Mäesaar soovitas, et enne, kui valik langetatakse, tasub hoolikalt kaaluda ja näha enne otsuse vastuvõtmist veidi vaeva. Uuena toetatakse tänavu näiteks Tehnikakõrgkoolis keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise õppekavale astumist, Tallinna Ülikoolis Integreeritud loodusteaduste õppimist ja Viljandi Kutseõppekeskuses sisetööde elektriku õppekavale astujaid.

Suureneb töötukassa tasemeõppetoetus

Karjäärinõustamisel saab koos spetsialistiga arutada, mida ja kus võiks õppida ning kes saavad toetust taotleda. Kui õpingud mingil põhjusel katkevad, siis ei pea toetust tagasi maksma.

Karin Andre sõnul võiksid eelkõige mõelda õppimisele need inimesed, kel viimasest kooliskäimisest on möödas 15 aastat või veel rohkem. Loomulikult ka need, kes eriala pole omandanud ja põhikooli või gümnaasiumitunnistus on saadud vähemalt viis aastat tagasi.

Partneritele

Kahe aasta jooksul on töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust saanud umbes inimest. Milline on kooli roll? Ma väidan, et see roll on keskne. See on üldse kõige tähtsam.

Binaarsete valikute partii suurus

Ma ütlen koguni, et ilma hariduseta ei saakski olla vabadust. Miks on siis meie kui õpilaste ja õpetajate tegevus nii tähtis?

Aegadel, mil ühiskonnas vabadus puudus, kus otsuseid tegi tsaarivõim või kommunistlik partei, leiti keelatud vabadus üles hariduses. Haridus on meie jaoks ajaloos olnud isegi nagu rahvuslik müüt — eesti poisse manitseti õppima nagu hullud, et tõusta kõrgemale valitsevatest oludest.

Kaubandusvoimaluste strateegiate naited

Haridus ja koolid on olnud üks peamisi mõjutajaid riikluse ja seega ka vabaduse sünnis ning okupatsiooniaastail aitas hariduse kaudu saavutatav vaimsus säilitada oma väärikust. Sellepärast ongi paradoksaalne, et haridus ja kool on muutunud millekski, mis vaimset vabadust minu arvates kahjuks eriti ei toeta. Miks ma nii arvan? See on abinõu positsiooni, palga ja hüvede saavutamiseks.

Kas binaarsed valikud surevad

Kui küsida keskmiselt õpilaselt, miks ta koolis käib, siis ilmselt on levinuim vastus: sest muidu ma ei saa tulevikus head tööd ja head palka. Mõistagi on materiaalsed väärtused inimese vabaduseks vajalikud, et võimaldada endale elus rohkem valikuid. See on aga poolik vabadus.

Hariduse ja vabaduse seostest

Sest siis lõpeb haridus otsa, kui on vaja mõtestada: mille jaoks see kõik? Kui haridus muutub paberiks ja tööandjat huvitab ennem haridust tõendav dokument kui inimene, siis ongi tulemus see, et meid ei huvita enam hariduse sisu, vaid välised näitajad — oluliseks saavad hinded, riigieksamitel saadud punktid ja läbitud kursused. Ja tulemuseks võib halvemal juhul olla see, et nii nagu koolipõlves taheti maha saada eksamiga, nii püütakse vanast harjumusest hiljem kuidagi eluga maha saada.

Õpilased õpivad hirmust õpetaja või kontrolltöö või halva hinde või vanemate pahameele ees.

Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Samuti jääb tervishoius vajaka õdedest, füsioterapeutidest, psühholoogidest ja nii tervishoius kui ka sotsiaaltöös hooldustöötajatest. Hooldustöötajana töötavad peamiselt need, kes on ümber õppinud ja liikunud sellele tööle mõnelt teiselt ametilt, nt töö kaotanud, pensionile jäänud või lihtsalt uue ameti valinud.

Noorte seas see töö populaarne ei ole, kuigi tuleviku tööpõld oleks arvestatavalt lai. Hariduses valitsev loodus- ja täppisteaduste aineõpetajate puudus on Randma hinnangul juba praegu kriitilise piirini jõudnud. Noorte seas populaarne klassiõpetaja eriala aga muutub töö leidmise seisukohalt tulevikus perspektiivitumaks, kuna algklasside laste arv väheneb.

volatiilsusega kauplemise signaalid

Ent 7. OSKA on teinud ka ettepaneku, et klassiõpetajad võiksid ümber õppida või täiendada end mõnes aines, et katta vajadust aineõpetajate järele.

Gümnaasiumi aktusel peetud kõne osutus ülimenukaks ja kuna see andis mulle võimaluse avaldada mitmeid olulisi mõtteid, siis jagan seda kõne ka siin. Olgu veel öeldud, et mis puudutab vabaduse ja hariduse seoseid, siis kõik mõtted ei ole minu enda omad, vaid kasutasin kõne koostamisel üht Tiiu Kuurme artiklit, kus ta sama probleemi analüüsib.

Ehitusvaldkonda kommenteerides ütleb Randma, et noored võiksid julgemalt õppida väliehitusega seotud oskusi. Praegu tuntakse suurt puudust just konstruktsioonide püstitajatest, samas õpitakse liiga palju siseviimistlejaks. Neil erialadel võib olla tulevikus raske tööd leida Eri tasemeõppes õppivatel inimestel on kõigil soov leida erialasel tööl ka rakendust. Samas ei pruugi koolides praegu teatud erialadel õppivatel inimestel — olgu taseme- või täiendõppes — olla tuleviku tööturul piisavalt töökohti ja seda näitavad ka OSKA uuringute tulemused.

Nii koolitatakse Randma sõnul praegu liiga palju personalitöötajaid, teabe- ja dokumendihaldajaid, kutseharidusega raamatupidajaid, raietöölisi, pagareid ja kondiitreid ning aednikke, kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste, arhitekte, turundajaid, keelespetsialiste, materjalipõhiseid disainereid, kunstnikke, käsitöölisi, juriste ja õigusassistente.

OSKA uuringute tulemused näitavad neidki erialasid, mida noored meelsasti õpivad, ent millega tööturul ei jätkata. Sellisteks on kaubanduse, majutus ja toitlustus. Kaubandusvaldkonna ja majutus- ja toitlustussektori pakutav on noortele tihti esimene töökoht, kust mõne aja pärast edasi liigutakse.

Haridus Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal. Tartu ülikooli ajakiri Univesitas Tartuensis kirjutab, et Euroopa parlamendi raporti "The future of work in the EU" järgi on

Randma rõhutab, et OSKA uuringute eesmärk ei ole kellelegi öelda, mida ta peaks õppima. Ometi saab see teave olla orientiiriks kas eriala valikul või oma perspektiivi laiendamisel, kui eriala juba õpitud.