Kuid ka see oskus ei teki iseenesest, vaid vajab harjutamist emotsionaalselt toetavas keskkonnas vt 2. Kõrgkoolide IKT alase taristu arendamine: Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides on umbes 40 üliõpilast, kes kõik kasutavad suuremal või vähemal määral õppetöös ka arvutiklasse ning ülikoolides ühiskasutuses olevaid arvuteid. Jah, õppimist on vaja õpetada.
Juba Süsteemi eesmärkideks on muuta lihtsamaks ja mugavamaks õppijale ligipääs erinevatele õpikeskkondadele, pakkuda ülevaatlikku kataloogi kõigist kõrg- ja kutsehariduses pakutavatest e-kursustest, anda õppijale võimalus lihtsalt ja veebilahenduse abil registreeruda nende poolt valitud kõrg- ja kutsehariduse e-kursusele paberivabalt ning toetada elukestva õppe ideed infotehnoloogiliste vahenditega. IS võimaldab kursuste ja hinnete ülekandeid koolide õppeinfosüsteemidest, sellega pakkuda kodanikule ühtset hariduskeskkonda tema haridustee haldamiseks alates koolist kuni aktiivse professionaalse tegevuse lõpuni.
IKT kõrgharidusprogramm
Toetused projektidele IKT rakendamisel kõrgkoolides, sh mõnel kitsamal mitte IKT erialal on ette nähtud eraldada konkursside korras. Konkursside eesmärgiks on toetada investeeringuid IKT rakendamisel mitmesuguste õppetöö kaasajastamisega seotud eesmärkidel, esmajoones õppeprotsessi kvaliteedi tõstmisel sh. Üld- ja eriotstarbeline tarkvara on vajalik kõrgkoolide arvutiklasside ning -laborite täiemahuliseks töölerakendamiseks õppetöös. Lisaks aitab see kindlustada, et Eesti kõrgkoolides kasutatakse ainult legaalset tarkvara.
Sõltuvalt tarkvara eesmärgist toetab Tiigriülikool selle hanke konkursipõhist osalist või täielikku finantseerimist. Projekti tulemusena peab loodud või reorganiseeritud struktuuriüksuses käivituma rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga õppe- ja teadustöö, mis pärast programmi lõppu on suuteline tagama oma jätkuvuse.
Konkreetsed projektid esitavad ülikoolid juhtkonna tasemel. Tähtsaim komponent kõrgkoolide õppekvaliteedi tõstmisel ja võimekuses kõrgtasemel spetsialiste ette valmistada on õppejõud.
IKT valdkonna erakordselt kiire arengu tõttu vananevad ainekavad kiiresti ja õppekavad vajavad pidevat uuendamist ning arendamist ning õppejõud kvalifikatsiooni täiendamist.
Tema sõnul jääb koroona-distantsõppe kasutegur väikeseks, kui sellest ei õpita ja järeldusi ei tehta. Laanpere rõhutas, et digiõppega uuele tasandile liikumiseks tuleb kevadist õpet kindlasti analüüsida ja sealt edasi minna. Rakkerühma juht toob välja, et strateegia väljatöötamiseks on just praegu soodne aeg.
Oluliseks teguriks akadeemilise personali taseme tõstmisel on õppejõudude täiendkoolituse ja stažeerimise korraldamine välismaa juhtivates ülikoolides, samuti mobiilsustoetused erialaliste rahvusvaheliste konverentside ja seminaride külastamiseks. Vastavad taotlusvoorud peaksid olema avatud aastaringselt. Eesti kõrghariduses on umbes 4 IKT erialade üliõpilast, sh ligi doktoranti, lisanduvad siduserialade doktorandid. IKT erialade üliõpilaste magistri- ja doktoriõpetiseloomustab madal lõpetajate suhtarv, põhjuseks on siin tugev surve tööandjate poolt ja osaliselt ka sellest tulenev nõrk motivatsioon kraadini jõudmiseks.
Tööandjate surve tasakaalustamiseks tuleb vähendada doktorandi hädatarvidust õppetöö kõrvalt töötamiseks. Selleks eesmärgiks rakendab Tiigriülikool IKT erialade doktorantide stipendiume. Projektide finantseerimiseks konkursside korras nähakse ette vahendid IKT erialade õppe- ja teaduslaborite seisukorra parandamiseks ja väljaarendamiseks, samuti eriõppeks ja teadus- ning arendustegevuseks vajalike eriotstarbeliste laborite ja arvutiklasside loomiseks.
Toetused projektidele IKT erialade tugevdamiseks keskendub järgmistele teemadele: Külalisõppejõudude sh ka välisdoktorantide kutsumine Eestisse lühiajalistele loenguvisiitidele toob täiendavaid teadmisi E oppimise strateegia ulikool annab neid edasi valdkondades, kus Eesti vastavasisuline tippkompetents puudub.
Info Tiigriülikooli toetusel toimuvatest külalisloengutest on kõikidele üliõpilastele kättesaadav vastava kõrgkooli ja Tiigriülikooli veebilehel. Kraadiõppuritele väljastpoolt ülikoole kutsutud juhendajate töö tasustamine. Kraadiõppuritele väljastpoolt ülikoole juhendajate kaasamine võimaldab siduda õppetööd ettevõtete vajadustega ja toob uut mõtlemist ning arengut õppetöösse.
Eriotstarbelise tarkvara ja õppekirjanduse hankimine leevendab kõrgkoolide vajadust professionaalse tarkvara ja õppekirjanduse järele, mis on hädavajalikud IT PepsiCo mitmekesisuse strateegia koolitamiseks. Praegu üritatakse lahendada tarkvaraprobleemi kas tasuta tarkvara freeware abil või kasutades aegunud tarkvara versioone.
- TÜ e-õppe strateegia | Tartu Ülikool
- Alguses arglikult ja proovikorras, siis aga üha enam ja julgemalt.
- Binaarsignaalide valimine LIVE
Samas on kaasaegse tasulise tarkvara kasutamise võimaluseta IKT-spetsialistide õpetamine võimatu. Lisaks eksisteerib olukordi, kus olemasoleva tarkvara kasutamiseks on vähem litsentse, kui kasutajaid, mistõttu eraldi eesmärgiks on parandada tarkvara kättesaadavust õppetöös.
Enne e-Õppe Arenduskeskuse loomist koordineerisid e-õppealast tegevust Eesti kõrg- ja kutsehariduses kaks konsortsiumi: Eesti e-Ülikooli konsortsium asutati Õppekava läbimine täielikult või osaliselt e-õppena aitab kaasa kõrg- ja kutsehariduse õppeprotsessi kvaliteedi parendamisele. Õppimine muutub tõeliselt avatuks, e-õpe võimaldab õppida kõigil ja elukestvalt — sõltumata east, tööalasest tegevusest, geograafilisest asukohast või erivajadustest.
Miks tunneb nii mõnigi neist, et koolis õppida on hoopis kergem? Miks on sageli enda iseseisvalt õppima suunamine nii väiksema kui ka suurema lapse jaoks korralik proovikivi? Siit lehelt leiate Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadurite kokku pandud põhjaliku ülevaate sellest, kuidas õppimine toimub, kuidas õppimist parimal viisil toetada ja mil moel suunata last teadliku õppimise suunas. Enesejuhitud õppimine ja ennastjuhtiv õppija Selleks, et õppimine oleks tõhus ja tulemuslik, on lastel vaja õppimisest ja seda mõjutavatest aspektidest teadlik olla ning omada oskusi ja kogemusi nende teadmiste erinevates õpisituatsioonides kasutamiseks. Praeguses olukorras näitab enesejuhitud õppimise olulisus end selgesti.
Teiselt poolt muudab e-õppe meetodite ja IKT vahendite kasutamine õppeprotsessi oluliselt efektiivsemaks nii õppijale kui ka ühiskonnale.
Õppijal on võimalik kasutada oma aja- ja raharessurssi maksimaalselt kasulikult. Pidevalt toimub haridustehnoloogiliste pädevustele vastava uute koolituskursuste välja töötamine. Igal talvel ja suvel toimuvad haridustehnoloogide koolitused talve- ja suvekoolidena. Taristu e-õppe taristu on kompleks riist- ja tarkvarast serverid, õpikeskkonnad, koduleheküljed jnemis on vajalik e-õppematerjalide loomiseks, e-õppe läbiviimiseks ja koordineerimiseks.
Analüüsi- ja arendusprojektid Tänu e-õppe meetodite ja IKT vahendite rakendamisele toimuvad traditsiooniliselt konservatiivses haridusmaailmas tänapäeval väga kiired muutused.
TÜ e-õppe strateegia 2006-2010
Ja seda nii õppe meetodite kui ka hariduse globaliseerumise osas. Olemaks suuteline mõjutama Eesti e-õppe arengut, viib e-Õppe Arenduskeskus iga kahe aasta tagant läbi e-õppe monitooringud kõrg- ja kutsehariduses. On selge, et e-õppe arendus on TLÜs kahjuks aeglustunud ja fookus on kadunud. Seda näitab tema sõnul aspekt, et viimane e-õppe arengukava lõppes Ta lisab, et see tekitab suure tõenäosusega vajaduse ka koolituste ja uute tugiteenuste järele.
Selgita õppijale, miks nurjab materjali enne enesetestimist kiirelt üle vaatamine tõelise õppimise ja tõhusa meeldejätmise ning anna omapoolseid suuniseid, kuidas õppija oma õppimise tulemuslikkust testida saaks. Pea meeles, et testimise peamine eesmärk ei pea olema teadmiste hetkeseisu teadasaamine, vaid testimine ise ongi õppimine! Just meenutamise, teadmiste mälust välja õngitsemise ajal toimub nende tõhus meeldejäämine, teadmiste püsivaks muutumine.
- Strateegiadokumendid | Tartu Ülikool
- Он более не преувеличивал силу убеждения и по достоинству оценивал силы, которые могут заставить человека действовать наперекор логике.
- Noh pluss kauplemis elektrisusteem
Kinnita seda teadmist õppijale näiteks sellega, et võimaldad õppijal teha eneseteste, eriti hea, kui õppija saaks neid sooritada lugematu arv kordi. Mida rohkem, seda uhkem! Ning ära unusta põhjendada, miks testimine niivõrd kasulik on.
Nii mõistab ka õppija, et räägid enesetestimise kasulikkusest ikka ilmselt tõtt. Testimisele või enesetestimisele vastandub sageli kasutatav õpistrateegia, mille ebatõhusus on korduvalt tõestatud — materjali korduv läbilugemine.
Kui tahad, et õpilased omandaks mingi materjali õpikuteksti põhjal, juhi õppijate tähelepanu sellele, et nad teksti lihtsalt korduvalt läbi lugema ei hakkaks. Uuringutes on näidanud, et väga suur osa õpilasi kasutab õppimisel kordamise ning kinnistamisena materjali korduvat läbilugemist, sest see tekitab mõnusa oskamise-teadmise-mäletamise tunde, mis on aga suuresti illusioon.
Põhjus, miks materjali korduvat läbilugemist nii suurel määral kasutatakse, on see, et teksti korduval lugemisel muutume me selles vilunumaks, tekstis sisalduv muutub meie jaoks äratuntavaks, mis omakorda loob illusiooni, et meile ongi materjal meelde jäänud ja kinnistunud ning valitud õpistrateegiast, kordamisest, ongi kasu olnud.
Paraku see aga nii ei ole ning kui õppija ei ole materjaliga sõna otseses mõttes maadelnud, seda enda jaoks ümber struktureerinud, pole õpitava enese omaks mõtlemist ehk tegelikku õppimist enamasti toimunud. Pausid ehk sama asja õppimise ajas hajutamine.
Suuna õppijaid õppimist ajas hajutama ja õppima pausidega. Suuna lapsi vahepeal teist õppeainet õppima ja siis näiteks võõrkeele sõnu veelkord testima, ole ajapaindlik ja julgusta õppimisse pause tegema. Hullem, mis hetkel võib juhtuda, on see, et kodus kulub iseseisvalt õppides ülesannetele rohkem aega ning mitmel ainel on ajalised tähtajad - ajalise piiranguga hindelised testid lükkavad õppijaid pigem materjali paanilise juttiõppimise kui mõistliku hajutatud õppimise poole.
Ärevuse kasvades õpib laps tunde ja tunde järjest, kuna tal justkui ei olegi hetke pausi tegemiseks. Massharjutamine ei ole aga tõhus õppimisviis ning lõppkokkuvõttes on pikaajaline kasu nullilähedane, ehkki vahetult õppimisele järgnev test võib edukalt sooritatud saada.
Konteksti ja lähenemisnurkade vaheldamine — suuna ja julgusta õppijat õppima sama asja mitme nurga alt, mitmel erineval viisil, mitme E oppimise strateegia ulikool valguses. Samuti võiksid toetada õppijat, et ta tunneks end piisavalt turvaliselt, et murda välja mugavustsoonist. Näiteks on nii õpetajale kui õppijale mugav ja emotsionaalselt turvaline, kuid mitte kuigi kasulik lahendada pikka aega järjest vaid ühte laadi ülesandeid, olgu selleks siis ajavormide järjestikku õppimine võõrkeeles või samatüüpsete tekstülesannete lahendamine matemaatikas.
Tõeliste taipamiste-õppimisteni jõudmiseks on hea aju aeg-ajalt meelega segadusse ajada nt õppida ajavorme läbisegi, mitte järjestikkuet sel oleks võimalik segaduserägastikus aktiivselt korda ja mustreid otsida, õppida valesid teeotsi ära tundma ja vältima ning õigeid teeotsi ka muutunud oludes üles leidma.
Strateegiadokumendid
Mida enamates vaadetes mis tahes probleemile läheneda, seda sisulisem saab teemakohane arusaam ning seda tõenäolisem on, et see taipamine jääb õppijaga pikemaks ajaks kui vaid lõpueksami sooritamiseni. Muidugi ei tohi siin unustada seda, et segadusetunde lainetuses on hea ja kasulik toimetada vaid juhul, kui õppija tunneb end turvaliselt ega pea muretsema, et võib selle kõige käigus näida harukordselt rumal või saada karistatud halva hindega hetkel, kui tema jaoks on õppimisprotsess alles poolel teel.
Pingutust nõudvad ülesanded. Julgusta õppijaid lahendama keerulisemaid, pingutust nõudvaid ülesandeid. Selgita, miks lihtsad ülesanded on tegelikult õppija väärtusliku aja raiskamine.
Anna aega kodus pusimiseks ja võimalus selle keerulise pusimise juures rahus eksida ja sellest õppida. Õpeta õppijaid pingutust nautima ja mõistma, et pingutusega kaasnevat aeg-ajalt üsnagi ebameeldivat tunnet on võimalik enda jaoks alguses talutava ja hiljem ehk isegi nauditavana mõtestada, kui teada, mida pingutus aju jaoks tegelikult tähendab.
Tuleta seda õppijale ikka ja jälle sõbralikult meelde! Töömäluga arvestamine. Selleks, et õppimine päriselt ka toimuks, on oluline arvestada töömäluga. Inimese töömällu koondatakse kogu parasjagu käimasoleva ülesande jaoks vajaminev info, mida on vaja meeles pidada ja hallata. Õppija töömälus nõuab ruumi tahtlik tähelepanu nt ülesandele teadlik tähelepanu suunamine ja tähelepanu ülesandel hoidminepidurdusprotsessid nt kui õppija püüab teadlikult pidurdada tähelepanu muule hajumist ning tahtmatu tähelepanu nt kõrvaltoas töökõnet pidav vanem või nuttev väikevend.
Seetõttu jääb õppijal õpitavaga tegelemiseks vähem ressursse. Suuna ülesannet andes sellele õppija tähelepanu, kuid püüa ka arvestada, et nuttev väikevend või töökõnet tegev vanem on hetkel kodudes reaalsus.
Siinkohal saad õppijat aidata ülesannetega, mille sooritusaeg ei ole fikseeritud konkreetsele kellaajale, vaid jätab õppijale võimaluse sooritada seda tema töömälu jaoks kõige sobivamal ajal. Keskkonna erisustega arvestamine. Keskkond, kus lapsed hetkel õpivad, on väga erinev. Õpetajana ei tea ega näe sa õppijate keerulist või vähem keerulist olukorda kodus. Küll tahaks kujutleda kõiki oma tuppa vaikselt ja mõnusalt õppima, kuid reaalsus võib olla midagi, mille peale õpetajal on raske tulla.
Ülesandeid, mis annavad õppijale võimaluse oma õppimise aega valida, võivad hetkel olla nii mõnegi lapse ainus võimalus õppimisele keskenduda ja päriselt ka midagi õppida. Juba pisike autonoomiatunne võib teha suure triki. Vahel ilmneb lastes distantsõppele sattumisel ootamatu ennastjuhtivus.
E-õppe verstapostid Tartu Ülikoolis
Selgitus võiks olla, et nad kogevad õpikeskkonnas autonoomiat - vähemalt miski on õpiolukorras õpilase enda kontrolli alla liikunud — tegevustele lähenemise viis, aeg, koht või mingi muu tegur, mida nad saavad ise suunata. Sisuliselt saavad nad võimaluse ise õpiülesandele lähemale hiilida, ilma et keegi seda kontrolliks, soorituse kiirust-edukust vaikimisigi hindaks ning õpilasele mõtlemise, tundmise ja tegutsemise viise peale suruks.
Ja nüüd ehk tähtsaimgi — millal sinu õpilased õpitu üle mõtlevad? Uuringud on näidanud, et aju saab töötada kahes modaalsuses - keskendunud ja hajusmodaalsuses; ta ei saa nendes töötada korraga ning edukuseks on äärmiselt oluline nende mõlema vaheldamine — ehk siis mitte lõputu algoritmipõhine ülesandelahendamine ega ka mitte lõputu sihitult mõlgutamine — vaid üks ja teine kordamööda.
TAUST Eesti on jätkuvalt seadnud eesmärgiks teadmistepõhisele majandusele ülemineku ja majanduse konkurentsivõime edendamise, mis rajaneb haritud tööjõu ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna koosmõjudel. Selle tulemi saavutamist toetavad mitmed riigipoolsed ja eraettevõtluse initsiatiivid. Nende valdkondade arendamine eeldab läbimõeldud investeeringuid nii taristusse kui inimkapitali. Tiigriülikooli programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi koordineeritav tegevuskava teadmistepõhise ühiskonna eesmärkide saavutamiseks kõrghariduse ja IKT valdkonnas.
Teisisõnu näib, et meil on vaja endale meelde tuletada, et lugemine-lahendamine-projektitööd-jne on mingis mõttes vaid õppimise esimene samm — see on keskendunud, probleemile suunatud, enamasti teadaoleva lahenduskäiguga tegutsemine. Õppimise teine, täpselt sama oluline sisuline samm on hajusmõtlemine — näiteks pealtnäha ehk õpitu kõrvale panemine ja millegi muu, keskendumist mittenõudva tegemine põllu kündmine, nõude pesemine vms ; või siis täitsa tegevusetu huupi mõlgutamine, fredjüssilik pilvivaatav molutamine, mille käigus saavad mõtted ära minna või siis sundimatult, ilma sihiteadliku probleemilahenduse püüdluseta, hoopis peale tulla.
Nendel hetkedel saavad uutes seostes aktiveeruda varasemalt keskendunult õpitud mälusisud — need on hetked, millal päriselt võivad tulla head ideed või võib päriselt aru saada ühe või teise õpitud asja tähendusest, rakendusest, seostest valdkondade vahel jne. Väliselt võib õppimise sisulisim osa seega välja näha kui aknast välja vahtimine, koeraga jalutamine või muna vahustamine koogiküpsetamiseks.
Kas õpetajad, õpilased ja vanemad teavad, kui väärtuslik on molutamine, ja võimaldavad seda oma õpilastele, iseendale ning oma isiklikele lastele? Kokkuvõte ja allikad Hariduspsühholoog Barry Zimmermann on seostanud metakognitiivset teadlikkust enesejuhitud õppimisega ning ütleb, et enesejuhitud õppijad on oma õpiprotsessis metakognitiivselt, motivatsiooniliselt ja käitumuslikult aktiivsed osalised, kes planeerivad, organiseerivad, juhendavad, kontrollivad ja hindavad oma õppimist erinevates õpiprotsessi etappides.
Hetkeolukorras, distantsõppel, on õpilaste jaoks sellekohane tugi ja õpetused eriti olulised. Need oskused ei teki aga üleöö ega arene instinktiivselt vanusega, samuti ei piisa siin põgusast tutvustamisest.
Neid teadmisi ja oskuseid on õppijas vaja arendada järjepidevalt, tunnitegevustesse ja tagasisidesse lõimitult. Jaksu ja üksteise mõistmist meile kõigile! Self-regulated Learning: Beliefs, Techniques and Illusions. Annual Review of Psychology, 64, —