International Council for Shopping Centers. Mis tähtsamgi, kaubanduskeskustes — asugu need linnas või eeslinnas — on jaemüügipind tüüpjuhul ühisomandis, mis võimaldab neil käituda üheainsa koordineeritud üksusena. Arvestage sellega, et see võib põhjustada kulusid ja mõjutada teie tarneaegu. Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kinnitati ELi pühendumust meeste ja naiste võrdsele kohtlemisele ning võrdsetele võimalustele kõikides valdkondades.

Nii pakuvad äride ja teenusepakkujatega ääristatud tänavad linnaelanikele kahekordset hüvet — nad ei teeni mitte ainult utilitaarset funktsiooni pakkuda linna tarbijate klassile poode, teenuseid ja mugavusi, vaid on tähtsaks vahendiks ka latentsete sidemete ja sotsiaalse teadlikkuse ergutamisel.

Andres Ševtšuk. Elu ja äri Londonis ja Annelinnas | Arvamus | ERR

Tänavaäärne kaubandus võib linnale ka majanduslikke ja keskkondlikke hüvesid pakkuda. Väiksemad ja mõnikord kohalikele elanikele kuuluvad poed linnatänavate ääres kalduvad tooma linnale suuremat majanduslikku kasu kui üleriigilised kaubamajaketid oma suurtes sarades. Märgatav osa väikeste, kohalike omandis äride sissetulekust voolab tagasi kohalikku majandusse kohalikelt pakkujatelt tellitud kauba, Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine töötajatele makstud CME valikud kauplemine ning poode ümbritseva avaliku infrastruktuuri parandamise kaudu, aga ka kaudsete investeeringutena töötajate tervise- ja pensionikindlustuse näol.

Toidukaupade ostmine kohalikelt pakkujatelt, mööbli ja kontoritarvete soetamine kohalikelt müüjatelt või kohalike transpordi- ehitus- ja hooldusfirmade kasutamine võib avaldada kohalikule majandusele tugevat positiivset võimendavat mõju.

Üks uurimus, mis võrdles kohalike versus ketiraamatupoodide majanduslikku võimendavat mõju, leidis, et igast kohalikus raamatupoes kulutatud dollarist jõudis kohalikku majandusse tagasi 45 senti. Ketipoest seevastu leidis tee tagasi kohalikku majandusse kolm korda vähem — kõigest 13 senti.

Mida tihedamalt lõimunud on kohalik majandus, seda suurem osa tema rikkusest leiab tee kohalike elanike kätte. Keskkonna perspektiivist kahandavad jalgsi ja ühistranspordi abil ligipääsetavad jaekaubanduskobarad linna energiakulu, hoiavad õhku puhtamana ning parandavad elanike tervist. Kui suurem osa külastajaid saabub ilma autot vajamata, kahaneb liiklusummikute oht, inimesed liigutavad end rohkem ning langeb fossiilkütuste tarbimine ühe elaniku kohta.

Ja kui mingi piirkonna asustustihedus on liiga madal, et hoida elus kohalikku tänavaäärset kaubandust, võib hästi korraldatud ühistransport hõlbustada autovaba ligipääsu sellele ka naaberpiirkondadest.

Ometi on suhteliselt vähe kirjutisi, mis püüaksid seletada, kuidas tekivad need poodide ja teenusepakkujate mustrid, mis muudavad linnad nii mugavaks, nii rikkaks õnnelikest juhustest, majanduslikult nii tugevaks ja sotsiaalselt nii vastastikku sõltuvaks. Millised jõud kujundavad linna tänavaääri palistavaid teenusepakkujate kobaraid? Mis määrab selle, kui palju ärisid me leiame San Franciscos võrreldes Londoniga? Miks spetsialiseeruvad mõned tänavad raamatupoodidele ja teised ainult restoranidele?

Miks kasutatakse mõningaid tänavaid seltskondlikeks ja puhkeüritusteks, mis lähevad märksa kaugemale kui lihtne šoping või lõunatamine?

Täielik juhend… üleilmseks laienemiseks

Ja mida saavad planeerijad, linnakujundajad ja avalikud teenistujad teha niisuguseid teenuseid ja interaktsioone pakkuvate tänavate soodustamiseks? Jaekaubanduse paigutusest ja jaemajandusest on palju kirjutatud.

Kuid Kaubanduskeskused paiknevad vaid harva tihedalt asustatud linnarajoonides ning see muudab nad vähem sõltuvaks neid vahetult ümbritsevast ühiskondlik-ruumilisest kontekstist. Mis tähtsamgi, kaubanduskeskustes — asugu need linnas või eeslinnas — on jaemüügipind tüüpjuhul ühisomandis, mis võimaldab neil käituda üheainsa koordineeritud üksusena.

Eesmärgiks on luua optimaalne segu, mis maksimeerib keskuse kui terviku tulu ja pakub üksikkauplustele just nende vajaduste järgi loodud finantsstiimuleid keskusega ühinemiseks.

Need kauplused, mis tõmbavad kohale kõige rohkem kliente — keskuse ankrud —, ei maksa tihti üldse üüri või saavad koguni mitme miljoni dollarilisi soodustusi ehituse, parkimisalade, siltide ja eesõigustatud ligipääsuteede näol. Omalt poolt tõmbavad need ankrud ligi arvukalt kliente ning kulutavad suuri summasid turundusele ja reklaamile. Väiksemad kauplused, mis lõikavad kasu ankrute kliendiülejääkidest, maksavad selle hüve eest kõrget üüri.

Kogu üksus töötab nagu hästi häälestatud masin. Kui tulemus ei vasta omanike ootustele, saab üksikuid kauplusi otsekohe ümber kohandada, et viia nende toimimine taas vastavusse juhatuse ootustega. Tänavaäärne kaubandus töötab hoopis teisiti. Seal on palju sõltumatuid kinnisvaraomanikke, puudub igasugune koordineeritud juhtimisstruktuur ning finantsstiimulid suurte ankurkaupluste ligimeelitamiseks, mistõttu tänavaäärne kaubandus toimib vähem masina ja rohkem taluturu moodi. Seal kehtivad teatavad reeglid, kuid muidu võib iga kauplus müüa, mida ainult soovib ja millal soovib, makstes oma Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine omanikule just niisugust üüri, nagu suudab välja kaubelda.

Kaupluste vahele jääv avalik ruum — kõnniteed, autoteed, väljakud ja tillukesed pargid — kuulub tüüpjuhul linnale ning seda valitsevad avalikud õigusaktid, mis keelavad eraomanikel piirata ligipääsu või määrata, millised tegevused on lubatud ja mis mitte. Niisiis ei piisa linnatänavail nähtavate jaemustrite seletamiseks sellest, mida me teame jaemajandusest ja planeerimistegevustest kaubanduskeskustes.

Võtkem näiteks otsus, kus mingi kauplus avada. See, kas pealtnäha heas asukohas hooned või tänavad suudavad sinna kolida soovivaid jaemüüjaid majutada, sõltub väga paljudest teguritest — asukohast, ümbritsevast asustustihedusest ja sotsiaal-demograafilisest kontekstist, teiste äride pakutavast konkurentsist ning organisatsioonilistest mudelitest, mis võivad nõuda lähestikku asuvate kaupluste koostööd.

Kuid osaliselt sõltub see, kus otsustatakse oma äri avada, ka arhitektuurilistest iseärasustest. Mitte kõik ehitisetüübid ei sobi võrdselt hästi äripindade majutamiseks, ja mitte kõik naabruskonnad ei sobi ühevõrra hästi äritänavate toetamiseks.

Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine

Mina õppisin selle ära omal nahal ühe loomuliku eksperimendi käigus, mis toimus Tartus Annelinnas — elamurajoonis, kus ma üles kasvasin —, kui see Nõukogude Liidu kollapsi ajal Annelinn on tüüpiline nõukogudeaegne elamurajoon, mis koosneb monteeritavatest betoonelementidest ehitatud 5- ja korruselistest kortermajadest.

Viis aastakümmet kestnud okupatsiooni ajal rajas nõukogude võim mitmesse Eesti linna rea magalarajoone. Inspireeritult Le Corbusier' ja Walter Gropiuse modernistlikest linnaplaneerimisideaalidest, paigutati eraldiseisvad tüüpprojektidega kortermajad üksteise suhtes täisnurkselt siksakitavatesse mustritesse, et maksimeerida igale majale osaks saavat päikesevalgust.

Ehitised paiknesid autoteedest eemal ja kõik olid püstitatud ülisäästlike valmiselementide kokkumonteerimise teel.

  1. TSXV aktsiaoptsioonide tehingud

Lisaks korterelamutele asus Annelinnas piiratud arv tsentraalselt planeeritud kauplusi, igaüks umbes — ruutmeetrise pinnaga. Lõpuks teenindas Annelinna neli toidukauplust, mis lisati järk-järgult sedamööda, kuidas linnaosa laienes, ning üksainus majapidamistarvete kauplus, kus müüdi potte-panne ja muud selletaolist. Ei mingeid nurgapealseid veinipoekesi, aedviljalette ega sigaretikioskeid. Jaemüügipindade vähesuse tõttu pidi enamik perekondi poodi jõudmiseks päris kaugele kõmpima, ja kohale jõudes ei leidnud nad ikkagi suurt midagi osta.

Täpselt nagu lugematutes teisteski magalarajoonides kõikjal N. Liidu hiiglasuurel territooriumil, nii oli ka Annelinnas selgesti puudus jaemüügiettevõtetest. Pärast Berliini müüri langemist Peaaegu üleöö pidi Eesti minema tsentraalselt sotsialistlikult plaanimajanduselt üle kapitalistlikule süsteemile selle vabade turgude, eraomandi ja äriettevõtlusega.

Annelinna jaemüügiettevõtetele tähendas see, et nõukogude perioodi alavarustatuse kompenseerimiseks oli vaja turukorrektsiooni. Elanikud soovisid innukalt uusi poode ja mitmekesisemat kaupa, ja alles sündiv ettevõtlusturg vastas nende soovidele.

Esimesed märgid uuest jaemüügiruumist ilmusid kirbuturgude ja kioskite kujul. Müügilaua püstipanemiseks vabaõhu-kirbuturul või kioski avamiseks tänava ääres ei olnud vaja kuigi palju stardikapitali ja see võimaldas kauplejatel õnne proovida.

Kioskeid toodeti soodsalt alakasutatud metallitööstusettevõtetes, mille oli jätnud endast maha ülemõõduline nõukogude tööstusmajandus. Püsivama ehituse odavate alternatiividena ei kujutanud kioskid äriomanikele erilist riski ja paljunesid sadade kaupa kogu linnas. Nende liikuv ja ajutine iseloom võimaldas kioskiomanikel ka vältida linnale kinnisvaramaksude maksmist.

Alustage üleilmset äri meie eksklusiivse juhendiga |​ FedEx Eesti

Minu majast viieminutilise jalutuskäigu raadiusse ilmus umbes kuus eri kioskit, mis enam kui kolmekordistas minu perekonnale kättesaadavaid jaemüügipakkumisi. Lehtmetallist kokku keevitatud, uhkeldasid need suure akrüülaknaga esiküljel ning müütasid üllatavalt laialdast valikut toidukaupu — piima, leiba, juustu, liha, mahlu, maiustusi, sigarette ja alkohoolseid jooke. Mõnes valmistati ka võileibu ja hamburgereid friikartulitega.

Hoolimata väiksusest oli nende kaubavalik etem kui parimas nõukogudeaegses toidupoes. Niisuguste kioskite ümber tärganud kuulsusrikast seltsielu on oma romaanides värvikalt kujutanud vene postsovetlike romaanide autor Viktor Pelevin.

Andres Ševtšuk. Elu ja äri Londonis ja Annelinnas

Rõivaid ja aksessuaare müüdi kioskites harva. Neid pakuti hoopis kirbuturgudel, kus külg külje kõrval konkureerisid 50— müüjat, igaüks oma riideid täis kuhjatud laua taga. Üks kirbuturg, kus kasutati hädapäraselt püsti löödud puust laudu, avati parkimisplatsil mitte kaugel minu majast.

Laudade kohale olid lahti veetud kilerullid, et kaupa vihma ja lume eest kaitsta. Särkide, pükste, talvemantlite ja teiste rõivaesemete valik kasvas plahvatuslikult tänu sissevoolule Poola ja Türgi veel suurematelt turgudelt.

Inimesed ei olnud kunagi varem niisugust mitmekesisust ja valikut näinud ning ahmisid pakutavat kokku vastavastatud janus tarbekaupade järele. Kaupmehed arveldasid sularahas ja hiilisid maksude maksmisest kõrvale. Üleminek puhtale energiale ja kliimamuutuste vastane võitlus muudab oluliselt energia tootmise ja tarbimise viise. See mõjutab eri sektoreid ja piirkondi erinevalt. CO2-heidet tekitavad ärimudelid, nagu söekaevandamine, muutuvad vähem tasuvaks ja kaovad lõpuks Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine.

Seetõttu on komisjon loonud spetsiaalsed algatused, et lahendada söekaevanduspiirkondade elanike sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Nende algatustega toetatakse üleminekustrateegiate ning majandusstruktuuri mitmekesistamise ja tehnoloogilise ülemineku projektide väljatöötamist. Toetusmeetmetega 41 söekaevanduspiirkonnale 12 liikmesriigis soovitakse muuta üleminek võimaluseks edendada innovatsiooni, investeeringuid ja uusi oskusi.

Liikuvus Euroopas Pärast vähese heitega liikuvuse strateegia koostamist võttis komisjon vastavalt Tegemist on mitmesuguste algatustega, millega muudetakse liiklus turvalisemaks, soodustatakse nutikat teemaksude kogumist, vähendatakse CO2-heidet, õhusaastet ja ummikuid ning ettevõtjate jaoks bürokraatiat, võideldakse ebaseadusliku tööhõive vastu ning tagatakse töötajatele nõuetekohased töötingimused ja puhkeajad. Nendest meetmetest ei saa pikaajalist kasu üksnes transpordisektor, vaid nendega edendatakse ka majanduskasvu ja töökohtade loomist, tugevdatakse sotsiaalset õiglust, laiendatakse tarbijate valikuid ja hoitakse Euroopat kindlalt heitevabale transpordile ülemineku teel.

Seepärast sisaldavad algatused liiklusohutuse tulevikku hõlmavat integreeritud poliitikat, mille hulka kuuluvad sõidukite ja taristu ohutuse meetmed, üldse esimesed raskeveokite CO2-normid, Euroopas akude arendamise ja tootmise strateegiline tegevuskava ning ühendatud ja automatiseeritud liikuvust käsitlev edumeelne strateegia. ELi plastistrateegia Heas seisundis ookeanid on meie eksistentsi alus. Merel on keskne roll kliima ning vee- ja hapnikuringluse kujundamises ja reguleerimises.

Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine

ELi rahvusvahelise ookeanide majandamise kavaga kehtestati üldraamistik ookeanide rahvusvahelise majandamise tugevdamiseks, et tagada ookeanide ohutus, turvalisus ja puhtus ning seaduslik ja säästev kasutamine. Üks ookeanide majandamise kavasse lisatud meetmeid on võitlus mereprügi vastu.

Muud plastidega seotud algatused sisaldavad meetmeid, mille eesmärk on ära hoida prügistamist, muuta plastimajandus ringmajanduseks, võidelda merel asuvatest allikatest pärit mereprügi vastu ning aidata meil mereprügiga seonduvat paremini mõista ja seirata. Loodust, rahvast ja majandust käsitlev ELi tegevuskava ELi looduskaitsealased juhtalgatused on linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv. Nendega loodi maailma suurim elurikaste kaitsealade koordineeritud võrgustik Natura Kavaga on ette nähtud 15 põhimeedet, mis viiakse ellu ELi linnade tegevuskava Linnad on paljude tänapäeva majandus- keskkonna- ja sotsiaalprobleemide keskmes.

Linnade tegevuskava valmis komisjoni, liikmesriikide ja Euroopa linnade koostöös ning sellega soovitakse tagada, et rohkem võetaks arvesse poliitikameetmete mõju linnapiirkondadele. Samuti on kava eesmärk tugevdada linnakeskkonna vastupanuvõimet katastroofide ja kliimaga seotud ohtude ennetamise kaudu. ELi linnade tegevuskava toetatakse komisjoni algatustega, mis edendavad pikaajalisi kohaliku tasandi energia- ja kliimameetmeid ning mille näiteks on linnapeade pakt. Viimati nimetatud Euroopa algatuse põhjal loodi Euroopa oskuste tegevuskava Euroopa uue oskuste tegevuskavaga investeerib Euroopa inimestesse, et nad võiksid enesekindlalt tulevikku vaadata.

Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine

Oskuste tegevuskava 10 meetme elluviimisega aitab komisjon anda inimestele vajalikud oskused, et käia kaasas muutustega ühiskonnas ja tööturul. Euroopa muudab oskused ka paremini nähtavaks ja võrreldavaks ning kogub teavet eri elukutsete puhul ja eri sektorites vajatavate oskuste kohta kogu Euroopas.

Samuti on komisjon aidanud Euroopa riikidel suurendada toetust täiskasvanutele, kellel napib põhioskusi. Käima on lükatud algatused, millega valmistatakse inimesi ette digipöördeks ja tööalaseks tulevikuks. Komisjon on ellu kutsunud ka Euroopa kutseoskuste nädala, et suurendada teadlikkust neist paljudest võimalustest, mida pakuvad kutseharidus ja -õpe.

Alates ELi kestlik biomajandus, et tugevdada majanduse, ühiskonna ja keskkonna vahelist seost Me elame piiratud ressurssidega maailmas. Üleilmsed probleemid, näiteks kliimamuutused ning mulla ja ökosüsteemide seisundi halvenemine koos rahvastiku juurdekasvuga sunnivad meid otsima uusi tootmisviise ja bioloogiliste ressursside tarbimise viise, mille puhul võetakse arvesse meie planeedi ökoloogilisi piire. Biomajanduse uuendatud strateegia raames rakendatakse 14 meedet, mis aitavad jõuda innovatiivsema, ressursitõhusama ja konkurentsivõimelisema ühiskonnani, milles toiduga kindlustatus on hästi ühendatud biootiliste taastuvate loodusvarade jätkusuutliku kasutamisega ja tagatud on ka keskkonnakaitse.

Arvamus Linna kogemine tema tänavail jalutamise teel aitab tekitada nõrku sidemeid — see avab võimaluse õnnelikeks juhukohtumisteks meie sotsiaalsete võrgustike niisuguste liikmetega, keda me väga tihti ei näe. Veel enam, jalutuskäik mööda tänavat, mis kubiseb mitmesugustest teenustest ja inimestest, tekitab ka "latentseid" sidemeid, nagu neid võiks nimetada — sotsiaalseid sidemeid, mida eelnevalt ei eksisteerinud, aga mis võivad tärgata juhuslikest kohtumistest, ettekavatsemata vestlustest või lihtsalt silmsidemest, kirjutab Andres Ševtšuk Vikerkaares. Eluasemete käsitlus on vältimatult seotud laiema linliku kontekstiga, millesse on kätketud eluasemega seotud maakasutusviisid ja tegevused. Iga majapidamine sõltub oma ümbruskonna avalikust ruumist ja iga elanik vajab ligipääsu mugavustele, teenustele ja institutsioonidele.

Strateegiaga tugevdatakse biotoorainepõhiseid sektoreid ja töötatakse välja uusi tehnoloogiaid, et muuta biojäätmed väärtuseks, pakkuda hüvesid maakogukondadele ja tagada, et biomajandus toimiks ökoloogilistes piirides. ELi ühtekuuluvuspoliitika ELi ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, vähendades eri piirkondade arengutaseme erinevusi.

See on üks kõige valdkonnaülesemaid poliitikaid, mis annab panuse enamiku kui mitte kõigi 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisse. Lisaks on poliitika rakendamise kõikidesse etappidesse integreeritud olulised valdkondadevahelised põhimõtted ja eesmärgid, nagu kestlik areng, ebavõrdsuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise perspektiivi arvesse võtmine ning diskrimineerimise vastu võitlemine.

Kujundused: alltemplates - accord.ee

Partnerluse põhimõtte prioriseerimisega tagatakse riikide ning piirkondade ja kohaliku tasandi osalejate kaasamine, samuti see, et nad vastutavad ELi prioriteetide elluviimise eest kaasrahastatavate projektide kaudu. Euroopa haridusruum ELi eesmärk on luua Euroopa kui maailmajagu, kus on tavaline viibida kas õppimise või töö tõttu muus liikmesriigis ja kus enamik inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt.

Maailmajagu, mille elanike identiteedi oluline osa on eurooplaseks olemine, Euroopa kultuuripärand ja selle mitmekesisus. Esimeste konkreetsete meetmete hulka kuuluvad Euroopa ülikoolide arendamine, omandatud kesk- ja kõrghariduskvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide automaatne tunnustamine kõigis liikmesriikides, keeleõppe parandamine, kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu edendamine, võtmepädevuste omandamise toetamine ning digiõppe tugevdamine.

Sellel ei ole ühtainsat põhjust Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine ühte kindlat lahendust, sest toiduahel on keerukas ja arenev süsteem. Toidu raiskamise vastu võitlemine eeldab kõikide peamiste avaliku ja erasektori osalejate koostööd, et toidu raiskamist paremini kindlaks teha, mõõta ja mõista ning leida selle vastu lahendusi. Komisjon võttis platvormi toel vastu ELi suunised toidu annetamise hõlbustamise kohta ja praegu on käimas kolmeaastane ELi katseprojekt, et toetada suuniste rakendamist kohapeal.

Euroopa arengukonsensus See on ühine arengupoliitika visioon. Konsensus sisaldab välistegevuse uut raamistikku ning selles on arengupoliitikakäsitlust ajakohastatud, et võtta arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani ja kestliku arengu eesmärke.

See võimaldab teil koostada rahvusvahelisi veodokumente, vaadata üle riikide profiile ja tutvuda kohalike kaubanduseeskirjadega. Siin on näpunäited ettevõtte eelarve haldamiseks, et saaksite enesekindlalt uutele turgudele liikuda.

Jälgige, et teil oleks rahaliste vahendite varu Veenduge, et oleksite järgmise sammu tegemiseks rahaliselt valmis, eriti kui töötate kolmandate osapooltega.

Kaubandus sotsiaalse valikuga Baine

Otsustage, kui suure osa oma eelarvest saate eraldada igale laienemisvaldkonnale nt logistika, turundus, lokaliseerimine. Uurige valitud turu käitlustasusid, saatmiskulusid ja makse, et saada selgem ülevaade, kui palju finantse te vajate.

Jätke teatav varu ettenägematuteks kuludeks. Uurige oma rahastamisvõimalusi Võimalik, et saate ekspordi rahastamiseks vahendeid kas panga või kohaliku omavalitsuse kava kaudu.

Kohtuge nõustajaga, et end valikuvõimalustega kurssi viia. Enne kellegagi kohtumist veenduge, et teie äriplaan oleks ajakohane. Võtke kaasa oma finantsaruanded, maksudokumendid ja kõik järgmiste aastate tuluprognoosid. Vaadake järele, missugune on teie peamiste konkurentide küsitud saatmistasu. Võite küsida sama saatmistasu või konkurendid veidi väiksema saatmistasuga üle trumbata. Need on järgmised. Kuidas te oma tooteid müüma hakkate?

Otsustage, kas müüa oma kaubamärgiga veebipoe või kolmanda osapoole turuplatsi kaudu.

Teie enda pood võib aidata üles ehitada ja levitada teie enda ülemaailmset kaubamärki, suurendades teie toodete nähtavust, kuna te ei konkureeri teiste ettevõtetega. Kui olete seotud usaldusväärse ja populaarse turuplatsiga, võib see tekitada usaldust ka teie enda toodete vastu.

Kui te lähete seda teed, siis võrrelge kindlasti kõige populaarsemaid turuplatse, et näha, milline neist teie tooteid ja väärtusi kõige paremini kajastab.