Kui naaberpiirkonna elanikud kasutavad massiliselt ja pidevalt teise piirkonna antud juhul Tallinna infrastruktuuri koolid, transport jm teenuseid, samal ajal aga maksavad oma tulumaksu vaid elamispiirkonna omavalitsusele, siis tuleb leida võimalusi, kuidas elamispiirkonna omavalitsus saab anda oma panuse tema elanike poolt vajalike infrastruktuuride korrashoiuks ja arendamiseks. Osaliselt on nimetatud arengu põhjuseks kindlasti majandusliku jõukuse suurenemine, mis «vabastab» tallinlaste aega ja vahendeid mittetööga seotud, sh vabatahtlikeks, ühiskondlikeks tegevusteks. EL-iga liituvas Eestis pole vaid liberaalsusele panustava, odava ja selle kaudu ülikiiresti areneda lootva linna mudel realiseeritav. Kuidas see otsustajate ring saab strateegiat kasutada, sellel peatutakse lähemalt dokumendi viimases peatükis. Oluline ja tugev konkurent Tallinnale on Riia, kellega toimub konkurents eelkõige transiidivoogude ja turistide ning nendega seotud kultuuriteenuste pärast, rolli pärast rahvusvahelisi teenuseid pakkuva tsentrina, loomulikult ka rahvusvaheliste investeeringute pärast.
Uuringud ja analüüsid Valmis Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia Säästva linnaliikuvuse strateegia visioon on: Tallinna piirkond on inimestele atraktiivne, elava majandusega, elurikas ja roheline linn. Tallinna piirkond on kaetud väga hea ühistranspordi ja uudsete liikuvusteenustega, mugavate jalgratta- ja kõnniteede võrgustikuga, mis on ligipääsetavad ja aasta läbi kasutatavad nii 8- kui ka aastastele.
Tallinna Linnavolikogu Ühelt poolt toimuvad muutused keskkonnas üha kiiremini, teatud otsused linnaelu korraldamisel ning juhtimisrežiimid üldse peavad arvestama taolist kiiret Mira Trade Side Systems. Teiselt poolt nõuab uus keskkond, sh linnade tihenev konkurents, pikaajalisi järjepidevaid jõupingutusi linnade «näo», profiili, infrastruktuuride jne väljaarendamisel.
Viimane vajadus tuleneb juba linnade funktsioonide mitmekesisusest: nad peavad olema heaks elukeskkonnaks elanikele, samuti aga rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ärikeskkonnaks.
Kolmandaks peavad nad täitma mitmeid teenindavaid funktsioone linna ümbritseva piirkonna suhtes. Arendamine ainult üksikmotiivide või üksikaktsioonide baasil ühe või teise linnavalitsuse ametisoleku poliitiliste tsüklite raames ei taga linna kui terviku pikaajalist harmoonilist arengut.
Eelnimetatud põhjustel on linnadel, eriti arenenud maailma linnadel, saanud tavapäraseks praktikaks koostada lühemaajaliste arengukavade aluseks ja nende paremaks seostamiseks tulevikutrendidega ka pikemaajalisi arengustrateegiaid.
Tallinnas on arengustrateegiat käsitlevaid dokumente koostatud varemgi, käesolev dokument nimetusega «Tallinn » on aga esimene tõeliselt pikaajaline strateegia.
Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja
Strateegia väljatöötamine toimus perioodil märts kuni detsember Töös osales aktiivselt üle inimese: linnaametnikud, konsultandid, ettevõtjad, strateegia erivaldkondade huvilised, kes olid jagunenud üheksasse alagruppi.
Strateegia väljatöötamise vahekokkuvõtteid tutvustati novembris-detsembris erinevatel esitlustel nii linnajuhtidele, linnaosade vanematele kui ka linnavolikogu liikmetele. Lisaks töötati läbi mitmete teiste linnade nagu Praha, Melbourne, Dublini, Londoni, Suur-Helsingi, Bilbao, Krakovi, Turu ja Vilniuse linna strateegiad, püüdes saada nendest Tallinnale strateegia koostamiseks eeskuju.
Seega ei tasu ka Tallinna strateegiat vaadata pilguga, «mis siin teiste linnade strateegiatega võrreldes puudu või üle on», vaid pigem hinnata seda, 2021 M F150 FX4 Mootori valikud on suudetud tabada just Tallinnale omaseid arengujooni ja põhiküsimusi. Kellele on mõeldud väljatöötatud strateegia?
Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine
Esiteks on ta vajalik Tallinna Linnavalitsuse edaspidi linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu edaspidi linnavolikogu liikmetele, kes töötavad välja erinevaid arengukavasid, programme ning langetavad linnaelu tulevikku määratlevaid otsuseid.
Kuidas see otsustajate ring saab strateegiat kasutada, sellel peatutakse lähemalt dokumendi viimases peatükis. Tallinna tulevikuarenguid puudutavad küsimused on tihedalt seotud Eesti kui terviku strateegilise arenguga, sestap eeldame, et dokument on informatsiooniallikaks ja Kontrollija voimalusi strateegia abivahendiks ka vabariigi võimudele, teatud määral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle tegevus seostub Tallinna ja Eestiga.
Kindlasti on Tallinna pikaajalisest strateegiast huvitatud ettevõtjad ja investeerijad. On ju neil vajalik teada, kuidas linn kavatseb arendada oma majandust ja infrastruktuure, haridust jms.
Ja kahtlemata on «Tallinn » mõeldud kõigile linnaelanikele, et olla informeeritud sellest, millised on linna arendamise pikaajalised perspektiivid, mida võib oma kodulinnalt loota ja kuidas ning kuhu saab anda oma Kontrollija voimalusi strateegia panuse. Eesti taasiseseisvumise järgsel kümmekonnal aastal toimunud ulatuslikumate arengute seas võib esile tuua kolm järgmist, mis on Tallinna «nägu» eriliselt muutnud ning mis tähendavad ka olulisi elukorralduslikke muutusi Tallinnas.
Esimeseks selliseks on tööhõive ja ettevõtluse ulatuslikud struktuurimuutused, mis said teoks tänu endise NSVL turu järsule vähenemisele, piiride avanemisele ja majandussidemete Läände ümberorienteerumisele. Toimus suurtööstuse restruktureerimine ning märkimisväärne kasv teenindussektoris; viimasele aitas kaasa sektori suur arengupotentsiaal, turism ning aktiivne välisraha sissevool. Intensiivne eraettevõtete asutamine nii Tallinnas kui mujal Kontrollija voimalusi strateegia toimus Ettevõtlusvaldkonnas toimunu osas vajab eraldi väljatoomist asjaolu, et teenindus- ja kaubandussektoris leidis aset hoogne kontsentratsioon kettidesse.
Teiseks, ja esimesest osaliselt tulenevaks, on uued vajadused transpordivaldkonnas. Autode arv on viimase kümmekonna aastaga kolmekordistunud — see on muutnud probleemiks teede- ja tänavate võrgustiku läbilaskevõime, samuti näitab see elanike eluviiside ja mobiilsuse teisenemist. Kaubanduskeskuste esilekerkimine tähendas omakorda märkimisväärseid täiendavaid tegutsemisi transpordivaldkonnas — teisendas transpordivõrgustikku, tingis uut teedeehitust, suunas ümber linna liiklusvooge jne.
Ka muutused sadamate spetsialiseerumises — eelkõige transiidile — on toonud kaasa omakorda logistilisi muutusi maismaatranspordis.
- Хедрон чувствовал, что события мчат его к развязке, совершенно выйдя из-под его Видя в Хедроне злого гения Элвина и явно стремясь обвинить во всем происшедшем именно его, Алистра была несправедлива.
- Эти воспоминания сконструированы для вас с огромной тщательностью, и когда вы возвратитесь домой, то не будете помнить о нас ровно .
- FCT strateegia Trading Limited
Kolmandaks aspektiks on Tallinna linna elanike arvu dünaamika elanike vähenemine ning muutused elanike vanusstruktuuris. Vähenemise üheks olulisemaks põhjuseks on võõrtööjõu ja sõjaväe lahkumine Tallinnast.
Google Търсене на книги
Teisalt on elanikkonna vähenemise põhjuseks olnud kiiresti vähenev sündimus. Kuni Kokkuvõtlikult on rahvaarvu vähenemise põhipõhjuseks negatiivne loomulik iive. Vanusstruktuuri muutused näitavad jätkuvat elanikkonna vananemist. Kui Sealjuures on Tallinna rahvastiku vananemise tempo olnud kiirem Eesti keskmisest.
Elukorraldust Tallinnas on mõjutanud ka Tallinna valitsemisstruktuuri ja linnaosade ümberkujundamine. Tallinna «haldusreformi» eesmärgiks oli linnavõimu lähendamine elanikele ja linnavalitsuse poolt pakutavate toimingute-teenuste kättesaadavamaks tegemine linnakodanikele. Alates Tänaseks on vähenenud nii linnaosade poolt kureeritavate valdkondade hulk kui ka nende roll linnaosa tuleviku kujundamises, otsuste tegemises ja investeeringute planeerimises.
Etapiviisiliselt võtavad Tallinna linnavalitsuse ametid üle seniseid linnaosade valitsuste funktsioone. Lähitulevikus on kavas tsentraalse raamatupidamissüsteemi juurutamine, mis hõlmab kõiki linnavalitsuse ameteid ja linnaosade valitsusi. Andmaks detailsemat ülevaadet erinevates valdkondades toimunud suundumustest, on otstarbekas jaotada need — lähtudes nende mõjust Tallinna edasisele arengule — kaheks.
Valmis Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia | Maanteeamet
Seega ühelt poolt on tegemist selliste suundumustega, mis on loonud soodsa pinnase Tallinna edasiseks arenguks. Teise poole muutustest moodustavad negatiivsed trendid ja muutustega kaasnenud uued probleemid. Enamjaolt tähendab kirjeldatud muutuste kahene jaotus ühtlasi ka valdkonnapõhist jaotust: viimase kümne aasta jooksul on suhteliselt selgelt välja kujunenud sektorid, mida üldistavalt iseloomustab positiivne areng ning teisalt valdkonnad, kus muutused on toimunud negatiivses suunas.
Positiivsete ja negatiivsete muutuste osas peegeldab Tallinn kogu Eestis toimunud arenguid — kiirele majandusarengule ei ole sama hästi suutnud sekundeerida sotsiaalsektor. Alljärgnevalt toodud positiivsed ja negatiivsed arengud annavad pildi Tallinna tänasest lähteseisundist, markeerivad ära Tallinna edasise arengu eeldused ja võimalused ning samuti võimaluste piirid.
Positiivsed, Tallinna edasist arengut toetavad muutused Kümne viimase aastaga on Tallinn kujunenud tööstuslinnast ümber kaasaegse teeninduskeskse majandusega linnaks. Olulisel määral moderniseerunud on Tallinn ka elukeskkonnana — infrastruktuuride ja kommunikatsioonitehnoloogiate Kontrollija voimalusi strateegia on teinud Tallinna elanike võimalused võrreldavaks teiste arenenud linnade elanike omadega; samas ei ole suudetud kümne aastaga lahendada mitmeid nõukogudeajast pärinevaid probleeme nagu magalarajoonid, kasutuse kaotanud ja seetõttu lagunevad hooned probleemidest vt lähemalt punktis 1.
Elukeskkonna kvaliteedi tõus Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu nii mitmete uusehitiste pangad, kindlustusseltsid, kaubanduskeskused rajamisele kui vanade korrastamisele, renoveerimisele. Uusehitiste rajamine on eelkõige toimunud grupiti, sillutades muuhulgas tee ka nn Tallinna city väljaarendamisele.
Märkimisväärselt on linna ilmet positiivses suunas muutnud ja elanike liikumist Kontrollija voimalusi strateegia ligipääsu parandanud ka infrastruktuuride korrastamine ja juurdeehitamine.
Valmis Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia
Ettevõtluse edukas areng Rääkimata Eesti, sh Tallinna üldisest positiivsest majandusarengu foonist, omab Tallinn selles osas positiivset positsiooni ka Läänemere linnadega võrreldes: ettevõtluse arengut iseloomustav ettevõtete arv elaniku kohta on Tallinnas suhteliselt kõrgem, jäädes siiski maha Stockholmist.
Ettevõtluse edukat arengut Tallinnas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu — telefonide ja mobiiltelefonide arv elaniku kohta on võrreldav Läänemere läänekalda arenenud linnadega. Mitmete teenuste järgi nt mobiiliga parkimise eest tasumine on Tallinn vägagi eesrindlik. Heal tasemel on samuti erinevate IT lahenduste ja internetiühenduste arv. Teiste Eesti piirkondadega võrreldes iseloomustab Tallinna kõrge tööhõive tase, mille on ühelt poolt tinginud majanduslikult aktiivse elanikkonna koondumine pealinna võimalusterohkesse ärikeskkonda ja ettevõtluse kiire ümberstruktureerimine, siinne soodne investeerimiskliima ja väliskontaktide rohkus, samuti tööjõu keskmisest kõrgem kvalifikatsioon.
Suur tööhõive langus tööstuses on peatumas, kasv teenindussektoris jätkub.
Nende protsesside tulemusena on Tallinna tööhõive struktuur lähenenud Põhjamaade suurtele linnadele. Väliskapitali ligitõmbamisvõime Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus.
Selline proportsioon on samas suurusjärgus püsinud aastaid. Välisinvestorite huvi omandada või ehitada Tallinnas tootmis- teenindus- ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid pole vaatamata tugevnenud konkurentsile vähenenud. Muutunud on välisinvestorite taust — varasematel aastatel aktiivsemate väikeärimeeste asemel on tulemas rahvusvahelised suurettevõtted. Tallinna piirkonna areng oma regiooni reisi- ja kaubaveokeskuseks Tallinn on kujunenud Läänemere üheks suuremaks kauba- ja reisijateveo keskuseks.
Klik, Klik, Klik = Dapatkan $ 30 Per Klik (GRATIS) Dapatkan Uang Online - Branson Tay
Kaks kolmandikku Tallinna sadamate käibest moodustab transiit, olles viimase viie aastaga ligikaudu kaks korda kasvanud. Lisaks on Tallinna majanduselus oluline koht turismil. Kõrvutades Läänemere idakaldalinnadega, on Tallinn turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal olnud siiani üks edukamaid.
Turismitulude ehk reisiteenuste eksport on viimase kümne aasta lõikes suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv siiski aeglustunud. Aastate lõikes on kasvanud väliskülastajate arv, kuid ka see kasv aeglustub iga aastaga ning jätkuvalt on väga suur ühe turu Soome väliskülastajad osakaal.
Ligikaudu 2,7 miljonit väliskülastajat neljasaja tuhande elaniku kohta on väga kõrge näitaja. Samas näitab tõusvat trendi ööbimisega väliskülastajate arv, jätkates tõusu ka olukorras, kus väliskülastajate koguarv vahepeal langes. Tallinnas paikneb Eesti ainus rahvusvahelise tähtsusega lennujaam, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ning võimaldab vastu võtta peaaegu kõiki lennukitüüpe. Tallinn on Eesti suurim raudteesõlm, mis omab ka rahvusvahelist reisirongiühendust. Paraku on aga rahvusvaheliste liinide osakaal viimastel aastatel vähenenud.
Он знал, что оказался лицом к лицу с могуществом и мудростью, по отношению к которым человек может испытывать благоговение, но не ужас.
Eesti pealinnal ei ole otserongiühendust Kesk-Euroopaga. Eesti raudteed on rööpavahega, mis võimaldavad Venemaa kaubarongidel ilma lisaoperatsioonideta jõuda Eesti kaubasadamatesse, mis on oluliseks eeliseks konkurentsis Venemaaga seotud veoste osas.
Иллюзия встречи с глазу на глаз была совершенна, и ничто не нарушило ее, когда Эристон заговорил. В действительности же, как хорошо было известно Олвину, Эристон с Итанией в Джизирак находились во многих милях друг от друга, только вот создатели города сумели подчинить себе пространство с той же безупречностью, с какой они покорили время.
Õppimisvõimaluste laienemine ja diferentseerumine Viimase kümne aastaga on Tallinna tekkinud juurde hulgaliselt erinevaid õppeasutusi, sh just kõrgkoole, mistõttu on plahvatuslikult kasvanud gümnaasiumijärgselt edasiõppijate, sh eriti kõrgharidust omandanute arv. Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine Vaba aja veetmise võimaluste poolest edestab Tallinn konkurentsitult teisi Eesti linnu.
Ka Läänemere läänekalda linnade suhtes tundub meelelahutusvõimalusi Tallinnas olevat võrreldavas hulgas arvesse tuleb võtta ka madalamat elatustaset. Tänu militaarstruktuuride olulisuse vähenemisele on Tallinna elanikkonnal avanenud võimalused kasutada kaldaalasid puhkeaja sisustamiseks.
Pikka aega «suletud» olnud rannaalade avamine on suurendanud Tallinna atraktiivsust nii linnaelanike kui kinnisvara arendajate jaoks. Siiski eksisteerib kaldaäärsete alade näol hulgaliselt «kasutamata ressurssi» — mitmesuguste puhkealade väljaarendamise näol.