ja juriidilisel isikul.

Omakapital ehk omaniku vara Omakapital ehk omaniku vara Omakapital ehk netovara on see osa, mille ulatuses ettevõttel on varasid rohkem kui kohustusi. Omakapital peab olema kindlasti positiivne, ehk ettevõttel peab olema varasid rohkem kui kohustusi.

Eraisikutele tohib reklaami saata ainult eelneva nõusoleku või varasema kliendisuhte olemasolul. Juriidilisele isikule reklaami saatmiseks ei pea nõusolekut küsima, kuid e -kirjas või muus elektroonilise side sõnumis peab olema loobumislink. Kui otseturunduse tegija kasutab isikuandmeid telefonimüügis või posti teel reklaami tegemiseks, tuleb arvestada kolme asjaoluga.

Esiteks, püsiv ärimudel ei saa tugineda õigustatud huvile — see eeldab igakordset kaalumist-põhjendamist, kas konkreetsel juhul kaalub reklaami saatja õigustatud huvi üles inimese õiguse eraelule. Teiseks, kui viidata õigustatud huvile, tuleb seda reklaami saajale põhjendada. Kolmandaks, inimesel on alati õigus keelata oma andmete kasutamine otseturustuseks ning reklaami saatja peab sellest informeerima. E-otseturustusele e-post, SMS kohalduvad erinormidena e-privaatsusdirektiivi art.

Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Inimesel peab olema alati lihtne võimalus otseturustussõnumitest loobuda. Juriidilise isiku elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud juhul, kui tal on lihtsalt võimalik otseturustussõnumitest loobuda. Mõistlik on tugineda reklaami saaja eelnevale nõusolekule. Õigustatud huvi ei saa reklaami saatmisel olla püsiv ärimudel, vaid igakordne kaalumine.

Iga püsiv skeem peab toetuma kindlale reeglistikule. Õigustatud huvile viidates reklaami saatmisel tuleb inimesele seda põhjendada IKÜM art 13 ja Inimene saab alati keelata mistahes alusel toimuva otseturunduse IKÜM art 21 lg 3. Maksehäired Kas koos ettevõtte võlainfoga võib avalikustada juhatuse liikme isikuandmeid? Riigikohus peab lubatavaks äriühingu juhatuse liikme nime avaldamist koos infoga Tootajate jagamise voimaluste volg võla kohta võla sissenõudmise võlgniku survestamise eesmärgil järgmistel tingimustel: Võla tasumisele sundimise eesmärgil on lubatud avalikustada juriidilise isiku võlg koos registrist nähtuvate juhatuse liikmete andmetega.

Kuid võla tasumisele sundimise eesmärgil ei või avalikustada koos juriidilise isiku võlaga endiste juhatuse liikmete nimesid, sest neil puudub võimalus võlgniku majandustegevust mõjutada. Juhatuse liikme nime ei või avalikustada võlaga seoses ka siis, kui avalikustajale on teada, et see isik tegelikult ei saa mõjutada võlgniku majandustegevust.

Avalikustajal ei ole kehtivate juhatuse liikmete puhul kohustust hakata ise seda uurima, kes või kas tegelikult saab mõjutada. Aga kui avalikustajale on selline asjaolu teatatud, siis peab avalikustaja seda arvesse võtma. Samuti peab avalikustatav info olema tõene ja ei tohi eksitada. Teisiti öeldes ei tohi avaldatud infoga jätta muljet, et võlgu on juhatuse liige.

Võla tasumise eesmärgil on õigus avaldada võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta kohaseid väärtushinnanguid.

Küsimus-vastus

Ülekurss ehk aažio Osakapitali võib suurendada ülekursiga, nt kui on vaja omakapitali suurendada, aga osakapitali väga suurendada ei taha. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks, kui mujalt ridadelt enam võtta ei ole ja osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel Äriseadustik § lg2. Fondiemissioon on osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt, ilma täiendavat raha sisse maksmata. Kui teeniti kahjumit, siis jääb kohustusliku reservkapitali suurus muutmata.

Demonstration of 3 new fights in the battlefield mode of the game Hearthstone!

Raamatupidaja saab vastava kande raamatupidamises teha osanike kasumi jaotamise otsuse alusel. Kohustusliku reservkapitali peab osaühing moodustama ainult siis, kui see on põhikirjas Tootajate jagamise voimaluste volg sätestatud. Äriseadustik enam osaühingule kohustuslikku reservkapitali ei nõua küll aga aktsiaseltsile. Paljudel vanematel osaühingutel on selline nõue põhikirjas sees, soovi korral saad oma põhikirja ära muuta ja reservkapitali kanda jaotamata kasumisse tagasi.

Põhikirja muudatus tuleb registreerida äriregistris. Muud reservid Moodustatakse vastavalt omaniku otsustele, Eestis vähereguleeritud valdkond. Vabatahtlike reservide moodustamist kasutatakse järjest enam. Eelised: ei pea kuskil registreerima, lihtne suurendada, lihtne vähendada. Vabatahtliku omakapitali reservi moodustamine on lihtne võimalus vajadusel omakapitali suurendada. Eelmiste perioodide jaotamata kasum Eelmistel aastatel teenitud kasum, mida pole dividendidena välja makstud.

Aruandeperioodi kasum Viimasel majandusaastal teenitud kasum. Kui algab uus aasta, siis kantakse selle jääk eelmiste perioodide kasumi juurde. Omakapitali adekvaatsus ehk minimaalse netovara nõue Äriseadustik § nõuab, et omakapital peab olema kokku vähemalt eurot või kui osakapital on üle euro, siis vähemalt pool osakapitalist. Alla nõutud piiri langeb omakapital siis, kui ettevõte on liiga palju kahjumit teeninud ja varasemast ajast reserve ega eelmiste aastate kasumit katteks ei ole.

Huvitaval kombel on justiitsministeeriumi määrusega kinnitatud Kohtu registriosakonna kodukord see, mille järgi Äriregistri töötajad reaalselt toimetavad leebem, ja kinnitab §, et sissemakseta asutatud osaühingu korral piisab kui omakapital on vähemalt positiivne. Kui omakapital on esitatud aastaaruandes muutunud liiga väikeseks, siis saadab Äriregister sulle kurja kirja, kus nõuab tegutsemist.

Kui selleks ajaks on uuel aastal piisavalt kasumit teenitud, siis piisab sellest, kui Äriregistrile saata nt Kui seda ei ole, siis peavad osanikud midagi ette võtma — raha lisama või mitterahalise sissemakse tegema. Määrus, millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata ja avaldus rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või muudetakse või tühistatakse ümberkujundamiskava, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Kui maakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud 1 Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Võlgade ümberkujundamise kava täitmise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kohtualluvus Võlgnik esitab avalduse võlgade ümberkujundamiseks enda elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Võlgade ümberkujundamise avaldus 1 Enne võlgade ümberkujundamise Tootajate jagamise voimaluste volg kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust Voimalused interaktiivse maakleri eksami opetamiseks. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata.

Tootajate jagamise voimaluste volg

Võlgade ümberkujundamiskava 1 Võlgade ümberkujundamise avaldusele tuleb lisada võlgade ümberkujundamise kava edaspidi ümberkujundamiskavamilles on märgitud: 1 milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2 ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Võlgade ümberkujundamise avalduse muud lisad 1 Võlgade ümberkujundamise avaldusele tuleb lisada: 1 võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekiri edaspidi varanimekiri avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga varaeseme eeldatava väärtuse ning eraldi oma osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses; 2 võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri edaspidi võlanimekiri avalduse esitamise seisuga, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms ja solidaarkohustused; 3 võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide laenulepingud jms ärakirjad.

Kui ettevõtja peab raamatupidamist kassapõhiselt, lähtutakse eelnimetatud andmete esitamisel möödunud aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonist. Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega pankrotiseaduse § mõttes. Võlgnik peab varanimekirjas märkima, kas ja millise vara osas on käimas kohtu- või muid menetlusi, sealhulgas täitemenetlusi.

Tootajate jagamise voimaluste volg

Vormide rakendamine avalduse esitamisel 1 Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega võlgade ümberkujundamise avalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja ümberkujundamiskava vormid, mille kasutamine on võlgnikule kohustuslik. Ümberkujundamiskava vormi kasutamine ei ole kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtjale, kes soovib ettevõtte saneerimist. Võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse lahendamise järjekord 1 Kui kohtule on lisaks võlgade ümberkujundamise avaldusele esitatud ka avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati.

aasta detsebrikuu Õigusuudised | TARK Legal

Kohus lükkab pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi kuni ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni.

Sel juhul peatub pankrotiavalduse menetlemine ka siis, kui määratud on ajutine pankrotihaldur. Avalduse menetlusse võtmise lahendamine 1 Vajaduse korral kuulab kohus enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist Tootajate jagamise voimaluste volg võlgniku või tema Strateegia valikud Binaarsed arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente.

Kohus võib ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta.

Avalduse menetlusse võtmine 1 Kohus võtab võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele.

Määrus avaldatakse ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine 1 Kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui: 1 välja on kuulutatud võlgniku pankrot; 2 kohus on viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist rahuldanud võlgniku võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise avalduse; 3 võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada; 4 avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

Nõustaja määramine 1 Kohus võib võlgniku avalduse alusel või omal algatusel nimetada võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel menetluse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks nõustaja, kui see on vajalik võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks või kui sellega ilmselt lihtsustatakse või kiirendatakse menetluse läbiviimist või tagatakse võlgniku või võlausaldajate huvide parem kaitse. Kohus võib nimetada nõustaja ka pärast võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist.

Nõustajaks ei nimetata kohtu töötajat, võlgnikku või võlausaldajat või neist sõltuvat isikut ega saneerimisseaduse § 15 lõikes 7 nimetatud isikut. Üldjuhul ei nimetata nõustajaks pankrotihaldurit.