Linna arengudokumentide seoseid kirjeldab järgnev joonis. Lisaks jälgitakse statistikat, võidakse tellida uuringuid, küsitlusi jne. Riigikogu Arenguseire Keskus avaldas uuringu "Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni". Täpsemalt vaadates näeme, et täieliku tooteuuendusega on tegelenud vaid 15 protsenti ja pidevalt tegeleb teadus- ja arendustööga vaid 8 protsenti ettevõtetest.

Arvamus Visioon "Eesti " on hea stardikoht. Selleks, et Strateegia valikute levitamise strateegia aasta pärast tunda saavutustest rõõmu, on vaja julgust teha valikuid ning need missioonipõhiselt ellu viia, kirjutab Ivo Suursoo algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud ülevaates. Väga mahuka kaasamisprotsessi läbinud dokumendil on arvestatavaid tugevusi, aga kindlasti ka mõned nõrkused.

Avan seda visioonidokumenti neljast aspektist: strateegia elluviidavus, digipöörde roll, innovatsioonipöörde roll "Eesti " kontekstis ning kodaniku ootused Riigikogule. Kas "Eesti " on visioon või strateegia? Üks hea visioon kirjeldab selgesõnaliselt unistuste sihtpunkti ja seda rolli "Eesti " suurepäraselt ka täidab. Võiks arvata, et strateegilised sihid on tasakaalus kogu Omakapitali voimaluste maksustamine Itaalias ootustega inimese, ühiskonna, majanduse, elukeskkonna ja riigivalitsemise suhtes.

Mis aga teeb visioonist strateegia? Selleks, et saada visioonist strateegia, tuleb teha valikuid. Franklin Covey on kirjeldanud oma uuringutele tuginedes, et mistahes grupi korral kuni kolme suure eesmärgi poole liikudes on väga tõenäoline saavutada kahe—kolme eesmärgi täitmine.

Kui eesmärke on seatud neli—kümme, siis suure tõenäosusega saavutatakse neist üks—kaks, samas üle kümne eesmärgi korral suure tõenäosusega ei saavutata mitte ühtegi seatud eesmärkidest.

Joonis 1 15 aastat on riigile lühike aeg — selle aja jooksul ei saa kõike muuta, aga kõiges saab muutuda natuke paremaks, seejuures saavutamata üheski valdkonnas eesmärke. Katse saavutada kõigis soovitud muutuse valdkondades hüppeline areng on määratud läbi kukkuma. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et "Eesti " on hea visioon, kuid selleks, et saada visioonist strateegia, tuleb teha järgnevaks 15 aastaks valikuid. Joonis 1. Arenguvajadused ei ole koonddokumendis selgelt kirjas, kui neid lugedes jääb mõnes osas kahtlusi, kui tekib küsimus, mis on kõige olulisem arenguvajadus.

Strateegias on plokk "Vajalikud muutused", mis on piisavalt hea alus strateegia elluviimiseks. Vajalikke muutusi on kirjeldatud viie teemagrupina: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja Strateegia valikute levitamise strateegia riigivalitsemine.

Ivo Suursoo: digi- ja innovatsioonipöörde roll strateegias "Eesti 2035"

Igaühes neist on 4—8 soovitud muutust, kokku 27 vajalikku muutust. Nelja-aastased lubadused Eesmärgistamise perioodi valides tuleks paratamatult lähtuda koalitsioonilepete või Riigikogu tsüklitest, sest kuigi võib unistada, et "Eesti " on poliitika­ülene rahva hääl, on reaalsus siiski see, et strateegia elluviimise tsükkel on nelja-aastane valimistsükkel, mille jooksul täidetakse elluviimise plaani ehk koalitsioonilepingut.

Seega lihtsustatult tuleks igas järgnevas Riigikogu valimistsüklis käivitada üheksa eesmärgi poole liikumine, et käivitada kõik 27 muutust. Kuigi üheksa suurt eesmärki ei ole juhtimise parim tava, ideaal oleks kolm, siis on raske uskuda, et alla üheksa eesmärgi suudaksimegi välja valida, sest huvigruppide surve on igal hetkel valida kõik Loomulikult võib väita, et ellu ei pea viima kogu muutust, vaid konkreetseid samme eesmärgi suunas.

Järgmises artikli osas "missioonid", selgitan, miks on tark vaadata soovitud muutust tervikuna. Aga kuidas teha valik 27 vajaliku muutuse hulgast?

Tegu on raskete otsustega ja sageli n-ö muna-või-kana-tüüpi valikutega. Kuid ettevõtjana tundub mulle, et kõik need 27 valikut vajavad muutuste käivitamiseks raha. Raha tuleb Eesti majanduse edukusest.

Seega loogiline tundub alustada valikutest, mis käivitavad majanduse lisandväärtuse ja konkurentsivõime kasvu ja seeläbi aitavad toota vahendeid käivitamaks muid, sotsiaalsemaid valdkondi. Oluline on rõhutada, et eelisjärjekorras tehtavate muutuste valimine ei tähenda, et me tavapärast arengut mujal Strateegia valikute levitamise strateegia. Kindlasti mitte. Eelisarendamine tähendab, et suuname oma piiratud riigieelarvest arendustegevuseks mingi osa eelisarendatavatesse valdkondadesse.

Missioonid kui elluviimise praktika Missioonidena käsitleme siin julgeid, inspireerivaid ja laia ühiskondliku mõjuga eesmärke, mis seavad selge suuna. Nende mõju on sihitud ja mõõdetav ning nende täitmine eeldab kõrget innovaatilisust. Olles "Eesti " raames valinud välja soovitud muutused, on õige aeg pöörduda tagasi huvigruppide poole ning soovitud muutuste põhjal sõnastada laiapõhjalise diskussiooni tulemusena missioonid täpsemalt. Missioonipõhine uuenduste juhtimine on parim viis püstitada ja täita valdkondadeüleseid eesmärke.

Klassikaline näide: projekti "Apollo" missioon oli inimese viimine kuule ning selle täitmiseks kaasati tehnoloogia, meditsiin, materjalitööstus jt valdkonnad.

Sissejuhatav video ettevotluse teemasse

Võtame näiteks "Eesti " soovitud muutuse "Lõimime Strateegia valikute levitamise strateegia lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse". See sisu kirjelduses üsna hästi defineeritud ülesanne sobiks otse missiooniks. Selle missiooni täitmisse saaks konsortsiumina kaasata mitmesugused tervishoiuvaldkonna huvigrupid, sh teadlased ning teised tervisetehnoloogiaga tegelejad.

Konsortsium koostaks missioonile tegevusplaani ning asuks tööle. Strateegia valikute levitamise strateegia terviklik missioonipõhine lähenemine loob eeldused, et jõutakse ihaldatud tulemuseni soovitud aja ja eelarvega. Katsed kompleksset probleemi lahendada samm-sammuliste projektidena, ilma tervikut vaatamata, võivad viia soovitud suure muutuseni vaid parimal juhul ja väga pika aja jooksul.

Missioon on raamistik fookuse hoidmiseks, terviku juhtimiseks ja rahastamise otsustamisel. Joonis 2. Missioonipõhine mõtteviis Ühendkuningriigi Manchesteri regiooni süsinikneut-raalsuse eesmärgi täitmiseks aastaks Ühendkuningriigi Manchesteri regiooni süsinikneutraalsuse eesmärgi täitmiseks aastaks on koostatud missioonipõhise mõtteviisi skeem joonis 2. Digipöörde roll "Eesti " elluviimisel Digipööre on info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate IKT rakendamine ühiskonnas, mille abil muutub väärtuse loomine kättesaadavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks.

IKT mõju väärtuse kasvule iseloomustab kõige paremini Eurostati sektorite lisandväärtuse kasv —, kus on näha, et IKT lisandväärtuse kasv teiste sektoritega võrreldes on 1,5 korda kiirem.

Aga IKT sektor on vaid väike osa digipöörde tegelikust mõjust, tegelik mõju on IKT abil teiste sektorite lisandväärtuse kasvatamine, sest digitehnoloogiad on siiski eelkõige töövahendid.

Joonis 3. Indeks defineerib riikide edukust viie komponendi kaudu tabel 1. Tabel 1. DESI üldindeks, arvutatud kaalutud keskmisena põhidimensioonide kaupa on järgmine: ühenduvus — 25 protsenti, inimkapital — 25 protsenti, interneti kasutatavus — 15 protsenti, digitehnoloogiate kasutus erasektoris — 20 protsenti ja avalikud digiteenused — 15 protsenti.

Joonis 4.

Strateegia valikute levitamise strateegia Tuluosa aktsiate tehingud

Just avaliku sektori eduka digiriigi kuvandi tõttu on Eesti aastaid rahvusvahelist tähelepanu nautinud. Eesti digipöörde kaks puudujääki ja tiksuv digipomm Meie digivõlg on aastaid olnud erasektori madalas digiteerituses, kus meie positsioon on kaks kohta alla Euroopa keskmise ning aastast aastasse halveneb meie positsioon kiire internetiühenduse kategoorias.

Ja mis kõige hullem, mõlemas kategoorias puudub Eestil veenev plaan. Me ei tegutse teadlikult erasektori digiteerimise suunas ning oleme sabassörkijad lairibaühenduste investeeringutes ning ka uue 5G-tehnoloogia kasutuselevõtus. Eesti erasektori ja kiirete ühenduste digivõlg maksavad meile kätte järgneva 5—10 aasta jooksul — need saavad olema üheks Eesti majanduse ja regionaalse arengu Achilleuse kannaks.

Lisaks kahele digivõlale on mitmed Eesti digiriigi suured lahendused jõudnud või jõudmas moraalse vananemise lävele ning seeläbi tiksub meie uhke e-riigi keldrites kriitilises seisus digipomm.

Kuna enamik lahendusi on arendatud Euroopa rahadega, siis puudub meil eelarves harjumus neid valdkondi finantseerida. Riigi roll ja rahakott digipositsiooni parandamisel, lähtudes prioriteetidest Riigi esmane roll on korraldada, et infra­struktuuri investeeringuid oleks võimalik teha.

Halb näide on sügisestkus Eesti riik on kujunenud 5G-tehnoloogia rakendamisele käsipiduriks. Teine roll on tagada kiirete ühenduste regionaalne teke kohtades, kus turg seda ise ei teeks — juba räägitud mure DESI juures.

Kolmas roll on stimuleerida kiiremat arengut. Majanduslikust loogikast lähtuvalt on erasektori digiteerimine erasektori asi, kus riik peaks sekkuma vaid Soolise ja mitmekesisuse integreerimise strateegia korral — edukates digiriikides on riik mänginud stimuleerija rolli.

Näiteks Leedu, positsioneerudes erasektori digiteerimisel Eestist neli kohta ees, investeeris tööstuse digiteerimisse aastal ligi 40 miljonit, kui Eesti riigipoolne panus oli vaid 2 miljonit.

Strateegia valikute levitamise strateegia Gold Hinnad Bollinger Tape

Seega riigi roll on olla stimuleerija, tõmmata kaasa erasektor ja käivitada efektiivne digipööre. Võib kõhklusteta öelda, et "Eesti " kõigi 27 vajaliku muutuse juures mängib digipööre olulist rolli. Üks enim räägitud valdkondi "Eesti " kontekstis on kategooriasse "tark ja vastutustundlik ettevõtlus" jääv tööstuse digiteerimise hoogustamine. Ekspertide hinnangul tasub iga tööstuse digiteerimisse pandud euro end riigile ära ekspordi ja tootlikkuse kasvu kaudu maksimaalselt 12 kuuga.

Aga miks siis ikkagi erasektor ise ei investeeri? Vähene julgus ja teadmiste puudus ning vahendite nappus on võtmeküsimused ja siin saab riik olla edukas stimuleerija. Selle testimiseks on tehtud ka Eestis edukad katseprojektid Veel üheks näiteks on rahva tervise ja sotsiaalkaitse muutuste juures tervisetehnoloogiate kriitiline roll.

Strateegia valikute levitamise strateegia Kopeerige bitcoin kaupleja

Hea eeskuju on siinkohal Jaapan, kes on oma riikliku arengustrateegia peaeesmärgiks seadnud inimesekeskse tehnoloogia rakendamise programmi "Jaapani ühiskond 5. Joonis 5.

Jaapani ühiskond 5. Eurostati andmetel oleme suutnud tõusta tasemele 78,7 protsenti ELi keskmisest, parandades positsiooni 1—2 protsendipunkti aastas.

Tööjõu tootlikkuse arengut kajastab tabel 2.

Selleks on Tallinna linn organisatsioonina inimesekeskse ja läbipaistva juhtimisega ning koostööaldis. Linna juhtimise aluseks on arengustrateegia ja sellest lähtuvad teised arengudokumendid.

Tabel 2. Kus on siis väljapääs? Riigikogu Arenguseire Keskus avaldas uuringu "Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni". Tööst võib järeldada, et firmasisestest teguritest on suurima potentsiaaliga allikad tootlikkuse kasvatamiseks tooteinnovatsioon ning teadus- ja arendustegevus koos IKT-ga.

Riigikogu Arenguseire Keskuse tellitud uuringu tulemustest annab pildi joonis 6. Joonis 6. Innovatsioonipöörde eesmärk on, et kõik ettevõtted tegeleksid teadus- ja arendustegevusega oma toodete ja teenuste innovatsiooniks. Kui kaugel me oleme innovatsioonipõhisest majandusest? Võtame appi Statistikaameti mais avaldatud uuringu tulemused, mis suures pildis ütlevad, et 73 protsenti ettevõtetest on innovaatilised.

Kõlab uhkelt, aga vaatame lähemalt. Esmalt — uuring katab vaid ettevõtteid, kus on rohkem kui kümme töötajat, seega suurem osa Eestis registreeritud ettevõtetest mikroettevõtted ei kuulunud valimisse. Ka protsessiuuendused on vajalikud, kuid kõrgema lisandväärtusega majanduseks jõuame eelkõige innovaatiliste toodetega. Täpsemalt vaadates näeme, et täieliku tooteuuendusega on tegelenud vaid 15 protsenti ja pidevalt tegeleb teadus- ja arendustööga vaid 8 protsenti ettevõtetest.

Innovatsiooni kuludest moodustavad sisseostetud teadus- ja arendustegevuse kulud vaid 5 protsenti kulude baasist. Eelnev näitab, et ettevõtted tegelevad innovatsiooniga ise, ei kasuta teadlasi ja tegutsevad pigem lihtsama protsessiinnovatsiooniga.

Strateegia valikute levitamise strateegia Minecraft Xbox Trading System

Eesti ettevõtete uuenduskulutuste jaotus Joonis 7. Edukatel riikidel on teadus- ja arendustegevuse investeeringud erasektoris vähemalt kaks protsenti SKT-st ning avaliku ja erasektori koondnumber on kokku suurem kui 2,5 protsenti.

OECD andmed siseriikliku era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute kohta on kujutatud joonisel 8. Joonis 8. Kahe- kuni kolmekordses mahus kasv erasektoris 0,7 protsendilt 2 protsendile SKT-st ei toimu iseenesest, "Eesti " programmidel on siin määrav mõju.

Selline muudatus eeldab, et innovatsiooni lisandub — miljonit eurot lisaks praegusele miljonile. Sellises mahus erasektori innovatsioonipöördeks on vaja mitmekülgset riigi ja teadusasutuste ühistööd ja tuge.

Tuleb kasvatada teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni TAI inimressurssi, et oleks inimesi, kes erasektoris teadmusmahukat innovatsiooni teeksid. Riigi investeeringute plaanides ja otsustes on tõsta TAI tähtsust, selleks tagada selge arusaam ja sammud majanduse digi- rohe- ja innovatsiooni­pöörde elluviimiseks.

Luua keskne innovatsiooni teenus­keskus Innovatsiooniagentuurmis lihtsustab nii innovatsiooniga alustamist kui ka Euroopa fondidest innovatsioonitoetuste kättesaamist. Korrastada TAI mõõtmine nii erasektori statistika lihtsustamise suunas kui ka võimalusel luua metoodika, mis kirjeldaks avaliku sektori TAI investeeringute mõju reaalmajandusele.

Mõelda läbi rakendusuuringute töökorraldus, luua juurde toetusmeetmed ja leppida kokku fookusvaldkonnad. Sellest, kuidas suudame innovatsiooni käivitada, oleneb, kas meie majandus jääb madala tootlikkusega majanduseks või tõuseme kõrge innovaatilisuse tasemega riikide hulka.

Mida saab teha riigikogu Riigikogul Strateegia valikute levitamise strateegia oluline roll täidesaatva võimu kontrollil ja suunamisel.

Strateegia valikute levitamise strateegia On olemas voimalusi

Järgnevad soovitused riigikogule. Seada Eesti strateegilise juhtimise mudelile kõrgemad ootused Meie riigi edu ei sõltu strateegiatest, vaid nende elluviimise mudelist, visioon "Eesti " on hea proovikivi.