Väliskaubandus lähendab eri riikide inimesi. Subsiidiumid toetavad kodumaiseid ettevõtteid kahel moel: aitavad kodumaistel tootjatel konkureerida odavate importtoodetega ja aitavad kodumaistel tootjatel leida eksporditurge. Toodete ja teenuste kaubandus saab olla asenduseks tootmistegurite kaubanduse puudumisele. Kuidas tehakse ELi kaubanduspoliitilisi otsuseid?

  • Laadige alla täielik aruanne: EN Laadige poliitikakujundajate kokkuvõte alla: EN Laadige infoleht alla: EN Viimase paarikümne aasta jooksul on suunatud ülemaailmsed jõupingutused loodusvarade säästva majandamise strateegiate rakendamiseks, ressursside ja keskkonnatõhususe ning seeläbi inimeste üldise heaolu suurendamiseks.
  • Väliskaubanduse eelised[ muuda muuda lähteteksti ] Riik saab tarbeesemeid, mille tootmine selle territooriumil võimalik ei ole.

Kohaliku koostise nõuded määravad, et mingi osa tootest peab olema valmistatud sisemaiselt. Selle nõude eesmärgiks on harilikult kodumaise tööstuse loomisele kaasaaitamine või välismaistele hankijatele ümberlülitumise vältimine.

  1. На исходе долгой жизни мысли Учителя вновь обратились к дому, из которого он был изгнан.
  2. Я отправляюсь туда, где никто уже не может меня настичь и где я пережду любые катаклизмы, какие только могут обрушиться на Диаспар.
  3. Цвета покидали небо; теплые красные и золотые тона вытекли прочь, оставив антарктически-синий, постепенно сгустившийся в ночь.

Siin saavad kasu kodumaised hankijad ning kulud tuleb jällegi kanda tarbijail. Võib kehtestada ka mitmesuguseid administratiivseid piiranguid. Näiteks inspekteerida kaupu kuni riknemiseni või kehtestada spetsiifilisi nõudeid toodetele, mida on väga kulukas täita.

  • Mis on ELi kaubanduspoliitika?
  • Mine navigeerimisribale Mine otsikasti See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Väliskaubandus.

Kaubanduspiirangute kehtestamise eesmärgid[ muuda muuda lähteteksti ] Rahvusliku julgeoleku seisukohalt oluliste tegevusharude säilitamine on kaubanduspiirangute kehtestamisel sageli oluliseks argumendiks. Kuigi see argument võib olla õigustatud näiteks lennuki ja elektroonikatööstuse puhul, siis seda väidet on kasutanud ka näiteks jalatsitööstus.

Valitsuse sekkumine kaubandusse võib olla tingitud ka soovist avada välismaiseid turge.

Otsi kujul

Võttes ette või ähvardades ette võtta abinõusid teatud riigi suhtes võib see riik eemaldada teatud kaubandustõkked. Tärkava tööstusharu kaitse argumendi kohaselt tuleb tööstusharu kaitsta seni kuni ta areneb ja muutub elujõuliseks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.

Strateegiline kaubanduspoliitika tähendab seda, et kui harus võivad osutuda oluliseks esimese siseneja eelised, peaks valitsus aitama kodumaistel ettevõtetel neid eeliseid saavutada.

Samuti saab valitsus aidata neid sisenemistõkete ületamisel harudes, kus välismaised ettevõtted juba omavad eelist. Ilma selleta oleksid riigid piiratud vaid sellega, mida riigisiseselt toodetakse. Väliskaubandus ei erine printsiibipõhiselt sisekaubandusest, sest motivatsioon ja eri poolte Kaubandussusteemi eelis kaubanduslikus mõttes ei muutu fundamentaalselt hoolimata sellest, kas protsess toimub piirisiseselt või -väliselt.

Navigeerimismenüü

Peamine erinevus seisneb selles, et väliskaubandus on tavaliselt kallim kui sisekaubandus. Selle põhjuseks on see, et importimisega käivad üldiselt kaasas lisakulud nagu tollimaksajalised maksumused piiripealsete viivituste tõttu ja riikide erinevustega keel, õigussüsteem, kultuur seotud maksudega.

Kaubandussusteemi eelis

Teine erinevus sise- ja väliskaubanduse vahel on, et tootmistegurid nagu kapital ja tööturg liiguvad kergemini riigisiseselt. See tähendab, et väliskaubandus on põhiliselt piiratud vahetamaks pigem tooteid ja teenuseid kui kapitali, tööjõudu või teisi tootmiseks vajalikke tegureid.

Kaubandussusteemi eelis

Toodete ja teenuste kaubandus saab olla asenduseks tootmistegurite kaubanduse puudumisele. Majanduse globaliseerumist iseloomustab rahvusvahelise kaubavahetuse intensiivistumine ja riikide üha suurem vastastikune majanduslik sõltuvus.

ELi kaubanduspoliitika on oluline vahend, mille abil globaliseerumisele reageerida ja selle võimalustest tegelikku kasu saada.

Kaubandussusteemi eelis

Riikliku tasandi asemel kogu ELi hõlmav kaubanduspoliitika suurendab meie kaalu kahepoolsetel läbirääkimistel ja sellistes mitmepoolsetes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO.

ELi kaubanduspoliitika peamine eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtete kauplemisvõimalusi, kõrvaldades sellised tõkked nagu tollitariifid ja kvoodid ja tagades ausa konkurentsi. Euroopa majanduse jaoks on see tähtis seetõttu, et mõjutab majanduskasvu ja tööhõivet.

Enam kui 36 miljonit töökohta ELis sõltub ekspordist väljapoole Euroopa Liitu. Keskmiselt toetab iga ekspordist teenitud miljard ELis enam kui 13 töökohta. ELi kaubanduspoliitika kaitseb eurooplasi sellega, et tagab importimisel tarbijakaitsenõuete järgimise. Lisaks kaitseb EL kaubanduspoliitika kaudu inimõigusi, sotsiaalseid ja ohutusnõudeid, keskkonnasäästlikkust ja kestlikku arengut.

Kaubandussusteemi eelis

Kuidas ELi kaubanduspoliitika toimib? ELi kaubanduspoliitika hõlmab kaupade ja teenustega kauplemist, välismaiseid otseinvesteeringuid, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspekte nt patente ja avalikke hankeid. Selle kolm peamist osa on: kaubanduslepingud kolmandate riikidega, mille eesmärk on avada ELi ettevõtetele uusi turge ja suurendada nende kauplemisvõimalusi; kaubavahetuse reguleerimine, et kaitsta ELi tootjaid ebaausa konkurentsi eest; ELi liikmesus Maailma Kaubandusorganisatsioonis WTOmis kehtestab eeskirju rahvusvahelisele kaubandusele.

Kaubanduslepingud Paremate kauplemisvõimaluste tagamiseks peetakse kolmandate riikidega läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks.

Suspense: World of Darkness / The Locked Room / The Sisters