Selle väite kasuks räägib ka asjaolu, et ehkki eeskätt NATO julgeolekuraamistikus on tihti jutuks Venemaa strateegiline heidutamine, on selle elluviimine praktikas keeruline. Iraani küsimus pani aga EL ebamugavasse positsiooni.

Suurel usujuhil on vetoõigus tähtsate küsimuste osas. Kuna tegemist on autoritaarse riigiga, siis otsused ei sünni demokraatlikele riigile tavapäraste mehhanismide toel.

Osta Gold Share Option Option tehingute

Otsus sünnib konsensuslikult. Kõik presidendikandidaadid peab näiteks heaks kiitma järelevalve komisjon, kelle liikmed on suures osas usuga seotud. Seejuures vaatavad viimased, et kas kandidaat vastab islamiriigile kohaste nõuetega.

Praegu on pigem konservatiivne suund, kuigi praegune president on pigem reformimeelsem ning toetab tuumalepet ja koostööd läänega. Kuid kuna eeldatud ja oodatud majanduslik edu sellest leppest jäi ära, siis võib eeldada, et konservatiivsem ja islamirevolutsiooni ideede pooldaja, läänega koostöö osas skeptilisem kandidaat saab olema vist populaarsem tulevastel valimistel.

Kõik oleneb ladvikust. See, mida ladvik peab oluliseks, seda ka ellu viiakse.

Kaubanduse tulevase strateegia

Seega president hakkab täitma oma rolli, mis talle ladvik seab. Teine küsimus, mis vastust ootab, on see, mis tähtsus on Iraanil maailmale, Euroopale ja Eestile.

Iraani teised valikud koostööle läänega oleksid koostöö Hiinaga ja Venemaaga. Iraan oleks Hiinale huvitav, tulenevalt eelkõige tema strateegilisest positsioonist. Venemaa huvid on sarnased: näevad Iraanis konkurenti oma energia ekspordile.

Huvi on seega hoida sidemeid. Venemaa ka vaevalt soovib lääne mõju suurenemist Iraanis. Teheran vaevalt, et seda soovib.

Senine koostöö läänega on siiski vajalik nii hariduse ja tehnoloogia vallas kui mujal. Võimalus oleks ka Põhja-Korea taoline, kuid nii suure riigi, mis on niivõrd haritud elanikkonnaga ja niivõrd strateegiliselt olulise asukohaga, ei saa end niiviisi kategooriliselt sulgeda.

Oleks see ju ka nende rahvusliku uhkusega vastuolus. Nad võivad küll rääkida oma teest, islami revolutsioonist, kuid samas nad tahavad anda oma rahvale ka mõista, et see ideoloogia on maailmas teiste ideoloogiate kõrval arvestatav.

RSRis Marin Mõttus: Iraani keerulised valikud

Uut hingamist ei ole Iraanis täheldatud. Inimõiguste vallas ei olnud mingeid muutusi. Iraan oli puhtalt majanduslikele küsimustele orienteeritud, mis tähendas, et Euroopa pool oli leppe sõlmimise osas skeptiline. Miks huvitab see Eestit?

USA ja EL vahel tekkisid selle küsimuse osas pinged. Iraani küsimus pani aga EL ebamugavasse positsiooni. EL liikmed olid ise selles leppes ikka veel, kuid inimõiguste küsimused jms Iraanis jäid kestma, kuigi huvi inimõiguste teema vastu on EL alati suur olnud. Seega keeruline oli leida õiget tooni Iraaniga suhtlemisel nii otseselt kui kaudselt.

Seega praegu on nii meie kui Euroopa jaoks lootusrikas hetk: et toimuks dialoog ja tuumalepe säiliks, mida saadaks mõistlik konversatsioon. Sõnum: et ka eri väärtushinnangutega riigid võivad omavahel hakkama saada. Läbirääkimised toimusid peamiselt Genfis. Ameeriklased olevat küsinud Iraani esindajalt: miks nad tuumatehnoloogiat üldse vajavad, kui neil on energeetilised vajadused lahendatud. Seepeale küsinud Iraani esindaja, keerulised valikud ameeriklased Kuule lendasid?

Et iraanlastele olevat see samasugune sõnumiga programm: tahetakse tõestada, et ollakse suutelised. Valikute tegemine pole aga lihtne. Hiljuti ajalehe Postimees küsitlusele vastanuist ütles umbes veerand, et nad valivad ikka seda erakonda, mida alati. Paljud pidasid õigeks hääle anda sugulasele või sõbrale.

Oli ka neid, kes lubasid otsuse langetada erakondade programme lugedes.

Kaubanduse signaalid ja koopiate kauplemine

Programme võib lugeda küll, kuid korraliku ristiinimese jaoks on häid mõtteid igal pool. Parempoolsus on oluline, sest ka pühakiri rõhutab inimese vastutust oma tegude ja toimetuleku eest. Töötegija on ka oma palka väärt. Vasakpoolsus on väga kristlik, sest meie kohus on kanda üksteise koormaid ja tugevamad peavad hoolitsema nõrgemate eest.

Rahvuslus on oluline, sest rahvastest, suguharudest ja neile antud ülesannetest on Piiblis palju juttu. Samas me tunnistame ühte suurt Jumala laste perekonda, kus pole keerulised valikud ei juudil ega kreeklasel. Kõikide üllaste aadete nimel saab ka suuri rumalusi teha. Vabaduse mõistest võib saada rikutud loomusele õigustus ihade ja himude järgi elamiseks.

Samal teemal

Armastuse nimel on läbi aegade kurja tehtud. Tõega on lajatatud nii, et veri väljas.

Kas roboti binaarne ohutus

Ilusad põhimõtted ei taga väärikat käitumist. Öeldakse, et põrgu tee on sillutatud ilusate ettekäänetega. Ümberkorralduste käigus vähendati nii tegevsõjaväelaste kui ka väeüksuste arvu, varasema kuue sõjaväeringkonna asemel loodi neli ringkonda, senised osaliselt mehitamata ja valdavalt "paberil" eksisteerinud diviisid korraldati ümber ja muudeti alalises lahinguvalmiduses olevateks ja iseseisvaks lahingutegevuseks võimelisteks väiksemateks üksusteks jne.

Niisugune ümberkorraldus aitab tagada selle, et sisuliselt diviisi mõõtu üksused on Venemaal peaaegu igal vajaliku hetkel valmiduses, samas kui näiteks Eestis läheks brigaadi komplekteerimiseks siiski aega, kuna viimane peaks saama toetuse erinevate toetusüksuste käest. Lääneriikide meelehärmiks ongi Venemaa juba demonstreerinud oma relvajõudude reformi "edukust" Ida-Ukrainas ja Süürias. Ehkki hübriidsõja kontekstis peetakse tihti ülioluliseks eeskätt kübervõimekuste arendamist või laiapindset riigikaitset, tuleks Keerulised valikud väljaütlemiste ja Venemaa relvajõududes toimunud reformide valguses kindlasti panna rõhku ka relvajõudude kõrgele professionaalsusele, mobiilsusele ja valmisolekule.

Viljar Veebel: Balti riikide keerulised valikud kaitsevõime arendamisel

Võib arvata, et kui Venemaa peaks sihikule võtma mõne Balti riigi, toimub konflikti kavandamine Venemaal jätkuvalt nn piiratud tegevuste strateegia järgi, mille keskmes on äärmiselt mobiilsed ja iseseisva tegutsemisvõimega üksused. Ohule vastu seismine eeldab, et keerulised valikud võimekustega mobiilsed ja alalises lahinguvalmiduses üksused on olemas ka Balti riikidel. Selle väite kasuks räägib ka asjaolu, et ehkki eeskätt NATO julgeolekuraamistikus on tihti jutuks Venemaa strateegiline heidutamine, on selle elluviimine praktikas keeruline.

Nii Venemaa poliitiline eliit kui ka sealsed militaar- ja teadusringkonnad rõhutavad täna pidevalt oma riigi rolli peamise julgeolekutagajana maailmas, "kes peab jääma taktikaliselt paindlikuks ning säilitama valmisoleku kõikvõimalike sündmuste jaoks, kuid olema strateegilisem kui eales varem, et luua maailmakord, mis on stabiilne, rahumeelne ja Venemaale sobilik", kui tsiteerida Vene sõja teadlasi Sergei Karaganovit ja Dmitri Suslovit.

Keerulised valikud

Seega võib eeldada, et Venemaa on jätkuvalt huvitatud oma võimete "realiseerimisest" mõnes riigis või regioonis ning tulevikus ta seda kindlasti kusagil ka teeb.

Balti riikide julgeoleku seisukohast ongi seetõttu mõistlikum rääkida ikkagi keerulised valikud, piiratud tegevuste strateegiast lähtuva agressiivse operatsiooni heidutamisest Balti regioonis. Meie selge huvi on, et Venemaa oma võimeid siin piirkonnas tulevikus ei realiseeriks. Balti riikide heidutus- ja riigikaitsearengud Arvestades seda, et Venemaa tänase strateegia keskmes on alalises lahinguvalmiduses, mobiilsed ja iseseisva tegutsemisvõimega üksused, on otstarbekas pöörata tähelepanu sellele, kas ja millistel Balti riikidel on olemas samaväärne võimekus, et niisuguseid üksusi tõrjuda.

Selles valguses võib osutuda Venemaale oluliseks kaks asjaolu: kui suur on sarnaseid võimeid omav mobiilne tegevsõjaväelaste kontingent Balti riikides ning kuivõrd suudavad Eesti, Läti ja Leedu lühiajaliselt, aktiivse konflikti esimestel tundidel realiseerida oma reservvägede potentsiaali. Balti riikide kaitsevõimet analüüsides tuuakse tavaliselt välja Eesti edusammud, kuna kaitsejõududes on kombineeritud nii elukutselised sõjaväelased, kohustusliku sõjaväeteenistuse läbi teinud reservväelased kui ka Kaitseliidu liikmed.

Oxfordi ulikooli hoidmisstrateegia

Kui aga pidada silmas valmisolekut tõrjuda professionaalsete, mobiilsete ja iseseisva tegutsemisvõimega üksuste rünnakut, siis ei pruugi Eesti kaitseväe mastaabist tulenev eelis võimalikus konfliktis realiseeruda. Selles võrdluses paistab eelisseisund olevat pigem Lätil, kus kaitsevägi tugineb juba rohkem kui kümme aastat professionaalsel sõjaväel ning kohustuslikku sõjaväeteenistust Eesti mõistes ei ole.

Leedu on kombineerinud mõlemat süsteemi, algselt kaotades kohustusliku sõjaväeteenistuse, kuid hiljem, Tegevväelaste arvu suhe Balti riikides on Läti kasuks: Samas näitasid nii Gruusia sõda kui ka Ukraina konflikt, et ülekaal ei tulene mitte niivõrd vägede suurusest, vaid reaktsioonikiirusest ja mobiilsusest.

Strateegia ja taktika keskaegsed sojad taisversioon tasuta allalaadimine

Gruusia konflikti aktiivne faas kestis sisuliselt 2—3 päeva ning ehkki piirkonda oli koondatud üksjagu relvajõude, toimus suur osa võitlusest kahe Venemaa motoriseeritud pataljoni ja kahe Gruusia brigaadi vahel. Ka Ukraina konfliktis ei olnud vastasseisu aktiivses faasis võitluses kasutatavate vägede hulk arvuliselt eriti suur. Seega võib arvata, et agressiooni planeerides taotlebki Venemaa seda, et saavutada oma eesmärk võimalikult kiiresti. Kui see peaks olema takistatud ehk kui Venemaad õnnestub veenda, et esimese 24 tunni jooksul suudavad Balti riigid idanaabri pataljonid peatada või tagasi lüüaon Venemaal kindlasti oluliselt vähem motivatsiooni konflikti algatada.