Nende teenuste osas liigub rõhuasetus aegapidi odavuselt ja talutavalt kvaliteedilt kallimatele ja kõrge kvaliteediga teenustele. Samal ajal loodame, et orgaaniline majanduskasv on enamiku, kui mitte kõigi teiste meie strateegiate seas. Viienda slaidi poole. Täname, et tegite küsimuse. Palun laske käia. Kõrge väärtusega rekreatiivsete alade eriti rannikualad, sisemaal hinnalised maastikud sulgemine ja «igamehe õiguse» ignoreerimine.

Teenustasude netosumma Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas meie 17 praegusest strateegiast on tekitanud mõttekaid tulemusi võrreldes nende laiapõhjalise võrdlusalusega alates selle loomisest. Lisaks headele tulemustele, võrreldes passiivsete võrdlusalustega, on meie strateegiad aktiivsete eakaaslastega võrreldes hästi toiminud.

Meie 15 strateegiast, millel on vastavad Lipperi fondi reitingud, on 10 alguskuupäeva Lipperi edetabel oma eakaaslaste grupi ülemise kümnendiga. Nagu näete lehe allosas, oleme aja jooksul kasvanud ja mitmekesistanud meie autonoomsed meeskonnad ja ainulaadsed alfa-allikad. Täna on meil rohkem ja rohkem erinevaid alfa-allikaid kui kunagi varem. Neli neljas näitab iga investeerimismeeskonna pikaajalisi tulemusi. Me näeme nende jälgede ja nende taga olevate talentide kombinatsiooni, mis annab meile arvukad varjatud võimalused edasiseks kasvuks.

Meie majanduskasvu meeskond saavutas Jätkame tervislike voogude jälgimist globaalsete võimaluste strateegiasse ja oleme rõõmsad globaalse avastamisstrateegia kasvupotentsiaali üle, mis ühendab keskmisest mütsist koosneva paindlikkuse ja paindlikkuse globaalsest võimalusest. Kalendriaastallisandudes tasusid, lisasid majanduskasvu meeskonna strateegiad 71,ja 1 baaspunkti suuremat tulemust võrreldes laiapõhjaliste võrdlusalustega.

Meie Global Equity Team'il asutatakse Rezo Kanovich ja tema kaks analüütikut ning me oleme muutnud USA-sse mittekuuluva väikese kapitalikasvu strateegia ümber USA-sse väikeseks kasvuks, andes meeskonnale suurema vabaduse. Me näeme klientide, konsultantide ja vahendajate suurt huvi varakult. Ülemaailmne aktsiakapitali ülemaailmne majanduskasv ja globaalsed omakapitali strateegiad toimisid Ülemaailmse kapitaliosaluse strateegial on tugevad pikaajalised tulemused, mis on märkimisväärsed ja mis on avatud kõikidele investeerimiskanalitele.

Hiljuti avasime taas USA-välise kasvustrateegia. Neljanda kvartali jooksul kujunesid rahvusvahelised väärtused ja globaalne väärtus meeskonnad kaheks eraldi meeskonnaks, mõlemal meeskonnal on tugevad pikaajalised jäljed ja kaalukad kaubamärgid. Meie arenevate turgude meeskonnal on indeksiga ja eakaaslastega võrreldes väljapaistvad kolm ja viis aastat. Meeskonnal on stabiilne juhtimine ja talent ning tal on järjepidev filosoofia ja protsess.

Peale selle, vaevalt päev möödub ilma pressiteate või uudiskirjata ESG või naiste või vähemuste poolt juhitud strateegiate nõudluse kohta, kui Artisan Emerging Markets Team kontrollib kõiki neid lahtreid.

Krediidimeeskond läheneb oma viieaastasele märgile. Sellest ajast alates on kõrge sissetulekuga fondi Lipper kõrge tulususega fondide kategoorias fondist 5. Nii kõrge sissetuleku kui ka krediidi võimaluste strateegias on meeskonnal märkimisväärne paindlikkus laenu valmimise tsükli navigeerimiseks ebakindlas intressikeskkonnas.

Kuna see on välja töötatud selleks, et arenev maailmastrateegia oleks neljandas kvartalis andnud olulise negatiivse kaitse, siis edestab arenevate turgude indeks rohkem kui baaspunkti pärast tasusid.

Ootame, et nõudlus strateegia järele kasvab taas investorite poolt, kes soovivad areneva turu kasvu suhtes diferentseeritud riskipositsiooni. Temaatilise töörühma pikaajalised ja lühikesed strateegiad saavutasid Aasta lõpus nägime meeskonnastrateegiasse suurenenud voolu ja Me ei saa ennustada, millal need sisseehitatud pikaajalised kasvuvõimalused hakkavad minema, kuid andes andeid ja rekordeid, me tunneme väga head pikaajaliste väljavaadete kohta.

Viienda slaidi poole. Aastal oli meil kogu netoväljavool 7, 4 miljardit dollarit, kusjuures neljandas kvartalis oli 4, 9 miljardit dollarit netoväljavoolu, kuna investorid valisid Online Trading System PPT riskid ja kogutud maksukahjumid. Nii nägime aasta jooksul orgaanilist kasvu umbes 1 miljardi dollari ulatuses üle kogu meie tegevuse. Vaatamata pealkirjadele on selge nõudlus suure lisandväärtusega investeeringute järele, mida toetab ka pikem tagasivaatamine.

Viimase viie aasta jooksul on kaks keskmist Cap Capsi strateegiat moodustanud põhiliselt kõik meie kogu maailma netoväljavoolud, ülejäänud meie strateegiatega on koondatud kindlasummalised voogud.

Viimase kümne aasta jooksul oli ülejäänud meie ettevõtetel umbes 20 miljardit dollarit netosissevoolu. Lähiajal ootame väljavoolu kodumaiste keskpika strateegiast ja rahvusvaheline kasv jätkab üldist voogu.

Samal ajal loodame, et orgaaniline majanduskasv on enamiku, kui mitte kõigi teiste meie strateegiate seas. Voolud on olulised, aitavad meil talente säilitada, pakkuda olemasolevatele talentidele kasvuvõimalusi ja meelitada uusi talente.

Voogude tähtsus on võrreldes investeeringutulu ja alfa-põlvkonnaga. Põhjus, miks me eksisteerime, on meie põhieesmärk jõuda olemasolevatele klientidele ja investoritele rikkust. Oleme alati seadnud esikohale investeeringuid varade tõstmiseks. Lisaks eeldame, et investeerimisfirma, mis on kõrge lisandväärtusega, eeldab, et investeeringutulu ei kujuta endast pikaajalist kasvu.

Oleme alati väitnud, et voogud on pisikesed ja me ei püüa kujundada sujuvaid lühiajalisi vooge, meie pikaajalist vaadet kujundavad meie kogemused väljavaadete, konsultantide ja klientidega. Edukad pikaajalised tulemused järgivad ettevõtteid stabiilsuse ja töökindlusega. Viimase kümne aasta jooksul on meie kumulatiivsed netovood olnud sisuliselt tasased.

Sellegipoolest on selle aja jooksul meie AUM kasvanud miljardilt dollarilt 96, 2 miljardi dollarini Põhimõtteliselt on kõik see kasv klientidele loodud investeeringutasuvuse tulemus. Jah, see hõlmab laialdase turu tulu pikaajalise pulli turul, kuid see hõlmab ka märkimisväärset alfa-väärtust, mida meie meeskonnad on loonud üle laia turuindeksite pärast tasusid. Lihtsalt mõned näited meie suurimatest strateegiatest. Mitte-USA väärtus tekitas aastas baaspunkti.

Web Stock kauplemise susteemi projekt Aktsiate valikute tulevane vaartus

USA keskmise kapitalikasvu kasv 98 baaspunkti aastas. Globaalne väärtus, baaspunkti aastas. Global Opportunities, baaspunkti aastas. Alfa ja kompenseeriva tootluse loomine on võimas kasvumootor meie klientide ja investorite rikkuse ja meie firma jaoks. Alfa loomisega sidusime kliendis meie kliendisuhete kestuse, mis võimaldab meil säilitada oma investeeringu esimese mentaliteedi.

Meil ei ole vaja jaotust prioriseerida, et areneda ja kasvada kui firma. Me vajame piisavat varade baasi, et säilitada, kasvatada ja meelitada talente. Kui see on olemas, siis ootame, et suurem osa meie majanduskasvust tuleneb tulemustest, mida me klientidele tekitame, mitte uutest varadest. Nagu ma varem ütlesin, on voolud olulised ja me ei koge pigem oma keskmises strateegias sisalduvaid väljavoolu tasemeid.

Oluline on see, et me ei keskendu voogude tasandamisele ega USA aktsiaturu strateegia orgaanilise kasvu loomisele. Oleme keskendunud selleks, et pakkuda talentidele parimat kodu, et pakkuda klientidele kõrge lisandväärtusega tulemusi.

Kui me tarnime oma klientidele, siis oleme kindlad, et saavutame ka edukad pikaajalised tulemused meie inimestele ja meie omanikele. Nüüd edastan selle CJ-le, et arutada meie hiljutisi finantstulemusi. Charles James Daley - asepresident, finantsdirektor ja finantsjuht Tänan, Eric. Kvartali ja aasta finantsnäitajad on esitatud seitsmendal slaidil.

Artisan Partners Asset Management Inc (APAM) Q4 2018 Kasumikonverentsi kutsung

Ma keskendun, kuna teen alati oma kommentaarid korrigeeritud tulemuste kohta, mida me kasutame oma majandustulemuste ja tegevuse hindamiseks. Neljanda kvartali jooksul langeb järsk ülemaailmne aktsiaturg, ajasid varasid, mis meil valitsesid kvartali alguses miljardilt dollarilt Detsembri kvartalis toimunud turu langus andis suurepärase näite meie finantsmudeli läbipaistvusest ja prognoositavusest.

Selle kvartali fikseeritud tegevuskulud sisaldasid eeldatavaid ühekordseid lisakulusid, mis olid seotud mitte-USA väikese keskmise kasvu strateegiaga. Juhtivad varad ja kliendi rahavood netos on kaheksa. Detsembri kvartali netoväljavoolu ajendasid netoväljavool meie USA-sse mittekuuluvate majanduskasvu keskpikas kasvu- ja mitte-USA väärtuste strateegiates.

Neljanda kvartali netoväljavool tulenes suuresti maksukahjumite müügist ja kliendi lunastamise riskist. Pärast mitmeid järjestikuseid positiivseid tulusid on turgude järsk pöördumine neljandas kvartalis andnud investoritele võimaluse realiseerida kahjumit kasumi tasaarvestamiseks ning me kogesime olulist väljavoolu maksukahjumi müügi tõttu. Ootame ja hakkame nägema jaanuari sissevoolu mõnest neist kliendi varadest, mis lunastasid detsembris maksukahjumi põhjustel. Jaanuaris toimunud vooskeem oli julgustav algus uusaastale.

Detsembrikuu kvartalis sisaldas ka miljoni dollari netoväljavool väljavooludest Artisan'i fondidest, mida ei reinvesteeritud.

Aasta netoväljavool oli 7, 4 miljardit dollarit, mis oli tingitud ka USA-välise majanduskasvu väljavoolust ja meie kahest keskmise kapitalisatsiooniga strateegiast. Üheksa liigi tulud. Mõlemad on omavahel kooskõlas keskmiste varade vähenemisega. Kvartali efektiivse tasu määr ei muutunud oluliselt. Meie kaalutud keskmine investeeringute haldustasu jäi Tegevuskulud on esitatud Suurem osa sellest kasvust oli hüvitiste ja hüvitiste kulu, mida esitlesime järgmisel leheküljel.

Lisaks investeerisime Kooskõlas juhistega, mida me andsime oma 3Q sissetuleku väljakutse ajal, eeldatakse, et Tehnoloogiakulud on Tehnoloogiakulu ei toimu aasta jooksul proportsionaalselt, kuna tehnoloogiaprojektide kulud võivad olla ebamäärased. Kulutused peegeldavad turuandmete kulude suurenemist, vajalikke süsteemi uuendusi ja suutlikkuse arendamist, et toetada meie investeerimismeeskondi ja turundusvõimalusi.

Täiendavad üksikasjad hüvitiste ja hüvitiste kulude kohta on esitatud Detsembri kvartalis vähenesid hüvitiste ja hüvitiste kulud, kuid kasvasid protsentides tuludest, mis tulenevad eelnevalt mainitud kuludest.

Soodustushüvitis vähenes tuludega ning protsentides tuludest püsis septembri kvartaliga kooskõlas. Aktsiapõhised kompenseerimiskulud langesid, kui jätkame varasema omakapitali auhindadega seotud kulude katkestamist. Aastaks oli suurim ergutuskompensatsioon hüvitise ja hüvitiste kulude muutuse suurim ajend.

Palgatõus kasvas täiendavate töötajate arvu ja iga-aastase teenetemäära tõttu. Kooskõlas meie ajaloolise praktikaga andsime sel kvartalil omakapitali auhindu, mis suurendas aktsiaid ligikaudu aktsiaga. Eeldame, et Kvartalikulud aktsiakapitalil põhinevate kompenseerimiste puhul on keskmiselt umbes 10, 5 miljonit dollarit, kuid vähenevad 12 miljoni dollarilt esimeses kvartalis 9 miljoni dollarini neljandas kvartalis.

Hooajaliste hüvitiste kulud, mis hõlmavad tööandja sissemakseid tervishoiu- ja pensioniplaanidesse ning palgamaksudesse, suurendasid tavaliselt iga aasta esimeses kvartalis hüvitamiskulusid umbes 3 miljoni dollari võrra. Teine 1 miljoni dollari suurune hooajaline kulu, mis on seotud töötajate, kes ei ole töötajad, hüvitisega, kajastatakse ka esimeses kvartalis.

Korrigeeritud ärikasum ja korrigeeritud puhaskasum korrigeeritud aktsia kohta on esitatud Korrigeeritud puhaskasum korrigeeritud aktsia kohta oli 0, 61 dollarit ja sisaldas 0, 11 dollarit korrigeeritud aktsia kohta, mis ei olnud sularahas omakapitalil põhinev hüvitis, ja 0, 05 USA dollarit korrigeeritud osa kohta. Meil õnnestus säilitada oma varu, tehes samal ajal investeeringuid talentidesse, tehnoloogiasse ja infrastruktuuri, et meie äri tulevikus veelgi paremini toetada.

Tulud ja korrigeeritud aktsiakasum olid ettevõtte ajaloo suuruselt teine, mis toob mind meie dividendide arutamisele. Ressursside vähesus ohustab paljusid kultuurivaldkondi, mis meie väikese rahva puhul vajavad riigilt tuge.

Ressursside puudumine eestikeelse kultuurivaramu talletamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks võib kaasa tuua suure osa kultuurimälu kadumise ja kultuuri järjepidevuse katkemise. Erilist tähendust omab kultuurimälu säilitamisele ning Eesti kultuuriruumi jätkusuutlikkusele olulisemate kultuuritekstide rahvaluulevaramu, kultuuriloolise arhiivi, muusika, eesti kirjandusklassika, eesti kujutava kunsti varamu, salvestatud teatrietenduste, eesti filmide, raadio ja TV arhiivi jms kättesaadavaks tegemine digitaalkeskkonnas.

Soovitav seisund Püsirahvastik Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas stabiliseerunud vahemikus 1,0—1,5 miljonit. Toimivad integratsioonimehhanismid, mis tagavad uustulnukate lõimumise Eesti kultuuriruumiga.

Eestlus on väärtustatud, Eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik. Eesti elukeskkond on soodus kompetentsi impordiks välismaailmast. Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemine. Koos Eesti euroopastumisega, aga samuti tänu Euroopa ja mõningate teiste suurte koosluste vaheliste pingete püsimisele on rahvusliku enesemääratluse ja väärtustamise «mina olen eestlane» kõrval levinud ka enesemääratlus eurooplasena «mina olen eurooplane».

Eestlane on Limited aktsiaoptsioonid ja loomu- kui tegudepäraselt aktsepteeritud kui eurooplane. Hääbumishirm on kadunud. Kultuuri kohanemisvõime, st taastootmise mehhanismid ja uuenemisvõime on tasemel, mis võimaldab kultuurivaramu ülekannet ning pidevat täiendamist uutele kultuurikandjate põlvkondadele. Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga, vabanemine eksistentsiaalsetest hirmudest.

Virtuaalne eestlus. Oluline osa eesti kultuurist on «kolinud virtuaalkeskkonda», paikneb elektroonilistes arhiivides, Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas ja raamatukogudes, olles seetõttu rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse, muutudes selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks kõigile kohapeal ja ka huvilistele maailmas.

Ebatavalised valikud kauplemine Maaratlus India ookeani Maritime Trading System

Panustav globaliseerumine. Eesti kogemus rahvuskultuuri ja globaalkultuuri sünteesimisel ja sotsiaaltehnoloogilise oskusteabe rakendamisel levib ning on kasutatav ka väljaspool Baltikumi.

Eesti case on leidnud mõtestamist ja rakendust mitmete väiksemate kultuuriruumide puhul, see on Eesti tunnustatud panus globaliseeruva maailma mitmekesisuse säilitamisel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Haritus.

Eestis eestikeelse ja eesti kultuuriga seotud, samas kaasaja teaduste ja tehnoloogia arengutel põhineva, eesti kultuuri maailmakultuuriga seostava, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse tagamine. Hariduse kaudu seotakse rahvuslik identiteet erialalise professionaalsuse, sotsiaalsete oskuste ning globaalse kultuurihorisondiga.

Hariduse sh perekondliku kasvatuse, vabahariduse, meedia kaudu väärtustatakse rahvusliku põhjamaise päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana.

Eestilikud põhja-euroopalikud kultuurielemendid muutuvad tugevamalt igapäevaelu regulaatoriteks, selle kaudu suureneb inimtegevuse kooskõla ja tasakaalustumine keskkonnaga, iseregulatsioon ja enesekontroll, toimub üldise tsiviliseerituse taseme N. Eliase järgi tõus. Eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime1 suurendamine. Selle tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises erialases ja avalikus suhtluses, eestikeelse filosoofilise, teadusliku, erialase keele arendamine; erialase ja teadusliku mõttevahetuse ning avaliku ühiskonnakriitilise ja kultuurikeskustelu toimumine eestikeelses meedias.

Tulemuseks on eesti kultuuri mitmekesisuse ja sisemise dialoogilisuse suurendamine, uute tähenduste ja tõlgenduste tekkimise stimuleerimine, eestlaste ajalooteadvuse ning maailmapildi moderniseerimine. Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse.

Sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis, eesti kultuuri jaoks oluliste arhivaalide ja kultuuritekstide kättesaadavus digitaalses vormis, eesti kultuuri olulise osa tutvustamine ja levitamine põhilistes maailmakeeltes, Eesti ajaloo ja kultuurimälu integreerimine Euroopa ja maailma kultuurimälu ja ajalooteadvusega. Osalemine rahvusvahelistes teadus- tehnoloogia- ja kultuuriprojektides, Eesti muutumine oluliseks kohaks maailma kultuurikaardil ja kultuurikalendris.

Kusimused ja vastused kaubandusvalikutele Ettevotte toimimise voimalus

Eesti kultuurivaramu digitaliseerimise, aga ka kultuuri investeerimise ja kaasaegse kultuuri suurema avatuse abil ületatakse väikese kultuuri paratamatu suletus ja oht enesekesksusele.

Erinevalt muust maailmast kasvab tolerants kultuurierinevuste suhtes nii siseriiklikult kui laiemas kontekstis. Tänu mitmekesisusele ja tõlgitavusele eesti kultuuri atraktiivsus noore põlvkonna hulgas, aga ka immigrantide jaoks, suureneb.

Üldises elulaadi ühetaolisuses otsitakse eripära, mida leitakse rahvuskultuurist. Kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil eesti kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni, selle kaudu mõtestatakse maailmas keskseid teemasid — geneetikast kuni moslemimaailmani, toimub uute suhtlusvormide leidmine.

Areneb eesti kultuuri võime tuvastada ja oma kultuuri arendamisel loovalt ära kasutada kaugete, meid ajaloos mõjutanud kultuuride elemente, aga ka kaasata uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi ideid, globaalseid mõjutusi ilma oma identiteeti kaotamata. Eesti kultuuri innovaatilisus, uute ideede ja tähenduste genereerimisvõime suurenemine rahvusvaheliselt arvestataval tasemel on Eesti osapanus üldkultuuri ning muutub oluliseks teguriks Eesti omapära ja atraktiivsuse suurendamisel ning kultuurivahetuse stimuleerijaks.

Eesti kultuuri eripära sh kohaliku eksootika peamiste elementide säilitamine muutumises, võimaluste säilitamine vabadeks ja õigeteks valikuteks on võti Eesti ja eestlase tuntusele kui selles eripärases keskkonnas kasvavast indiviidist. Indiviidi väärtustava lääneliku maailmavaate seisukohalt on indiviidi heaolu väärtus iseeneses.

Ka Brundtlandi Komisjoni sõnastatud säästva arengu definitsioonis on esitatud mõtteviis, mille kohaselt üks põlvkond ei halvendaks oma heaolutaotluste realiseerimisega järgmiste põlvkondade võimalusi. Ehkki püüdlemisel heaolule tuleb arvestada ka teiste väärtustega ja tekivad keerukad eetilised dilemmad vastutus kõige elava ees, ühtede indiviidide, kasvõi vähemuse, heaolu ohverdamine teiste heaolu saavutamiseks, kultuuris fikseerunud kollektiivsete väärtuste ohverdamine indiviidi heaolu eeston raske ette kujutada demokraatliku ühiskonna arengumudelit, mille raames takistatakse inimeste loomulikku tungi oma heaolu suurendamiseks.

Loomulikult on heaolu sisu ajas muutuv, teatud ulatuses kultuuri, hariduse ja kasvatuse kaudu ka muudetav. Kuigi heaolu on toodud definitsiooni alusel indiviidiga seotud mõiste, omab tema üldine tase tähendust ka ühiskonna või territooriumi indikaatorina. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu- töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. See on omakorda eelduseks kultuuriruumi elujõulisuse jt eesmärkide realiseerimisele.

Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga.

Regionaalselt Põhja-Euroopa kontekstis on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste sõnadega — vaatamata positiivsele dünaamikale valitseb tugev heaolu defitsiit. Eestlased ja ka Vaike partei valikute kaubandus Eesti elanikud Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas võrdle oma heaolutaset mitte arengumaadega, vaid Euroopa Liidu riikide ja eriti Põhjamaadega.

Samas Eesti edasise arengu potentsiaali mõõtvad indikaatorid näiteks majandusliku konkurentsivõime indikaator on rahvusvahelises võrdluses enamikus oluliselt paremad, kui meie heaolunäitajad. Heaolu defitsiidi, eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuva komponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid.

Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selle tõstmiseks pingutama. Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine catching-up foonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida stagnatsiooni. Samas — tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda pidurdavalt nii heaolu enda mõiste evolutsioniseerumisele üldine suund: kvantiteedilt kvaliteedile ja tekitada ohte, et individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste eesmärkide arvel.

Eesmärgi komponendid ja indikaatorid Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida võib käsitleda ka heaolu saavutamise alleesmärkidena. Majanduslik jõukus — indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikme kohta ja sissetulekute struktuur; tarbimiskulude suurus pereliikme kohta ning nende kulutuste struktuur baasvajadustele kuluvate kulutuste osatähtsuse tase.

Turvalisuse tase — indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr.

Eelnevad näitajad on põhimõtteliselt mõõdetavad ka erinevate integreeritud turvalisuse indeksite kaudu. Võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks — indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus nn seotud aja Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osasvõimalused arendavaks ajakasutuseks.

Majandusliku jõukuse abil on teatud ulatuses võimalik ka teist ja kolmandat eesmärki «osta». Need võimlused on aga piiratud — sel juhul tekib ühiskonna jaoks ebaefektiivset nn surrogaattarbimist, näiteks nõudlus liigsete turvateenuste järele või siis looduse muutumine atraktsiooniks.

Ohud 1. Kui heaolu ei tõuse piisavalt kiiresti, siis eriti kombinatsioonis keskkonna atraktiivsuse mitteküllaldase arenguga võib see viia massilise noorte lahkumiseni. Eriti vananeva ühiskonna tingimustes võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Materiaalse heaolu tagamisega ei saada hakkama.

See võib kaasa tuua sellised järelmõjud nagu tervise jätkuv halvenemine või taastugevnev keskkonnasurve, kultuurikeskkonna lagunemine. Mitmetel põhjustel sh võimetus viia läbi küllalt resultatiivset haridus- ja väljaõppereformi ei suudeta minna üle järgmisele, innovatsioonipõhisele majandusarengu etapile. Kallineva majanduse juures toob see kaasa mitte ainult heaolu kasvu pidurdumise, vaid raskeid sotsiaalseid kaasnähte näiteks seoses võimaliku tööpuudusega.

Infrastruktuuride kallinemine vajame, eriti ökoloogiliste piirangute tugevnemise juures, suuri investeeringuid, mis muudavad tootmise kalliks vähendab majanduse konkurentsivõimet koos sellest tulenevate eri laadi negatiivsete järelmitega. Turulejõudmise tõrked oluliste sihtmaade turgudel näiteks dumpingusüüdistuste ja nendega kaasnevate meetmete kaudu. Väliskeskkonna šokid löövad Eesti-taolist avatud majandust tugevalt. Võivad tekkida küllalt pikad perioodid, kus majandus kasvab, aga tööhõive mitte jobless growth.

Teenindusmajanduslik areng võib olla suhteliselt raskesti «seeditav» traditsioonilistele põllumajanduslikele ja eriti tööstuslikele regioonidele Kirde-Eesti. On kadunud «vaese sugulase» mentaliteet võrreldes Põhjamaadest naabritega. Eesti majanduse koht konkurentsivõime pingereas ületab ka Eesti on suutnud vältida Euroopa nn perifeeriamaa kontsentreerumine odavama ja lihtsama produkti tootmisele või oma loodusvarade ja looduskeskkonna odav väljamüük staatust.

Majandusareng toimub etapiliselt. Ehkki nn postmaterialistlike väärtuste esilekerkimise teatud ilminguid on märgata juba lähiperioodil, jääb Eesti areng lähema 10—12 aasta jooksul siiski veel suhteliselt elatustaseme tõusule orienteerituks. Liigset majanduskesksust tuleb sel perioodil püüda tasakaalustada tarbimiskultuuri ja elukvaliteedi tõusu propageerivate aktsioonidega alternatiiviks suhteliselt primitiivne materiaalne, hedonistlik tarbimine ja kommertsliku vaheldusrikkuse tagaajaminesamuti ökoloogilisust ja sotsiaalset sidusust kindlustavate poliitikatega.

Võib eeldada, et juba esimesel perioodil 10—12 aastat toimub märgatav edasiminek mõnede turvalisuse komponentide osas eelkõige kuritegevuse väheneminesamas mitmed teised, nagu ületöötamise oht ja stress, on jäänud arenenud maadega võrreldes ikkagi kõrgeks.

Töönädal jääb esialgu suhteliselt pikaks. Elukeskkonna kvaliteedi ja atraktiivsuse tõus saab edaspidi olema varieeruv, rahvusvahelise suhtluse ja majandusarenguga seotud elementides kiire, teiste elementide osas nt sotsialismiaegsete linnaosade rekonstrueerimine tulenevalt vahendite piiratusest aeglane. Perioodi teisel poolel orienteeruvalt aastatel — hakkab toimuma aga oluline rõhkude ümberpaiknemine. Elanikkond hakkab turvalisuse ja mitmekesisuse komponente oluliselt enam väärtustama, vastavalt sellele muutuvad nii finantseerimiseelistused kui inimeste isiklikud käitumistavad.

Turvalisuse osas ei erine Eestis olukord On loodud inimväärne turvavõrk riskigruppidele, samas töökaotusoht on jäänud suureks. Rahva tervis on paranenud ja eluea pikkus oluliselt tõusnud. Võimaluste mitmekesisuse vaatepunktist on Suurenenud on loomingulisust nõudvate elukutsete osatähtsus. Firmades väärtustatakse loomingulisust, stimuleeritakse inimeste õppimist ja suhtlust erinevates võrgustikes.

Järsult on laienenud nii vaba aja veetmise viisid ja vormid eriti vanuritelosalemine erinevates vabatahtlikes üldkasulikes ettevõtmistes, õppimist ja meelelahutust ühendavad tegevusvormid.

Pakutavate intellektuaalsete teenuste ring on laienenud. Linnakeskkonnad on välja arendatud mitmekesiste ja atraktiivsetena, ka looduslikus olekus olevas keskkonnas on mõeldud inimkülastuse ja inimtegevuse võimalustele.

Ettevalmistatud märkused: Operaator Tere, ja tänan teid, et sa seisad. Minu nimi on Tšaad ja ma olen täna teie konverentsioperaator. Praegu on kõik osalejad ainult kuulamisrežiimis.

Eesti on kujunenud «Põhjamaade Dubliniks», st kohaks, kus on võimalik ühendada mitmekesine ja mõnus elu ning vaba aja veetmine kaasaegse rahvusvahelise tootmise ja äriga. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Järgnevalt on esitatud omavahel osaliselt seotud põhimehhanismid, mis aitavad eesmärkide suunas liikuda. Orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile.

Taoliseks majandusstruktuuriks saab olla ekspordiorientatsiooniga ja sektoriaalselt mitmekesine teenindusmajandus. Teeninduskeskne majandus on paindlikum ja jätkusuutlikum kui seda oleks suurtööstusele baseeruv majandus. Seda nii kitsalt majanduslikus, tööhõivelises kui ka ökoloogilises mõttes. Teenindust ei käsitleta seejuures tema kitsa, eluvaldkondliku teeninduse tähenduses, vaid laialt, teenindussüsteemide loomise ja käigushoidmisena, kuhu võib kuuluda ja peabki kuuluma ka erinevaid tööstuslikke komponente.

Majandussuhtluse geograafiat laiendatakse teadlikult — lisaks praegu domineerivale majandussuhtlusele Põhja-Euroopa maadega lisandub tihenev suhtlus ülejäänud EL-iga ja majandusliidritega ülejäänud maailmas. Taastiheneb majandussuhtlus Venemaa ja ülejäänud SRÜ majandusruumiga, kusjuures Eestis asuvad ettevõtted saavad lülituda Lääne kapitali abil toimuva Venemaa majanduse moderniseerimise teenindamisse.

Teenuseid eksporditakse nii interneti kaudu, nende otsese osutamisega teiste maade territooriumil kui osutamisega oma territooriumil.

SE21 koostajad avaldavad tänu kõigile, kes erinevatel etappidel osalesid ning töö raames toimunud mõttevahetustesse panustasid. Ülemaailmsetest arengusuundadest eeldame järgmiste, Eesti arengut mõjutavate trendide jätkumist või süvenemist: 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine. Avatud turumajanduse areaal laieneb, mis omakorda tähendab rahvusvaheliste korporatsioonide mõju suurenemist, majanduse ja poliitika süvenevat üleilmastumist, teravnevat võitlust tööhõive eest, poliitika süvenevat pragmatiseerumist, ingliskeelse globaalse majandus- teadus- kultuuri- eliidi järjest tugevamat domineerimist. Lokaalne identiteet väärtustub.

Lisaks tavapärasele turismile mille teenuste spekter laieneb on Eesti haaranud olulise koha ka tervishoiu, hoolde, koolituse ja muude teenuste osutamisega teiste maade elanikele oma territooriumil.

Soodustavaks asjaoluks on, et suhteliselt palju Põhjamaade inimesi on kolinud pikemaks või lühemaks ajaks elama Eestisse. Nende teenuste osas liigub rõhuasetus aegapidi odavuselt ja talutavalt kvaliteedilt kallimatele ja kõrge kvaliteediga teenustele. Oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina.

Eesti tuleviku majandus ei baseeru suures ulatuses iseenda loodusvaradele, kuid viimased mets, ka põllumajanduslik tooraine jm omavad siiski olulist stabiliseerivat rolli, seda just olukordades, kus rahvusvahelise majanduse langused või tõrked ükskõik kas majandustsükli tõttu või muudel põhjustel — ökoloogilised probleemid, terrorism jne võivad ta kasvõi ajutiselt rivist välja viia. Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad, lülituvad üha enam rahvusvahelistesse võrgustikesse, hakates neis täitma erinevaid, sh ajapikku üha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone.

Eesti riik aitab taolisele võrgustumisele oma tugimeetmetega kaasa, kasutatakse ära ka EL vastavaid võimalusi.

Osaliselt toimub võrgustumine naabermaa Soome firmade ja institutsioonide vahenduse kaudu. Tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonikesksesse majandusse. Eesti majanduse järk-järguline kallinemine mida kiirendab liitumine EL-iga ei võimalda jääda pikemalt tuginema odavale tootmissisendile ja väliskapitali odava tootmissisendiga madalad palgad, odav tooraine, madalad ökoloogilised nõuded sissemeelitamisele. Tootmises ja eriti ekspordis peab madaltehnoloogiliste toodete ja teenuste arvel suurenema kõrg- ja nn kesk-kõrgtehnoloogiaprodukti tootmine.

Selle saavutamiseks on vaja spetsiifilist tugipoliitikat, mida saavad edukalt teostada vaid avalik sektor ja erasektor koos. Poliitika peab tugevdama ettevõtete seoseid ülikoolide ja uurimisinstituutidega, aitama luua kõrgtehnoloogilisi kooslusi ja toetama üldse ettevõtete innovatsioonialast koostööd, looma riskikapitali-instrumendid, toetama üleminekut uuringutelt toote- ja tehnoloogiaarendusele, soosima spin-off-e, aitama siseneda tehnoloogiainfo võrgustikesse. Ettevõtete investeeringud toote- ja tehnoloogiaarengusse, ka rakendusuuringutesse peavad oluliselt suurenema.

Haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena. Ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes. Väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele. Samas peab hariduse, ümberõppe, elukestva õppe jne reformimine olema majanduskeskkonna eelseisva perioodi nõudeid arvestav.

Siit tuleneb tiheda koostöö vajadus erasektoriga. Õppesüsteem peab olema selline, mis aitab igal töötajal vajadusel juurde või ümber õppida, eriala vahetada jms. See on võimalik vaid kaasaegsete õppetehnoloogiate kasutamise puhul. Institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö public-private-partnership. Heaolu kujundab mitte ainult majanduse arendamine, aga ka nõutava väljundi saamine tervishoius tervis kui inimeste turvalisuse põhielementlinnade planeerimisel inimsõbralikuks, kogu Eesti elukeskkonna kvaliteedi tõstmine.

Materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid. Eriti perioodi esimesel poolel on vajalik spetsiaalselt kaasa aidata heaolu mõiste arenemisele ja nn mittemateriaalsele sh kultuurilisele tarbimisele, ökoloogilistele elulaadimuutustele. See on oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks. Nimetatud eesmärkide realiseerumine on võimalik vaid olukorras, kus nende saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus ühiskonnaliikmetest, ehk siis sidusa ja kooskõlaliselt toimiva ühiskonna puhul.

Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist.

Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida.

Eesmärgi komponendid ja mõõdikud Sotsiaalse sidususe hindamiseks on esitatud järgnevad kolm alaeesmärki koos neid iseloomustavate indikaatoritega. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus.

Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. Tugev kodanikuühiskond.

Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitliste otsustuste kujundamisel kui mitmete sotsiaalse suunitlusega teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika.

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine

Ohud Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige: 1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale.

Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade «väljasuremisele». Leibkonna liikme netosissetulek Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Tekkiv trend «ajude äravooluks», mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate valdkondade tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms jätkusuutlikku arengut.

Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga — töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist EL fondidest.

Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka töökohtade loomisel ja teenuste haridus- sotsiaalhoolekanne jms pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata. Ühiskonna kihistumine on vähenenud, Eesti Gini indeks ei ületa EL riikide keskmist taset, väiksema konkurentsivõimega indiviidide ja toimetulekuraskustes perede jaoks on loodud kolme sektori ühistegevusel põhinevad tugisüsteemid. Sotsiaalhoolekandesüsteem on arenenud tasemeni, kus ühegi olulise elanikkonnarühma sissetulekud ei jää alla EL-is kehtestatud toimetulekumiinimumi.

Kvaliteetne tervishoiuteenus on kõigile kättesaadav. Mitte-eestlaste integratsioon on jõudnud tasemele, kus inimese etnilisest päritolust lähtuvad erinevused tööhõives, osalemises poliitikas jms on minimaalsed. Kahe Eesti metafoor on unustatud, selle asemel räägitakse kirjust ja mõnusast Eestist.

Regionaalne tasakaalustatus. Tallinna ja ülejäänud Eestit iseloomustavad olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad on lähedased. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel.

Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust.

Bongkar pasang bushing racksteer tanpa harus buka roda, penyebab bunyi \

Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustaminetööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel.

Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem. Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid, mis võimaldavad nende osalemist tööturul ning parandavad sellega nende heaolu.

Peretoetuste ja haridussüsteemi sotsiaalsete funktsioonide sotsiaalne rehabilitatsioon ja perekeskkonna ebavõrdsuse kompenseerimine, elukestev täiendus- ja ümberõpe, sotsiaalse toimetuleku õpetõhustamise kaudu tõkestatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põlvest põlve edasikandumine. Tõhusa sotsiaalkindlustuse kaudu välditakse riskirühmade vanurite, puuetega inimeste, töötute majandusliku olukorra järsku halvenemist tasemeni, kus nende osavõtt ühiskonnaelust ja kultuurist on vahendite puudumise tõttu tõsiselt pärsitud.

Haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Oluliseks eesmärkide saavutamise eelduseks on edukas haldusreform, mille tulemusena luuakse suuremad ja haldussuutlikud omavalitsused, mis omavad tugevat eelarvelist baasi ja toimivad koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega. Kodanikuühenduste kaudu on poliitika kujundamise protsessi kaasatud erinevad huvirühmad ja lai avalikkus.

Olulistele otsustele eelneb nende mõjude mitmekülgne kaasa arvatud sotsiaalteaduslik ekspertiis. Tugeva kolmanda sektori tekkimine eeldab senisest oluliselt suuremat riigi toetust sellele nii rahaliste vahendite maksusoodustused jmt kui ka koolituse ja arendustegevuse näol. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes.

Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides.

Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis.

Eesti ei peaks oma keskkonnakaitse ja -kasutuse planeerimisel tingimata järgima arenenud riikide keskkonna- ja reostuskeskseid ning tarbimisharjumustele suunatud käsitlusi, vaid lähtuma ka kohalikust traditsioonist ja eripärast.

Näiteks Eestile omane maastik kui kultuuripärand võiks olla lisaväärtuseks, mis suudab osaliselt korvata mitmete riikide kõrgemat elatustaset ja selle kaudu vähendada ajude väljavoolu. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku kliimaõhu- ja veevalla.

Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Eesmärgi komponendid ja mõõdikud Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu.

Indikaatorid: looduslike ressursside varude ja taastumisvõime pideval seirel põhinevate ressursikasutuse regulatsioonide olemasolu ja nende täitmise jälgimine näit. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Ohud Ökoloogiline tasakaalustatus on esmatähtsaks eelduseks kõikide eesmärkide saavutamisel.

Vaatamata selle nõude näilisele lihtsusele ja arusaadavusele on siin peidus ohud, mis võivad muuta selle nõude realiseerimise keerukaks. Eelkõige mõjutavad meid suuresti globaliseerumisest tingitud tendentsid, nagu: 1.

Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest, imporditud tarbimiskultuur, mis viib Eesti-väliste huvide domineerimisele. Tendents linnastumisele tekitab olukorra, kus maastik muutub kitsa huvigrupi jaoks kindlapiiriliseks «iluasjaks». Seoses toetust vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Kõrge väärtusega rekreatiivsete alade eriti rannikualad, sisemaal hinnalised maastikud sulgemine ja «igamehe õiguse» ignoreerimine. On loodud ristkasutust võimaldavad loodusvarade sh maastikud ja bioloogilise mitmekesisuse objektid riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika.

Toimub integreeritud planeerimine, mille aluseks on keskkonnatasakaalude arvestamine igas eluvaldkonnas, riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloogiate eelisarendamist, toimib edukas koostöö riigiasutuste ja erinevate huvigruppide vahel. Loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse kasutamise skeemid, mis võimaldavad vältida pöördumatuid kahjusid ja raiskamist.

Transpordi struktuuris on toimunud märgatavad nihked — on tõusnud keskkonnasõbralikumate transpordiliikide rööbastranspordi osakaal. Töötab olmeprügi sorteerimise süsteem ning tööstusele ja transpordile on kehtestatud kõrgemad saastetasud. On sisse viidud säästva tarbimise mehhanism riigihangete, riiklike investeerimisprogrammide jt arengukavade kriteeriumidesse mille alusel valitakse projektid, millesse investeerida.

Keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Maastike planeeringud, mis on koostatud riigi kohta tervikuna, näevad ette, et regionaalselt toimiksid tehnogeenseid ja looduslikke maastikke tasakaalustavad mehhanismid, mis soosivad kõigi elanike võimalusi looduskeskkonna rekreatiivsete ressursside kasutamiseks.

Kindlalt on juurdunud printsiip, mis ei luba keskkonnakasutuses toimida riski piiril. Vastavalt teadmiste ja tehnoloogiate arengule võivad toimuda muutused teatud ressursside haldamises.

Riik soosib traditsiooniliste maakasutusviiside põllu-karjamaad, mets arengut regionaalpoliitika kaudu. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesti osaleb põhilistes rahvusvahelistes konventsioonides ja on aktiivne Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises. On loodud Eestist pärit ja piiriülese saaste bilanss-andmebaas, kokku lepitud saaste sihtarvudes ja Strateegia vaartus ja tousnud tegelike voimaluste osas vastavalt toimub saastemaksude ümberarvutamine ja uute määrade kehtestamine.

Oluliselt on vähenenud saasteainete sealhulgas atmosfääri heitmed, pakendid jne osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Haridus.

И когда его посещали подобные мысли, ему чудилось, будто ткань действительности испытывает какой-то мгновенный трепет, и за пределами мира сиюминутных ощущений он схватывал вдруг проблеск другой, вовсе не похожей на эту, действительности.

Ühiskond, olles ökosüsteemi osa, peab võtma vastutuse ökosüsteemide harmoonilise arendamise eest. Selle põhieelduseks on eetiline ja teaduslikult põhjendatud looduskeskkonna elukeskkonna haldamine. Loodusressursi mõistlik majandamine eeldab tehnika- ja loodushariduse kompleksset arendamist, mille puhul peab hariduse struktuur olema praegusest erinev ja loodusharidus peab kõigil õppetasanditel moodustama hariduse orgaanilise osa.

Eesti tasakaalustatud jätkusuutliku arengu eelduseks peab olema kõikide ühiskonnakihtide, eriti aga üldpoliitiliste otsuste tegijate ja ametnike loodusteadusliku mõtteviisi süvendamine.

Tehnoloogiline innovatsioon. Registrites olevate ja tuleviku ka praegu veel rahalisse väärtusesse raskesti ümberarvestatavate ressursside kasutamisele peavad eelnema investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad välja töötada ning rakendada optimaalseimad kasutamisskeemid ja arvestavad maksimaalselt loodusliku aineringe printsiipidega. Loodusressursside kasutuse taseme määrab eelkõige looduskeskonna isetaastumisvõime. Samas peab Eesti tegelema tootearendusega suundades, mida toetab meie keskkonnatingimustest ja -väärtustest lähtuv ressurss.

Nii tuleb maastike kasutamisskeemide väljatöötamisel ja metsamajanduse arendamisel lähtuda maaelu ja eesti kultuuri säilitamise vajadusest, energeetika pikaajalisel planeerimisel keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Eesti loodusressurss on samas oluliseks allikaks vahendite leidmisel tänaste sotsiaalprobleemide lahendamisel ja heaolu kasvu kindlustamisel.

Eestis tuleb välja töötada majanduslikult ja ökoloogiliselt optimaalsed loodusressursside kasutamisskeemid. Esimeseks sammuks on kõiki loodusvarasid ja maastikke hõlmavate registrite koostamine. Loodusressursside kasutamine tuleb korraldada põhimõttel «toormest produktini», arvestades nn puhverprintsiipi mitte tegutseda ohu piiril, vaid jätta varud ootamatuteks olukordadeks.

Tuleb luua riiklik jätkusuutliku arengu monitooringusüsteem olemasolevate ökoloogilise tasakaalustatuse eesmärgi komponentide hindamiseks, kasutades nii siiani olemasolevaid looduskeskkonna seisundi seire andmeid kui lisades uusi struktuure komponentide kõikide indikaatorite ja mõõdikute hindamiseks ning protsesside jälgimiseks.

Loodusressursside kasutamine peab toimuma põhimõttel, et taastuvate ressursside puhul ei ületaks kasutus nende taastootmisvõimet.

Parimad Cavalieri kaubandusvalikud Tootajate aktsiate maksude moju tooandjale

Nn fossiilsete või taastumatute loodusressursside kasutamine toimuks põhimõttel, et nende ekspluateerimine oleks kindlustatud selle ajani, kus neid on võimalik asendada mõne teise, näiteks taastuva ressursiga. Tuleb alustada diskussiooni ja uuringuid kaitsealuste territooriumide paiknemise ja ulatuse osas.

Praegune intensiivne kaitsealade laiendamine nõrga ja lõdva haldusjuhtimise olukorras ei ole piisavalt efektiivne.

Oluline on looduskeskkonna kasutamist reguleeriva seadlusandluse vastuvaidlematu jälgimine. Maksupoliitikas tuleb rakendada mehhanismid materjalide korduvkasutuse soodustamiseks ja saastetasud saastumise vähendamiseks. Eesti energiamajandus tuleb ümber korraldada, toetades energiasäästlikku tegevust ja eelisarendades seda. Eelistada tuleb keskkonnasõbralikumaid transpordiliike.

Kuna taastuvatest materjalidest energiatootmisega kaasnevad paratamatult maastike kasutamise probleemid — elupaikade häving, täiendav koormus bioressursside kogumisel, müra, rikutud maastik jms, siis tuleb välja töötada mehhanismid, mis võimaldavad kahjulikku keskkonnamõju adekvaatselt määrata ja kompenseerida. Tekkivad seosed eesmärkide poole liikumisel Siin esitatud käsitlus Eesti jätkusuutlikkusest põhineb ülalkirjeldatud neljal arengueesmärgil.

  • Температура воздуха в Диаспаре всегда была неизменной, и поэтому одежда там носила чисто декоративный характер и подчас обретала весьма сложные формы, Здесь же она казалась в основном функциональной, сшитой для того, чтобы в ней было удобно ходить, а не исключительно ради украшательства, и у многих состояла всего-навсего из целого куска ткани, обернутого вокруг тела.
  • Artisan Partners Asset Management Inc (APAM) Q4 Kasumikonverentsi kutsung - Tulu

Eesti on jätkusuutlik, kui toimub ühiskonnas selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega.

Kõik väljapakutud eesmärgid on olulised, ühtegi ei saa teisega asendada. Seetõttu tuleb neid nelja arengueesmärki käsitleda ühtse süsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestamine on meie jätkusuutlikkuse alus.

Markets Trading Signaalid Austraalia aktsiate valikute maksustamine

Samas võib teatud ajaperioodil mõne eesmärgi poole liikumine olla ühiskonnas rohkem võimendatud kui mõne teise sihi suunas minek. Samas on ajutiselt «kõrvale jäänud» eesmärkide puhul tõenäoliselt paratamatu nende võimendatud kompenseeriv käsitlus järgmisel ajaperioodil. Süsteem peab oma terviklikkuse säilitama.

Pole raske näha, et püstitatud eesmärgid ise on mõnevõrra vastuolulised, õigemini — ühe eesmärgi suunas võimendatud liikumine võib pärssida teise saavutamist. Suund kiirele heaolu suurenemisele ei pruugi olla parim ei Eesti kultuuriruumile ega ökoloogilisele tasakaalule, sotsiaalse sidususe esiplaanile seadmine ei pruugi toetada majanduskasvu jne.

Küsimuseks on, kuidas sisu ja suunitluse poolest erilaadseid eesmärke üheaegselt silmas pidada ja arvestada. Piltlikult — kuidas joosta korraga nii vasakule kui paremale, olla üheaegselt avatud ja eestikeskne, tagada kiire majandusareng ja tegelik loodushoid jne.

Erinevate eluvaldkondade dünaamika kooskäsitlus on keeruline ülesanne, ilma selleta ei ole aga võimalik tajuda, mida reaalsuses tähendab püüdlus üht või teist tüüpi majanduslikke, sotsiaalseid jt resultaate saavutada, millised on selles piirangud ja võimalused. SE21 ettevalmistamise käigus viidi läbi eesmärkide omavaheliste vastasmõjude hindamine täpsemalt on vastasmõjude hindamise protseduur kirjeldatud lisasmille sihiks oli selgitada välja erinevate eesmärkide vahel saavutamise käigus tekkivad seosed, aga ka määravad faktorid, millest täna sõltub Eesti liikumine jätkusuutlikkuse suunas.

Eesmärkide vastasmõjude hindamine omab SEs olulist tähtsust, kuna hindamiste tulemusena väljajoonistuvad seospildid on üheks aluseks järgmises osas esitatavatele arengualastele valikutele. Iga peatükis 2 ja 3 esitatud arenguvalik-stsenaarium on konstruktsioon ühelt poolt püüdest mingeid siin kirjeldatud eesmärkidest võimendatult ellu viia ja teiselt poolt teatud ideoloogia ja institutsionaalse mehhanismi valikust nende eesmärkide saavutamiseks.

Vastasmõjude analüüs aitab mõista juba käivitunud iseregulatiivse arengu loogikat, selles peituvaid võimalusi ja võimatusi.