Kõneakti "Argument" freim. Ja see aspekt on hoopis unarule jäänud. Neile lisandub oma ressursside ehk võimaluste teadmine. Le Vinson, Pragmatics. Mis arvad sest, kui pakku põgened?

Views: Transcription 1 Keel ja Kirjandus Kes sõi moosi? Saatuslik moosiplekk? Kust on tulnud meie langud? Toimetuse aadress: Roosikrantsi 6, Tallinn.

TelefonidFaks e-post: Trükkida antud 6. X Trükiarv Trükikoda Pakett. Lakil7, Tallinn. Telefon Kaanel: Andrus Johani. Illustratsioon August Gailiti romaanile "Karge meri" Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Vahetuks ajendiks oli üks väike tekstoloogiline tähelepanek Kreutzwaldi näidenditõlkes "Vanne ja õnnistus".

Kuid pisut võiks sellega ühenduses rääkida tema näidenditõlkeist laiemaltki, sest üldiselt on neile ju vähe tähelepanu osutatud. Põhjuseks on muidugi asjaolu, et need pole Kreutzwaldi loomingus ega eesti lavakirjanduses väljapaistval kohal. Ometi võiks neid oluliseks pidada vähemalt ühes kitsas lõigus, nimelt eesti draamavärsi arengus.

Ja see aspekt on hoopis unarule jäänud. Seniseid pikemaid kirjutajaid - Endel Nirki monograafias "Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus" ja Rudolf Põldmäed artiklis Tr. Kreutzwaldi kokkupuuteid Koidula teatritegevusega" tema kogumikus "Kirjamehi mitmes mõõdus" - on esmajoones huvitanud nonde tõlgete peamiselt "Tuletorni" valmimise välised asjaolud ning luhtunud lavastamislootused, nii nagu need kajastuvad Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetuses ja muudes vähemates allikates.

Mind praegu intrigeerivaid küsimusi on mingil määral käsitlenud üksnes Liis Tohver Raud ammuses põhjalikus artiklis "Kreutzwald'i näidenditõlked, võrreldud originaalidega" Eesti Kirjandusnr 9 ja 11; viited tollele artiklile on järgnevas leheküljenumbritena teksti sees.

Nüüd, kolmveerand sajandit hiljem võiks nende näidendite värsist, aga ka üldisemast "lavalisest" muljest taas kord juttu teha.

Teenida Raha Kaevandamine Bitcoin 2020

Teatavasti on tegemist praeguseks unustatud saksa kirjaniku Ernst von Houwaldi näidendite "Der Leuchtturm" ja "Fluch und Segen" ümberpanekutega. Omal ajal vapustanuvat too žanr saksa publikut rabavate kokkusattumuste, hukatuslike ennete ning esemeid, isikuid ja terveid suguseltse saatvate hirmsate needustega. Ilmselt tuleb saatusedraamasid pidada pisut varasema tekkega "gooti romaanide" lavaliseks paralleeliks. Enamasti peetakse tolle lavamoe alguseks Zacharias Werneri näidendit " Ja nagu tihti, lõpetas moeõhina paroodia, nimelt August von Plateni komöödia "Saatuslik kahvel" "Die verhängnisvolle Gabel", Kui nüüd vaadeldavale kahele näidendile selle kirjandusleksikonilise žanriteadmisega läheneda, siis ootab ees - olenevalt meeleolust - kas pettumus või kergendus.

Mõlemad näidendid esitlevad eriliste üleloomulike lisanditeta süüd: "Tuletorn" abielurikkumist, "Vanne ja õnnistus" talu kurikavalat omastamist õigelt pärijalt. Mõlemal juhul närib süü asjaosalisi eeskätt hingeliselt ning leiab viimaks kahetsuse läbi lepituse. Mõlemas võtab palju ruumi minevikusündmuste meenutamine, nii et vahetu tegevus on sellevõrra napim ja staatilisem.

Kui üldiselt käsitletakse saatusetragöödiaid romantilise draama langusilminguna tuues nõnda siis võrdlusi varasemast ajastsiis minu meelest võiks neid kaht näidendit tüpoloogiliselt kõrvutada hoopis Binaarsed variandid ABN AMRO siinkohal üllatava hilisema autoriga, nimelt oma viimase, "sümbolistliku" loomejärgu Ibseniga, kelle vastavad teosed olid Binaarsed variandid ABN AMRO tõlgete ajaks küll veel kirjutamata.

Valitseb ju hilis-ibsenil samasugune introvertsus, saatusliku minevikusüü "eluvale" järkjärguline lahtikerimine ja lepituse otsimine. Vahe on eeskätt inimkujutuses, mis Houwaldil ei jõua kunagi üldsõnalisest, šabloonsest, kulunult literatuursest kaugemale.

See vahe aitab Ibsenil tõusta müütilisse kõrgusse ning kisub Houwaldi alla melodraamasse. Siin vaadeldavast kahest näidendist on ilmset melodramaatikat rohkem "Tuletornis". Eeskätt väljendub see uskumisvõimet pingutavates kokkusattumustes. Süžee on lühidalt seesugune. Krahv Holm on aastate eest võrgutanud sõbra naise, kes võttis oma pisipoja ning põgenes koos krahviga Ameerikasse.

Hüljatud sõber Ulrich läks hulluks; nüüd hoolitsevad tema eest tuletornivahist vend Caspar ja tolle tütar Dorothea Kreutzwaldil mugandatud lihtsamaks Dooraks. Dorothea päästab noore merehädalise Waltheri; päästja ja päästetu armuvad.

Ent Walther osutub Ulrichi pojaks, kes on tulnud Ameerikast oma pärisisa otsima ning ühtlasi süümepiinades vaevleva ema ja kasuisa krahvi jaoks andestust paluma. Kohe juhtub teinegi laevaõnnetus, mille põhjustab see, et hull Ulrich kustutab tormi ajal majakatule. Järjekordselt jõuavad rannale merehädalised, nimelt krahv ja tema surev naine: mõlemad pole mallanud andestussõna ära oodata, vaid on järgnenud Waltherile seda ise saama.

Naine sureb, ning endiselt meelesegane Ulrich läheb tema surnukehaga merele ja upub. Teistele jääb kurb ja harras resignatsioon.

Kaks laipa Ulrich ja tema endine naine pole ühe melodraama või tragöödia jaoks igatahes üldsegi mitte palju. Paarist lava taga põhja lastud laevkonnast ei tasu rääkidagi: niisu- 5 guseid muuseas toimetatavaid taustahukkumisi on pruugitud iidsetest eepostest tänapäevaste "Titanicu"-filminguteni.

Tegelikult ainus spetsiifilisem romantilise õudusrepertuaari näide nii "gooti romaanides" kui ka saatusdraamades tihti ekspluateeritud on õrnalt virvendav intsestivõimalus. Sest Walther ja Dorothea pole lihtsalt harilikud nõod, mis Lääne-Euroopa tavades polnuks üldse abielu takistajaks tollel võimalusel seisab ju ka Koidula tõlkelaenulise "Saaremaa onupoja" intriig. Vaid lisaks sellele, et nende isad olid vennad, olid veel nende emad õed.

Niisugune kahekordne nõbusus annab juba sama arvu ühisgeene, nagu oleks õel ja vennal; ja muidugi taibati seda ka enne moodsa geneetika sündi. Veider on siinjuures, et tollel "lisanõbususel" pole mingit otsest dramaturgilist vajadust: Houwald oleks selle nagu üksnes väikeseks paheliseks kõdiks sisse toonud.

Samas on ta hoidunud liialt kõdistamast: keset lõpu pikki halamisi ja moraliseeringuid peab ta Waltheri ja Dorothea suu silmatorkavalt lukus. Vaikuski võib ju olla Binaarsed variandid ABN AMRO aga kui rõhutatud-kõnekas see omaaegsetes saksa ja hiljem eesti lavastustes oli, jääb meil vist teadmata.

Selle sisu on järgmine.

ABN AMRO On US

Günther Kreutzwald on selle eestlasele Binaarsed variandid ABN AMRO hääldatava nime muutnud miskipärast Järgnikuks on laimanud naisevenda tolle isa ees, et saada vanamehe talu endale. Poeg neetakse ära ja kihutatakse minema; Günther tõusebki pärijaks.

Kuid ülekohtune needus pöördub tema enda vastu: tema ettevõtmised ei edene, talu Parim binaarne valikud MT4 indikaator ja satub võlgadesse. Hädas on Günther valmis oma poega Moritzat linnas köietantsija õpilaseks müüma, ent naine veenab ta ümber. Poiss aga hiilib pere aitamiseks ise salaja köietantsija juurde.

Viimaks muidugi osutub too ärakulutatud naisevennaks, kes sai nüüd Güntheri kahetsuses veenduda, ja kõik lõpeb lepitusega. Kui oletatav ja kaudne needustoime välja arvata, ei nõua näidendi sündmustik mingeid erilisi uskumispingutusi. See-eest võiks vana unustatud Houwaldi pärjata moodsa intertekstuaalsuse auraga: Güntheri süüme ärkab nimelt Schilleri "Röövlite" nägemisest, sest mees hoomab näidendis samasugust salakavalust ja laimu, nagu ta ise oli rakendanud.

Nagu ümberjutustustest loodetavasti nähtub, leidus näidendites teatavale staatikale vaatamata piisavalt melodramaatilist ainet, mis ärkamisaja publikut võinuks köita. Kreutzwald ise oligi kirjades vabandavalt viidanud publiku lapsikusele, mis tegevat suured klassikud nendele esialgu ülearu nõudlikuks repertuaariks. Tema enda ebaküpse noorusaja vaimustus Houwaldist paistis talle kinnitusena, et too võiks olla tõlkimiseks kohasem autor.

Ja tõesti leidsid Houwaldi kaasaegse Ernst Raupachi "Jenoveeva" ning teised melodraamad Wiera-teatris tänulikke vaatajaid. Kreutzwaldi tõlked "Tuletorn" trükitud ning 'Vanne ja õnnistus" jäid aga kõrvale: neid lavastati üksnes harva, mitukümmend aastat pärast ilmumist, ja ka siis Binaarsed variandid ABN AMRO ümmargusemate sünniaastapäevade poolkohustuslikul survel.

Erilist edu polnud ühelgi lavastusel. Teatrimõju need näidendid niisiis ei avaldanud. Takistuseks näib siin saanuvat esmajoones värsivorm, mis tollaseid asjaarmastajalikke lavategelasi peletas. Liis Tohver toob oma artiklis lk koguni kurioosse leheteate Postimeesnr Kreutzwaldi Tõepoolest oli värsi pakkumine tõlkimisaja tegelikult veel olematule publikule kenake risk. Koidula 6 igatahes keeras Theodor Körneri riimvärsilise jandi "Der Vetter aus Bremen" rahumeeli lobedaproosaliseks "Saaremaa onupojaks".

Kuid tagasivaates, nagu juba alguses öeldud, paistab just töö draamavärsiga Kreutzwaldi tõlgete olulisima panusena. Küll ei täitunud kaugeltki Ado Reinvaldi ülistav ennustus "Tuletorni" ilmumisel: "Tõeste, toogu tulevaeg kõige muu vaimu varanduse kõrval ka kuulsaid teatri tükisi, "Tuletorn" saab nende kõrval julgeste elama Pigem tabas märki Kreutzwaldi harjumuslik eneseiroonia, kui ta oletas, et trükitud näidendivihikuke saab ostjate puudumisel peagi vürtspoodide pakkepaberiks kiri Koidulale II Sest Rasmus Kangro-Pooli meenutusel vedelnud mõlemat tõlget allahinnatuna veel sajandivahetuselgi kõikjal raamatupoodides.

Ühine on mõlemas näidendis see, et Houwald kasutab üldiselt riimvärsse, mille vahele üksnes harva eksib riimimata ridu, samas kui Kreutzwald ajab märksa suuremal määral läbi riimideta. Seda võib pidada õigeks tõlkelahenduseks, sest riimimistarve teinuks värsskõne veel punnitatumaks, kui see Kreutzwaldil juba niigi on, ja riimib ta muidugi nende ärkamisaegsete nõrkade ja piinlikult kulunud riimidega.

Kuid näidendi tegelaskõneks on too lühike värss juba iseendast küllalt paindumatu, ja Kreutzwald on raskusi suurendanud sellega, et taotleb enam-vähem ridarealist vastavust originaalile.

  • Mis on kaubanduskiiruse binaarne voimalused
  • Kas Bitcoini looja tegi esimese ülekande 11 aasta jooksul?

Liis Tohver on originaali ja tõlke read hoolsalt kokku lugenud ja tulemusena nentinud, et Kreutzwaldil on siiski 17 rida rohkem. Täismahulise värssnäidendi kohta pole see mingi "ülekulu"; ja täiendavad read ei tähenda erilisi sisulisi lisandusi, vaid on üldiselt sündinud sellest, et algelist tõlkekeelt pole vahel siiski õnnestunud suruda samaarvulisteks värssideks.

Ärkamisaja tavalise mugandamislobeduse taustal on Kreutzwaldi siinne originaalitruudus vägagi erandlik. Teisalt on pingutus toonud kaasa palju häirivaid köndistatud sõnavorme ja näiliselt kõrvalisemate sõnade tõlkimata jätmisest tulenevaid mõttelisi hämarusi. Tõlke üldist puisust tajus nähtavasti Kreutzwald ise, sest keelitas Koidulat seda toimetama.

Views: Transcription 1 Keel ja Kirjandus Kes sõi moosi? Saatuslik moosiplekk? Kust on tulnud meie langud? Toimetuse aadress: Roosikrantsi 6, Tallinn. TelefonidFaks e-post: Trükkida antud 6.

Kuid Koidula ei söandanud Lauluisa teksti puudutada. Praegusest seisukohast on peamine tõdeda, et eesti värssdraama edasises arengus pole toda lühikest meetrumit kuigivõrd rakendatud.

Või kui see siiski esineb järelärkamisaegsetes muinasjutulistes "ilunäitlustes", on allikaks selgesti rahvaluule. Mitte ainult lavaliselt, vaid ka kirjanduslikult osutus "Tuletorn" rohtuvaks kõrvalteeks. Siiski on neist kahest tõlkest seni pälvinud kriitikute peamist tähelepanu "Tuletorn". Põhjuseks on osalt tema esmasünniõigus, osalt aga asjaolu, et "Tuletorni" valmimise ja edasise saatuse kohta võib Kreutzwaldi kirjadest ja mujalt leida omajagu andmeid, samas kui "Vande ja õnnistuse" puhul need peaaegu puuduvad.

Binaarsed variandid ABN AMRO võimaliku värsimõju poolest on "Vande ja õnnistuse" tõlge ilmselt olulisem. Sest siin on Houwald rakendanud jambikat, enamasti silbüist viiejalalist jambi, mis Shakespeare'i-tolgete mõjul oli Binaarsed variandid ABN AMRO tema ajal saanud saksa värssdraama "normaalmeetrumiks" ja milles on hiljem kirjutatud ka enamik eesti värssnäidendeid, nii paljukest kui neid leidub.

See on märksa paindlikum vahend; ja Kreutzwald laiendas seekord tõlkijavabadusi, lisades näidendile oma rida. Ometi ei tähendanud see nüüdki ! Kangro-Pool, Eesti teater algaastail. Tallinn,lk 98, märkus Houwald pole ju teab mis luuletaja, kuid oskab siiski kasutada värsisiiret ja teisi võtteid, millega anda pinget, vaheldust ja kohatist kõnelähedust.

Kreutzwaldi rütm on palju tuimem.