Patrick irvitas rahulolevalt. Rohutirtsud viiuldasid lõikavat meloodiat, mis kõlas ümbritsevas hauavaikuses kui saatanlik sümfoonia.

Kitsas tee lõppes mägedevahelises orus, kuhu oli peitunud väike külake. Peagi muutus rada raskesti läbitavaks. Rändaja, kahekümnendates eluaastates keskmist kasvu noor tumedapäine mees, peatus, peitis sõiduvahendi tiheda kuuse alla ning jätkas teekonda jalgsi.

  1. Miks kaubakeskuste reklaam nii valjult mängib? - Delfi
  2. Binaarsete valikute kirje
  3. И вот пища, приготовленная шеф-поваром сто миллионов лет назад, вновь становилась реальностью, дабы усладить вкус или просто насытить аппетит.
  4. Parim mehaaniline kauplemise susteem

Mets muutus aina tihedamaks, kuid rändaja liikus sihikindlalt edasi. Hommikune mets Kaupmehe valik Baine lambad hiirvaikne. Polnud kuulda isegi linnulaulu, rääkimata siis mõne metslooma sahistavatest argitoimetustest. Vaid praksuvad häälitsused, mis tekkisid ränduri liikumisest metsapadrikus, andsid märku elu olemasolust selles mahajäetud paigas.

Umbes tunniajalise rännaku järel taandus puudemüür ja silmile avanes vaikiv roheline oaas keset kaljuse krooniga tipnevaid metsaseid mägesid, väike lagendik majesteetlikult troonivate kolosside vahel. Rohutirtsud viiuldasid lõikavat meloodiat, mis kõlas ümbritsevas hauavaikuses kui saatanlik sümfoonia. Lagendiku keskele paigutus lagunev muldpõrandaga hütt, mida karjused olid kunagi ehk ajutise peatuspaigana kasutanud. Kuid kogu tähelepanu tõmbas endale hoopis üksildane püstloodis taevasse sirutuv mägi hurtsiku taga.

Sihvakad okasteta kuused ning lehtedeta tammed, kastanid ja pöögid katsid mäge kuni tipuni välja, jättes vaatajale mulje süngest vallutamatust kindlusest, mis tõrjub kindlalt eemale vähimagi temani kanduda võiva helenduse.

Puud mäge katvas tihedas metsapadrikus olid surnud. Hurtsiku taga voolas väike ojake, mille tumedad veed tähistasid otsekui piiri elu ja surma vahel. Pimeduse Mets — nii tunti kohalike seas salapärast puudekogumit.

Surnud mäel oli verd tarretama panev kuulsus. Ümbruskonnas teati, et kõigel elaval on parem mäest eemale hoiduda. Piisas vaid pilgust surnud metsaga kaetud kolossile, mõistmaks selle varjatud, ühtaegu nii kutsuvat kui eemale tõukavat salapära. Läbi sajandite leidus nii mõnigi hulljulge, kes oli üritanud surnud metsa saladust välja selgitada. Oli palav ja tuuletu juulikuu päev. Mitte esimest korda oma kannatusterikka ajaloo kestel, oli see Lähis-Idast tulnud rahvas sunnitud põgenema neid vaenava kurjuse eest.

Väike Henri seda muidugi ei teadnud.

Häda ei tule teadmatusest, vaid kindlast teadmisest, mis osutub valeks.

Väike Henri ei mallanud trahteris passida, vaid jooksis välja külaelu uudistama. Väikelinna väliselt laisavõitu elukeeris kulges teistmoodi Éviani suvisel ajal noobleid turiste täis glamuursest atmosfäärist. Kanad rehitsesid uniselt trahteri ees. Henrist möödus üksik eeslirakend, mille juht tervitas poissi lõbusa joviaalse hüüdega… Korraga Henri võpatas. Ta tundis, kuidas tundmatu päritoluga kondised sõrmed jõuliselt tema kaela soonisid. Sitked kombitsad põhjustasid lämbumistunnet tekitava pitsitava haarde, mis muutus aina tugevamaks ja tegi hingamise valuliselt raskeks.

Silmanurgast piiludes märkas ta hallide sorakil juuste ning põlvini ulatuva habemega räbalais vanameest, kes talle lõõmava pilguga otsa vahtis. Vanur oli ebatavaliselt pikka kasvu, kindlasti üle kahe meetri, ning näis kaheksa-aastase Henri kõrval kui Gulliver [2] lilliputtide maal.

Mõneks ajaks jäi poiss hingetuks, siis aga suutis endast välja pigistada ebainimliku karje, mille peale inimesed trahterist hirmunult välja jooksid ning ta ebahariliku välimusega painaja käest vabastasid.

Tema sõnad talletusid Henri Pacultile igaveseks mällu. Veel mõnda aega ärkas väike Henri öösiti hirmsate nägemuste mõju all, kus teda ründas sooniline hiiglane, kuid aeg tõttas omasoodu edasi ning paari aasta pärast meenus hirmuäratav mälestus lapsepõlvest talle üha vähem.

Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet

Nüüd juba eakana oli Claude ikka veel toimekas, viibis oma trahteris hommikust õhtuni, suhtles külastajatega ja kandis kohalikele talumeestele veini ette.

See oli veel enne sõda, kui ta sind minu trahteri ees ründas. Mäletan seda hästi, see oli vahetult enne tema surma. Me teame temast vähe. Ainult seda, et ta käis Pimeduse Metsas ja veetis seal seitse aastat. Kõik puud selles metsas on surnud. Mets on kas nõiutud või neetud või asuvad seal põrgu väravad, kes seda nüüd täpselt teab. Igatahes hoiduvad kohalikud sealt eemale. Legendi järgi pole mitte keegi, kes sinna kord on sisenenud, sealt iial väljunud… Mitte keegi peale Jacques Marceau.

Võib-olla on see ebausk, aga meie siin mägede vahel üritame esiisade uskumusi tõsiselt võtta. Ka mina olen ema poolt Marceau. Minu ema vanaisa ja Jacques Marceau olid lellepojad. Kusagil möödunud sajandi alguses, kui Prantsusmaad valitses veel õnnis keiser Napoleon [4]karjatas viieteistkümneaastane Jacques Pimeduse Metsa äärsel aasal lehmi ja kitsi.

Jacques oli juba selles vanuses suur ja tugev poiss, pikk nagu Koljat. Jacques jäigi kadunuks. Kuigi poissi oli hoiatatud ojast mitte üle astuma ja surnud metsa ohtudest oli ta kindlasti kuulnud, tundus Kaupmehe valik Baine lambad tõepärasem, et siis ühel või teisel põhjusel, oli Parim binaarse variantide signaal tasuta Pimeduse Metsa sattunud ning seal hukka saanud.

Kohalikud olid juba ammu leppinud, et mets endale aeg-ajalt osa nõudis. Jutud rääkisid, et ammustel aegadel juhtus seda palju tihedamini, aga mida aeg edasi, seda harvemini tuli kadumisi ette, sest inimesed hoidusid alateadlikult neetud metsast eemale.

Mees oli hilja peale jäänud ning hakkas juba hämarduma. Seal õnnestus kaupmehe kisa peale välja ilmunud külaelanikel kaarik lõpuks peatada ning isehakanud kutsar ühte aita lukustada.

Hommikuses päevavalguses tundis aida peremees naaberkülast pärit noormehe ära. Muidu oli Jacques rahulik ning pigem tõrjuv, aga inimestesse suhtus ta erinevalt. Minusse ja emasse suhtus ta hästi, kuid oli ka neid, keda ta ei sallinud ja püüdis neile alati kallale minna.

Mina teda ei kartnud. Tavaliselt värises ta nurgas ning ajas segast juttu Pimeduseriigist, Mustast Mehest, kollasesabalisest pimedusevalitsejast ja muust sellisest. Täiskasvanud võtsid tema lugusid kui hullumeelse sonimist ning sageli sai Jacques minu ema käest pragada, et hirmutab lapse ära. Need jutud olid muidugi üsna õudsad, kuid sarnanesid muinasjuttudele, mis lapsele olid jälle põnevad ning jäid meelde. Nüüd vanas easki kummitavad tema Pimeduse Metsa lood vahel meeli.

Kui Henri enne lahkumist arvet maksis, oli Biottil Kaupmehe valik Baine lambad midagi üle anda. Olen jubas vana ja mul ei ole neid kellelegi pärandada, aga sulle ehk pakuvad huvi. Õhtul koju jõudes lehitses ta vihikut. Mälestused lapsepõlvest ilmusid taas. Siis pani ta vihiku õhte riiulinurka ja unustas. Henri avastas riiulinurgast kolletuva vihiku. Kasvueas noore inimese energia vajast väljaelamist ning Évian pakkus selleks mitmesuguseid võimalusi.

Liiklus mägiteel oli piisavalt hõre ja poisid võisid siin hulljulgelt oma akrobaadiosavusi katsetada. Ühel hetkel tundis Louis, kuidas väsimus muutis tema liigutused pingutatuks ning ta soovis puhata.

Päike oli isegi mägede vahel varjus kõrvetav ning nad olid sõitnud juba piisavalt kaua. Louis hüüdis Patrickile, et nad peatuksid ja puhkaksid jalgu, kuid Patrick naeris ta lihtsalt välja ja jätkas vähemalt väliselt reipana kaelamurdvate trikkide sooritamist, näidates põrgukuumuses üles hämmastavat füüsilist vastupidavust.

Louis lausa viskus maanteeäärsele rohumaale ning jäi lõõtsutades lamama. Teekond lõõskavas palavuses oli võtmas temast viimset jõuraasu, kuigi ta oli tugev ja treenitud noormees.

Mõni aeg hiljem istusid nad rammestunult maanteeserval ja vaatasid helesinist taevast. Vinge koht. Võib-olla aitab tänaseks. Ühe maja ukseavas seisis lühemakasvuline kiilaspäine vanamees ja vaatas neid ainitise pilguga. Kui poisid temast möödusid, ei vastanud ta nende tervitusele, vaid tõmbus kiiresti majja. Peagi jõudsid nad kitsukese rajani, mis lookles alguses pikalt mööda metsast mäekülge, siis aga laskus alla orgu. Edasi läksid nad jalgsi. Teerada oli kitsas ning oksarisu täis.

Inimtegevusest puutumata mets, mis oli siinkandis juba harulduseks saamas, muutus aina tihedamaks. Lõpuks jõudsid nad meile juba tuttavale lagendikule ning silmapiirile avanes süngeilmeline surnud metsaga kaetud mägi.

Kaupmehe valik Baine lambad Aktsiate jaotusvoimaluste osana

Patrick irvitas rahulolevalt. Poiste ette kerkis majesteetlik vaatepilt, kus morn tume mägi pakkus rusuvat kontrasti heledalt sillerdavale taevale laisalt sõudvate valgete pilvede foonil.

Kaupmehe valik Baine lambad ADX binaarsed variandid

Isegi taevas näis mäetipu kohal tumenevat justkui imbuks temast välja mustjat suitsu. Raagus puud kasvasid väga tihedalt kuni tipuni välja, varjates puudealust saladust kiivalt valguse eest. Lagendikul aga oli kummaliselt vaikne.

Nii vaikne, et isegi rohutirtsude lakkamatu muusika muutus osakeseks vaikusest. Tule juba! Nad kiikasid lahtisest uksest sisse. Läbi katuseaukude tungis hütti ere valgus, mis võttis kõhedust veidi maha. Muldpõrandaga majakeses oli vaid üks suur ruum, mis sisaldas hööveldamata laudadest kokkuklopsitud lauda ja pinki. Nii laud kui pink olid ajahamba ning vihma tagajärjel lagunema hakanud.

Aretusõpetuse vastused

Põrandalt võis leida hulgaliselt hiiremustust ning muud aastasadade jooksul ladestunud prahti. Kõht täis, vedelesid nad niisama päikese käes. Mõne aja pärast muutus Louis taas ärevaks. Kell näitas juba hilist pärastlõunat ning mägedes saabub pimedus äkki. Hüti taga voolas tumeda veega mägioja ning sinna oli Patrick sammud seadnud. Ta ületas oja kivilt kivile hüpates ning jõudis teisele kaldale.

Nüüd jäi metsani vaid paar sammu. Kuhu siis veel? Tal oleks piisanud teha vaid üks samm ja puud oleksid haaranud ta mustavasse rüppe, kuid selle viimase sammuga poiss viivitas. Patrick kõhkles, kuid näis lõpuks soostuvat.

Kasvõi üksi… Ma ei oodanud, et sa selline argpüks oled. Sa oled ikka uskumatu kuseja. Mida seal karta on? Usud ikka veel mingisugust päkapikkude ja nõidade värki nagu mõni tita. Suur koll tuleb ja viib su kaasa …mörr-mörr-mörr. Tal polnud lusti Plateform ostuvoimalus solvata. Tõmmujumeline viplalasoenguga Patrick Bulgarelli oli tema parim sõber Évianis, mingis mõttes tüüpiline itaallane, temperamentne, veidi pealiskaudne, kuid ettevõtlik ning Kuidas BTI rikas veebisait pea ja kuldsete kätega poiss.

Samas oli sõprades ka sarnaseid ja ühendavaid jooni. Nad olid mõlemad uudishimulikud ja seiklusaltid noored inimesed, kes üritasid murda väljapoole ühiskonna poolt kehtestatud piiridest ja oma maailma endale ise avastada.

Mõneti oli neil sarnane päritolu. Patrick oli Sitsiiliast Prantsusmaale paremat elu otsima tulnud hotelliteenija vallaslaps. Võimalik, et võõras veri mõjutas poisse suuremale vastuvõtlikkusele ümbritseva elu saladuslike külgede suhtes. Nende maailm oli oluliselt laiem kui paljudel nende Éviani sõpradel, sest nad ei olnud kohalikku pinnasesse nii tugevasti juurdunud kui mitmeid inimpõlvi ühes ja samas kohas elanud rahvad.

Suvevaheaeg lõppes ja augustis sõitis Louis taas Pariisi, kus oli algamas järjekordne kooliaasta. Esimesed koolinädalad möödusid kiiresti. Louis elas taas sisse elu halli argipäeva, harjumuspärasesse rutiini peitunud elulaadi, kus inimene liigub kui orav rattas näiliselt suurte eesmärkide poole, ilma et ta endale aru annaks, mis on tema olemise mõte. Elu hall argipäev sünnist surmani valdab inimkonna maist eksistentsi neile määratud lühikese ajaviivu kestel.

Selline elulaad imeb inimühiskonna liikmeid jäägitult endasse, kuni see teekond kord möödub ja neist saavad nimetud sõlmed ajalõnga kulgemise lõputul teekonnal. Louis käis prestiižikas Louis Suure Lütseumis, mis asub Pariisi ajalooliste traditsioonidega Ladina kvartalis. Kogu maailm kõneles briti printsessi Diana hukkumisest.

Järjekordsel koolipäeval istus Louis mõtteisse Kaupmehe valik Baine lambad laua taga ning laskis õpetaja jutuvadinal rahulikult kõrvust mööda voolata.

Lambad ja nende elu - Kõik lammastest - Sarnased failid

Kõige viimane õppetund oli prantsuse kirjandus. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik. Ta korjas oma asjad aeglaselt kokku ning liikus tunglevas õpilastesummas hajameelselt väljapääsu suunas, mõtiskledes omaette, kas minna kohe koju või jääda veel mõneks ajaks linna peale aega veetma.

Kaupmehe valik Baine lambad Ulevaade Binaarsete valikute Austraaliast

Louis märkas, kuidas Genevieve talle silmanurgast hindava pilgu heitis. Pilk oli lootustandev ja aitas tal edasise tegevuse osas otsusele jõuda. Väikese arupidamise järel otsustasid noored seada sammud kooli lähedal asuvasse kohvikusse, mis oli kujunenud Louis Suure Lütseumi keskastme õpilaste traditsiooniliseks kohtumispaigaks. Kui nad parajasti kooli territooriumilt väljusid, märkas Louis, et värava juures seisab tuttav inimene, kes vähimagi kahtluseta just teda ootab.

Kas sul oli ilus koolipäev? Kes on sinu võluv kaaslane? Louis, näeme homme koolis. Vera naeratas. Aga tegelikult tulin ma sulle järele. Pole sind ju terve suve jooksul õieti näinudki. Mõtlesin, et vahelduseks võiksime üheskoos teha midagi toredat.

Läheksime ehk kusagile sööma? Kui nad olid söömise lõpetanud, lausus ema aga tõsiselt. Vanaisa helistas. Sinu sõber Patrick on juba paar nädalat teadmata kadunud.

Ei olnud kahtlust, et sõber oli võtnud ette teekonna Pimeduse Metsa ja selle metsaga oli midagi korrast ära. Tundus uskumatu, kuid vanaisalt kuuldud muinasjuttudel võis tõepõhi all olla.

Kaupmehe valik Baine lambad Binaarne valik Trading Robot Platform

Pimeduse Mets ja temaga seotud hirmud olid talle korraga väga lähedale jõudnud. Kindlasti ei põgenenud Patrick kodunt ega sattunud kusagile õnnetusse, mis olid politsei poolt välja pakutud kui kaks kõige tõenäolisemat versiooni.

Kaupmehe valik Baine lambad TXN Jaga Option tehingute

Aga kuidas seda teistele selgeks teha? Louis ei öelnud midagi ja vaikis kogu kodutee. Teda valdasid sünged eelaimdused, kuid kas tema võimuses oli üldse midagi teha? Optimistlik meeleolu kadus nagu pühitud. Saabus oktoobri lõpp, mis tõi kooliõpilastele kaasa kõikide pühakute koolivaheaja alguse.

Poolteist nädalat puhkust! Vera tavatses varahommikuti kodus arvuti taga tööd teha.

Lest & Lammas - Bar & Grill | Facebook

Nii ka seekord, kuid mõtted läksid poja peale. Louis oli olnud juba pikemat aega kuidagi äraolev, nagu viibiks ta mõnes teises maailmas. Poja käitumine hakkas Vera jaoks talumatuks muutuma ja midagi tuli ette võtta. Teismeliseeaga kaasnevad kasvuraskused avaldusid temas üha tugevamini ning Kaupmehe valik Baine lambad positiivse ellusuhtumisega ja valdavalt rõõmsameelsest poisist oli märkamatult saanud seltsimatu ja mässuline nooruk. Ühtäkki tundis ta end kohutavalt väsinuna.

Ta pidi endale tunnistama, et viimasel ajal oli ta olnud kuidagi liiga palju töösse süvenenud ning pojale vähe tähelepanu osutanud. Naine tõstis silmad arvutiekraanilt ja suunas pilgu aknast välja. Nende korter paiknes Pariisi kesklinnas, vaatega Itaalia väljakule, kus valitses veel ootusärev varahommikune vaikus enne kiirerütmilise tööpäeva käivitumist. Vera teadis, et vaikust ja rahu ei jätku enam kauaks, kuid hetkel ei olnud see peamine mõte, mis teda valdas, vaid ta oli milleski tähtsamas otsusele jõudnud.

Neli tundi hiljem oli ta juba toimetuses ning koputas oma otsese ülemuse uksele. Ta võis ühtlaselt hästi kajastada nii kõrgseltskonna glamuuri kui ühiskonnaheidikute eluvõitlust.

Mis seal salata, see viimane teema oli talle mitmetel põhjustel palju südamelähedasem. Pärines ta ju ise vaestest oludest, Makedoonia pealinna Skopje räämas äärelinna kuuelapselisest perekonnast, ja tõenäoliselt oleks tal ees seisnud lihtne elu Euroopa tsivilisatsiooni perifeerias, töötades meditsiiniõena mõnes Skopje haiglas või siis müüjana agulipoes ning õhtuti meest kõrtsist koju oodates pesakonda tumedaverelisi lapsi kodus kantseldades, vaestest oludest pärit makedoonia tüdrukute elud kujunesid sageli sellisteks, kuni üks suvepäev Maavärin purustas linna, nende kodu hävines ja peaaegu terve perekond hukkus.

Kolmkümmend neli aastat hiljem painasid rusuvad mälestused teda ikka ja jälle. Vera mäletas end seitsmeaastase tütarlapsena, kuidas nad heitsid õhtul peale väsitavat päeva perega magama ja varahommikul, viibides veel unenägude keskel, langes nende maja rusudesse.

Tema silme eest jooksis läbi lõpuni nägemata unenägu, kuidas ta kõndis keset elava liiklusega automagistraali ja autod tuhisesid temast mööda nii paremalt kui vasakult, kuni tema vanim vend Krasimir Vera autode keskelt teepervele tõmbas.

  • Röögib kohe nii kõvasti, et ei kuule enam kaasasolevat elukaaslast ega saa mobiiliga kõneleda.
  • Kui me siia kolisime, ootas meid kolm tualettruumi ja kolm kööki,» kirjeldab mees olustikku, kuhu tuldi.
  • VALIK | Aegumatud intervjuud
  • Solar susteemi kauplemise kaardid
  • В этом случае индивидуальное счастье окажется на втором плане.
  • Да так, любопытствуем.

Ta sai milleltki allalangevalt tugeva hoobi ning kaotas teadvuse. Unenägu katkes … Edasi tuli must auk, mis kestis vigastatutest pungil haiglapalatini, kus tema silmad taas avanesid. Kogu nende suurest perekonnast leiti vaid Veral mitmepäevase rusude all lebamise järel elumärke. Õnnekombel jäi ta ühe suure palgi alusesse tühimikku, mis kaitses teda kõikjalt langevate surmatoovate lendobjektide eest. Ta pääses tänu suurele Juhusele, kuid vahel pakuvad saatuse keerdkäigud selliseid elu-ja-surma-loteriisid.

Hiljem, meeleheitehoogude ajal, mis kerkivad paratamatult üles, kui oled midagi sellist üle elanud, tavatses Vera end lohutada, et ilmselt oli maailma Loojal teda millegi tähtsama jaoks tarvis ning tema aeg ei olnud veel otsa saanud. Hoolimata kogu traagikast, muutis katastroof tema elu kardinaalselt.

Haiglas veetis Vera mitu kuud, kuni saabus Krasimir, ainus, kes talle kunagisest suurest perekonnast veel alles oli jäänud, ja viis ta kaasa Prantsusmaale, kaugele ja tundmatule maale, kus vend oli paar viimast aastat elanud. Krasimiri ja tema serblannast naise Zorica jaoks olid peresidemed tähtsad ja nad kasvatasid tütarlapse kõikidest raskustest hoolimata üles, kuigi see ei olnud neile nelja lapse ja mitte just suur sissetuleku kõrvalt kerge ülesanne.

Krasimir töötas tänavapuhastusauto juhina ning Zorica leidis teenistust jõukamates perekondades majateenija ning koduabilisena. Õnnetus muutis Vera iseloomu raudseks. Temast sai ellujääja, kes murdis buldooserina läbi elu poolt püstitatud barrikaadidest. Varakult, veel kooliõpilasena, asus Vera tööle, et teenida elatist ja omandada niiviisi immigrandi jaoks võõras ühiskonnas läbilöömiseks nii vajalikku haridust. Ta jõudis pidada terve rea erinevaid ameteid ühiskonna erinevates sfäärides, töötades teenijana, lapsehoidjana, lehekandjana, kullerina, turumüüjana, koristajana, ettekandjana, modellina, juuksurina, kuid ülikooliõpingute eest tasumiseks teenis mõnda aega elatist isegi narkodiilerina, stripparina ning prostituudina, milline kogemus aitas Kaupmehe valik Baine lambad tundma õppida ühiskonna põhjakihte.

Elu kandis talle ette läbilõike Prantsusmaa ühiskonnast ning ta omandas ajakirjaniku jaoks väärtusliku laiaskaalalise kogemuse, mis panid aluse tema läbilöögivõimele. Eluvõitluse terendused istutasid temasse kustumatu protestivaimu ja pahempoolse ilmavaate.

"Kaupmehe retseptivalik" () - accord.ee

Vaesed ja rõhutud olid Vera jaoks tähtsad. Esikus selgus niisamuti, et trepp praktiliselt rippus õhus, sest talad olid alt läbi mädanenud ja ukse all palke enam polnudki. Ka siis, kui oled remondi jaoks kalkuleerinud suurima võimaliku väljamineku, näiteks vannitoas löönud kokku plaatide, kraanikausi ja WC-poti maksumuse, võid ootamatult tabada, et suurem raha ja aeg kulub hoopis seina taastamisele. Väärt leiud igas nurgas Vana maja taastamisel on aga ka omad eelised — mitte igas kodus pole vahvaid mööblileide oma pööningult võtta!

Nii on leidnud vannitoas valamukapina koha vana mustaks värvitud kirjutuslaud, köögikappidel ilutsevad nõukogudeaegsed potsikud ja seinal ripuvad eelmisi elanikke meenutavad pildid ning kivisildid. Justkui kutsehaigusena on Veronikal, kes peab vintage-riiete poodi Kopli Couture, silma ka headele mööblileidudele.

Pole harv juhus, kui Ikla kaltsukast toob pere endaga ühes trooni moodi tooli või saab Harri naiselt kõne, et poole tunni pärast oleks vaja Jõgevalt ära tuua kümneeurone diivan!

Samal teemal Asjalik nimekiri, mille abil lastetuba kiirelt läikima lüüa! Köögis ja lastetoas olevad lühtrid on ühed suuremad kohvrisse pakitud leiud, mis pärit Portugali vanavaralaadalt. Soetasime poti transportimiseks isegi eraldi seljakoti!

Kuni lõpuks läks see Helsingi lennujaamas ikkagi katki,» jutustavad abikaasad läbisegi. Nii et teinekord on asjade koju jõudmine sõna otseses mõttes õnnemäng. Lahendused sajavad sülle Ägedaid detaile saavad nad ka tänu sõpradele, kes toovad nende majapidamisse midagi hoiule. Nii on paari koju jõudnud mitmeid maale ja kunstiteoseid, muu hulgas kanapeadega tahvel, mis ehib nende suvist eeskoda.

Harri ja Veronika on veendumusel, et kõike ei pea vaagima põhjalikult ning head lahendused võivad olla nina ees. Nii ei ole neil kombeks käia läbi ka kõiki poode ega otsida ainuõiget detaili. Selle asemel seavad nad sammud Põhja-Tallinna ainsasse ehituspoodi, Kaupmehe valik Baine lambad saab teha halvimast valikust enda jaoks parima. Peale värvi ja naelte haaravad nad sealt kaasa ka vanninuustiku või konserviavaja, ja tagasi koju.

Sellise suhtumisega ei teki Harril Kaupmehe valik Baine lambad Veronikal ka omavahel arusaamatusi. Või kui, siis ainult hetkel, mil perenaise loomingulist vabadust piirab avastus, et naela ei saagi õhku lüüa! Ajutine ergutab meeli Kodulähedasest ehituspoest on pärit ka pere köögikappide roosa värv.

Selle valimisega said õnnelikuks nii müüja, kes elevusega sobiva tooni kokku segas, kui ka pererahvas, sest värv kattis erakordselt hästi ära vana mööbli. Kööki tehes ehitas pere kinni ka sealt vannituppa viiva ukse.

Seintele liimisid nad PVAga pööningult leitud vanade ajakirjade vahelehed ja lõiked, nii et peale jäi vetthülgav mõnusalt läikiv kord. Pikemas perspektiivis on paaril plaan nihutada köögi välisseina eeskoja piiriga sama suureks, panna ette ruudukestega klaasaknad ning katta köögiseinad Portugali stiilis kahhelkividega.

Aga nagu peremees ütleb, siis enne seda võib veel juhtuda, et on vaja palke vahetada. Kõige värskemad Kodu uudised otse sinu postkasti Jupp jupi haaval Enamik majas tehtud töödest on ellu viinud Veronika isa ja Harri.

Et kogu aeg ainult ehitama ei peaks ja saaks nautida ka kodus elamist, on pere läinud jupikaupa tegemise teed. Igal suvel võetakse ette mõni suurem projekt. Nii on nad ka maja fassaadi ainult pooleldi soojustanud ja uute voodrilaudadega katnud. Mees meenutab, et see töö oli üpris ekstreemne, sest vahetusele kulunud nädalast neli päeva sadas paduvihma. Muidugi räägib Säästumarketi kahjuks väikene kaubavalik ning probleemsed püsikliendid maja ümbruses ja sees.

Näiteks Pärnu Jannseni tänava Säästumarketi parkla servas asuvas Neste Binaarsed valikud strateegiad 2021. aastal ei saanud kunagi rahulikult masinaga käia.

Vast kõige hullem aeg lärmakates poodides ostude sooritamiseks on just pühade ajal. Igal juhul on vaja selle mõjul korvi panna mõni mandariin rohkem ning kuhjata mõned siidrid ja šašlõkid enam.

Logi sisse

Tundub, et keskmine kaupmees peab keskmist ostjat ikka päris lambaks. Just selliseks lambaks, kellele on vaja pea kohalt ajudesse karjuda parimaid pakkumisi. Ega ilma nende pakkumisteta poleks elu elamist väärt ka.