Võib-olla siis, kui siit möödusid itta, Novgorodi ja Konstantinoopoli poole suunduvad viikingite retked. Kindlasti on need inimesed olemas, aga nad tuleb vaid leida ja siis hoida. Ehk meenub mõni eriti kummaline lugu, millega sinu poole on pöördutud? Detta märkte redan A.

Viimsi peab olema eeskujuks teistele Eesti omavalitsustele. Millest vabal ajal jõudu ammutad? Mul on suurepärane naine ja tema ongi mu peamine energiaallikas. Ametnikutöö on väga istuva loomuga, mistõttu tuleb tööväliselt leida aega ja võimalusi liikumiseks. Õnneks ei pea end selleks üleliia sundima.

Mõõdan kilomeetreid kahel rattal mootoriga ja ilma. Tõstan kangi ja suusatan. Eks neid harrastusi ole veel. Mitu head aastat sai ka ralliradadel kaardilugejana adrenaliinijanu kustutatud, ent see osa on praegu olude sunnil stabiilses nullseisus.

Vahel avastan end lugemast. Meeldivad ka dokfilmid ja kõik, mis kuidagi targemaks teeb. Küsis Jüri Leesment 3 Palun tutvusta ennast kõigepealt: kust oled pärit, kus õppinud, milline on varasem teenistuskäik? Olen pärit Raplamaalt Käru vallast. Pärast kohaliku põhikooli lõpetamist omandasin keskhariduse Nõo Reaalgümnaasiumis ning seejärel suundusin aastal õppima Sisekaitseakadeemia Politseikolledžisse aastal pärast Sisekaitseakadeemia lõpetamist asusin tööle Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonda Pirita linnaosa piirkonnapolitseinikuks endise nimega piirkonna konstaabel.

Õpingute ajal Tallinnas töötasin osalise tööajaga Ida PO patrullteenistuses aastal läbisin ajateenistusse Vahipataljonis, misjärel jätkasin politseiteenistust Pirita piirkonnapolitseinikuna. Selle aasta septembrikuust seoses Rainer Lausingu lahkumisega politseiteenistusest olen tööl Viimsi piirkonnas.

Mida pead oma uuel postil kõige rohkem tähelepanu vajavateks probleemideks? Pirita linnaosa ja Viimsi vald on Pirita-Viimsi konstaablijaoskonna teenindusterritoorium, seega töötades Pirital, olen kokku puutunud ka erinevate Viimsi probleemidega. Üldises mõttes on mõlemas piirkonnas sarnane elanikkond ning ka probleemid on suhteliselt Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril.

Jätkuvalt on politsei jaoks oluline töö alaealis- Suksu sõitis saarde Pranglil on taas üle pika aja oma hobune.

Terje ja Helina Lilleoks koos Raselliga laeval. Eesti ratsahobune Raselli on 4-aastane mära, kes asus elama Prangli saarele Lilleoksade perre. Teda ootas seal ees juba poni, kuid päris hobune oli saarel viimati 19 aastat tagasi.

Hobuse saime laevaga üle toodud uskumatult ladusalt. Ta pidas end üleval igati rahulikult paremini, kui nii mõnedki turistid, ütles hobuse perenaine Terje Lilleoks Viimsi Teatajale. Hobusele hakatakse õpetama, kuidas rege ja vankrit vedada, ka mõned kergemad põllutööd on plaanis suksule selgeks teha. VT Oluline on, et inimene saaks eksimusest aru, ütleb Aivar Sepp. Samuti on probleemiks suur toimepandud varguste hulk, mis üle Eesti on kasvutrendil.

Milliste küsimustega peaks tingimata politsei poole pöörduma? Kui toimub sündmus, kuhu oleks vajalik politsei kohene sekkumine, siis tasub helistada politsei tasuta lühinumbril Muudes situatsioonides tasub pöörduda kohaliku piirkonnapolitseiniku poole kas telefoni või e-posti teel või vastuvõtu ajal kohale tulles.

Põhilised valdkonnad, millega politsei poole pöördutakse, on korrakaitse vargused ja liiklusturvalisus. Suhteliselt tihti pöördutakse politsei poole abi saamiseks ka valdkondades, kus politseil puudub pädevus antud probleeme lahendada. Näiteks ei saa politsei lahendada tsiviilvaidlusi või vara jagamisega seotud küsimusi.

Mida arvad, kas mõne väiksemat Twitteri aktsia valiku tootaja pahanduse puhul peab kohe karistama või piisab ka lihtsalt noomimisest?

Kindlasti ei ole vajalik iga väiksema rikkumise eest kedagi karistada. Oluline on, et inimene saaks eksimusest aru ning arvestab seda. Samas on muidugi ka teatud rikkumised, mille puhul lihtsalt noomimisest või hoiatamisest enam ei piisa, näiteks juhiloata mootorsõiduki juhtimine või korduv öörahu rikkumine. Mida peaksid inimesed ise tegema, et elu vallas oleks rahulik ja mõnus? Väga lihtne filosoofia on mitte teha seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.

Samuti on igal inimesel võimalus väikestele asjadele tähelepanu pöörates hoida ära palju ebamugavusi. Näiteks mitte jätta pargitud sõidukisse nähtavale kohale mobiiltelefoni, sülearvutit või muid väärisesemeid.

Vabariigi ajal olid kõigis rannataludes kala- ja lõbusõidupaadid. Näitus koosneb viiekümnest fotoreproduktsioonist, mis pärinevad kohalike põlistalude praeguste ja endiste elanike koduarhiivist. Vahemikus tehtud fotodel on kujutatud hooneid ja inimesi Klause, Käbi, Luige, Oomi, Raudniidi, Rootsi, Saare, Soontevahe, Uue-Soontevahe, Vahenurme talust ning põnevaid kaadreid Merekindluste Suurupi komandantuuri ajateenijatest, sovhooside-kolhooside ajajärgust, Vääna-Jõesuu supelsakstest ja esimese Eesti Vabariigi aegsetest ehitistest.

Esimese Eesti Vabariigi aegne kaluri ja are nev suvituspiirkond Vääna-Jõesuu kaotas K Ma pean seda tegema, et olen saanud rikkaks ajal nn piiritsooni tingimustes pea täielikult oma identiteedi ja järjepidevuse.

Mereleminek keelati ja de baasil klopsiti kokku kolhoosid. Talumaade ja vabariigiaegsete suvemajade asemele kerkisid massiivsed pioneerilaagrite ja suvilaühistute territooriumid, mis haarasid enda alla endiste Orava, Vitimõisa, Ladrevälja, Nõmme ja Jõesuu de infrastruktuuri: ajaloolise teedevõrgu ning kooskäimiskohad. Aastal elab kohalikes põlistaludes paarkümmend peret, kes ajaloolist järjepidevust edasi kannavad.

Lisainfo: Sigrid Saarep kunstiajaloolane, Soontevahe talu Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees KontaktinumbriltelAasta Õpetaja Tänavu valiti Harjumaal aasta õpetajateks 21 haridustöötajat. Viimsi Koolist pärjati tiitliga klassiõpetaja Reet-Ly Lindal. Aasta õpetaja tiitli eesmärk on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele õpetajaid, kasvatajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.

Aasta õpetajaid tänatakse 6. Harjumaa Aasta Õpetaja nominendid valis välja Harju maavanema poolt moodustatud konkursikomisjon, kuhu kuuluvad Harjumaa Haridustöötajate Liidu ja Harju Maavalitsuse esindajad. Viimsi Teataja palvel esitas aasta õpetajale Reet-Ly Lindalile mõned kiired küsimused kooli kommunikatsioonijuht Annika Remmel. Hästi pidulik küsimus mis tunded sind valdasid, kui kuulsid, et oled saanud Harjumaa Aasta Õpetaja tiitli? Olen väga üllatunud, sest olen nagu iga teinegi oma tööd südamega tegev õpetaja.

Kui kaua oled õpetaja ametit pidanud? Lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi aastalvahepeal olin lastega kodus, aga kokku tuleb üle 25 aasta ning sellest Mis on selle aja jooksul sind kõige rohkem rõõmustanud ja mis kurvastanud?

Rõõmustab see, et olen näinud, et minu õpilastest on saanud tublid noored inimesed, kes eluga hakkama saavad ja et kool ja õpilased on nii avatuks muutunud. Kurvastab, et koolirõõm kaob nii ruttu, kool ei suuda konkureerida muu lapsi huvitava tegevusega. Õppimine on ikkagi suurt pingutust ja kohusetunnet nõudev töö. Kas on plaan kuidagi ka tiitli saamist tähistada? Kindlasti, aga mõtlen veel. Olen eelkõige väga tänulik oma koolile suure tunnustuse eest. Mida arvas sinu pere sellest uudisest?

Rõõmustavad väga-väga, sest nemad teavad kõige paremini, mida õpetajatöö endast kujutab ja kui palju tuleb vaeva näha. Kaia Iva paremalt teine koos viimsilastega vallamajas. Kaia Iva kohtus kõigepealt valla juhtidega. Vallavanem Haldo Oravas andis põhjaliku ülevaate vallast, elanikest ja sisserändest ning tööhõivest. Valla rahandusameti juhataja Tähve Milt kõneles eelarvest ja finantspoliitikast.

Edasi siirdus line koos saatjatega tutvuma Viimsi Kooliga, seejärel stati ka Rannapere pansionaati. Kassast saab pileti isikliku koodiga, mis hiljem puutetundlike ekraanide ees juhendab ja suunab.

Valjapanek algab näitusega lavaaluses tunnelis, kuni jõuad soovide kaevuni, kuhu oma münt lasta, et salasoov täituks. Siis jõuame seinani, kus värvilise nupu taga peituvad teatriga seotud inimeste rollid, laulud ja mõtted. Keldrisaalis asub süngete nukkude pelgupaik ämblike, luukerede ja inimsööjatega. Endises sisehoovis on klaassein, millel kõndides näeb meistrite töötubadesse. Kõikjal on puutetundlikud ekraanid, siit leiab ka kõigi Eesti teatrite andmebaasi.

Mündikojas saab münte vermida, e-postkontoris endast kostüümis pilti teha ja meilile saata. Õpitubades saab laps endale ise nuku meisterdada Siin võib veeta terve päeva, lisaks nukkudele on juba seina sees üle 40 tunni materjali, mis tahtmist mööda ekraanile ilmub, ja seda tuleb kogu aeg juurde.

Teatriskäik võikski sisaldada tervet paketti, kus on ka muuseum ja õpituba, räägib Meelis Pai. Noortestuudio veab kaasa Nukuteatri Noortestuudios lõppes äsja uus vastuvõtt tahtjaid oli üle saja, võetakse umbes Algust stuudioga tehti kümme aastat tagasi. Minu jaoks on üks asja mõte see, et noored ei hulguks tänaval, vaid tuleksid teatrisse. Tänaseks on meil õpe nii tugev, et mõnigi tulevane suur näitleja võib meilt alustada.

Iga kord on lavakasse vähemalt kaks meie stuudio õpilast saanud. Paljud on mänginud filmides, teles, reklaamides Õppeprogrammis on lavakõne, näitlejameisterlikkus, liikumine, laul, tants jms. Käib päris kõva andmine, see on nagu trenn kolm korda nädalas. Vahel tundub, et meile on seda palju, aga neile veel Randvere Lasteaed tähistas oma kolmandat sünnipäeva Kuna selle aasta teemaks sai valitud Metsa sees ja mere ääres uurin oma tarkuseterade aabitsat, siis esimene õuepidu sai vormitud Mutionu peoks ja metsarahva tundmaõppimiseks.

Mutionu Black Rocki kaubandus- ja likviidsusstrateegiate grupp kutsunud kohale nii karvaseid kui sulelisi. Lapsed, õpetajad ja isegi mõned vanemad olid kostümeeritud metsarahvaks, oli nii loomi Teatrist Eesti Nuku- ja Noorsooteater Eesti Riiklik Nukuteater asutati aastal Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril on tänaseks Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater.

Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike, kes juhtis teatrit ligi kolmkümmend aastat. Alates aastast on teatrijuhiks Meelis Pai. Eesti Nuku- ja Noorsooteatri truppi kuulub hetkel 19 näitlejat, kollektiivis on 80 töötajat aastast lisandus Eesti Riikliku Nukuteatrile Noorsooteatri nimetus, et tuua lisaks lastelavastustele sihipäraselt lavale ka noortele ja täiskasvanutele suunatud lavastusi.

Eesti Nuku- ja Noorsooteater on repertuaariteater, mängukavva kuuluvad nii laste kui ka noorte nuku- ja draamalavastused. Kaasaegseid nukuteatrivõtteid kaasavate lavastuste kõrval kohtab repertuaaris ka traditsioonilisi sirmilavastusi. Viimastel hooaegadel on rohkem tähelepanu pööratud noortele ja täiskasvanutele suunatud nukuteatri populariseerimisele.

Lisaks toob Eesti Nuku- ja Noorsooteater lavale muusikale nii maailmanimega kui ka algupäraseid aastal avati teatri kõrvalhoones Nukukunsti Keskus, mis ühendab nukumuuseumi, nukukunstialase teaduskeskuse, nukutöökojad ning Eesti Nuku- ja Noorsooteatri. Kuid mis veel väga tähtis nende ümber on kogunenud veel kuskil noort, kes on asjaga kaasas ja sihitult tänavatelt hulkumisest päästetud. Oleks noorena mulle keegi sellise võimaluse andnud, arutleb teatrijuht. Uued lavastused tulekul Tänast repertuaari siin kirjeldada ei jõua.

Vaadake teatri kodulehekülge Pidu lõppes aupauguga lasteaia auks. Nii kaua, kui lapsed maja tagant kõiki kokku kutsunud Mutionu otsisid, tegi peoperemees uhke mullahunniku ja tunnelid mänguväljakule. Üheskoos lauldud Mutionu pidu laulu peale ronis mutt ise ka oma käikudest välja ja Uutest lavastustest tõi teatrijuht esile kõigepealt Kitzbergi Libahundi, mida pidi tegema supermeeskond eesotsas lavastaja Neeme Kuningaga.

Erilisse vaimustusse jõudis Meelis aga siis, kui rääkis uuest noortemuusikalist Kevadine ärkamine, mis peakski kevadel lavale jõudma.

HR Costa Rica (personal)

Nägin seda ise New Yorgis. Olin pikal reisil ja kandsin kavalehte, raamatut ja plaati endaga kaua kaasas, enne kui p Kalle Blomkvist ja Rasmus. Oktoobris tulevad lisaetendused! Fotod Jaana Juur. Metsarahval oli võimalus ka ise muti käikudes tunnelis liikumist proovida. Edasi anti sõnajärg kutsutud listele. Pidurahvas kuulis tervitust lasteaia juhatajalt ja sai osa vilistlaste tantsunumbrist. Selle toreda lillede tantsuga esindati eelmise aasta lõpetajate poolt Randvere Lasteaeda ka juulis Kalevi staadionil toimunud maailmamängudel.

Lasteaia sünnipäevale kohaselt lauldi kõik koos lasteaia hümni ja muusikaõpetaja eeslaulmisel said kõik osa metsarahva regilaulu laulmisest. Muti sõber Jänku-Reeli tutvustas Mutionule Randveresse tulnud uusi lapsi, neid on sel aastal lausa Õpetajad olid üheskoos kõigile uutele lastele meisterdanud Randvere Lasteaia sümboolika ja lipuvärvides rinnamärgi, mis sai siis pidulikult vanemate rühmade laste poolt noorematele mängukaaslastele rinda pandud.

Sünnipäeval uute laste oma peresse pidulikult võtmisest saab nüüd uus lasteaia traditsioon. Seejärel tehti kõigist uutest ja vanadest Randvere lastest üks pikk uss ja tantsiti Jänku-Jenkat.

Kui kõht mängudest ja tantsudest hakkas tühjaks minema, suunduti piknikulaudade juurde, kus tervist edendavale lasteaiale vääriliselt juurvilja-dipi vaagnad ootamas ja ei puudunud muidugi ka sünnipäevatort, lausa kuus torti, igale rühmale oma nimega. Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril ja omavalmistatud toidust oskab Randvere rahvas lugu pidada.

Nimelt toimus sünnipäeva raames ka konkurss Randvere hoidis Näituselauale oli kogunenud 24 omavalmistatud hoidist koos retseptiga. Moodustati konkurssi komisjon, kuhu kuulusid Mutionu, Viimsi Lasteaiad tervishoiutöötaja ja Hiireemand. Kolm komisjoni tähelepanu pälvinud need siia jõudsid. Kevadine ärkamine on tõsine noortelugu, siin on esimene armastus, isa-poja suhe, keerukad suhted õpetajatega, kõike Nii et tükk oli mõnel pool lausa keelatud.

See lavastus, mille off-brodway noored välja tõid, on praegu maailmas ülipopp, võitnud seitse Tonyt ehk muusikali Oscarit. Kevadel peaks linale jõudma ka film. Aga oleme ka Viimsile ja järgmisele suvele juba mõelnud võiks teha vabas õhus eesti rahva muistenditel põhinevat lugu. Keskkond seal vabaõhumuuseumis on igatahes suurepärane, räägib Meelis Pai. Kaks Scottrade valikud nukuteatris on nii sisutihedad, et lehte mahub sellest vaid osake.

Mõtlesin, et räägin pärast Haldo Oravasega paar sõna ka argisematest tööasjadest. Aga polnud tahtmist. Vist ka temal. Käik muinasjutumaale on mõjunud.

Loe lk 7 Mälestusrännak Nuku- ja noorsooteater viib muinasjutumaale Viimsi vald ning Eesti Nukuja Noorsooteater tahavad jõuda pideva koostööni. Viimsi vallas on palju lapsi ja noori.

Jüri Leesment parimat said ka auhinna, õpetajaabi Ragne poolt klaasimaaliga kaunistatud Unistuste purgid, kuhu saab järgmise suve unistused ilusasti hoiule panna.

Kõik teised osalejad saavad Randvere hoidis retseptikogumiku omanikuks. Pärast komisjoni tööd pääsesid ka lapsevanemad neid imemaitsvaid moose, kompotte, salateid ja mahlu maitsma.

Pidu lõppes kolme aupauguga Randvere Lasteaia auks. Oli tore pidu, mis andis hea hoo alganud õppeaastale. Reeli Simanson Randvere ja Pargi Lasteaia õppejuht 5 Seega oli mu üllatus suur, kui mitme kohaliku võistlusvooru tulemusena mind Eesti meeskonda valiti.

Võistkonda juhendas Anu Printsmann Tallinna Ülikoolist. Kaheksas rahvusvaheline geograafiaolümpiaad igeo toimus juuli lõpust augusti alguseni Taiwani pealinnas Taipeis.

Eksootiline kohavalik suurendas mu entusiasmi ürituse vastu, kuna nii kaugesse sihtkohta avanes võimalus reisida esimest korda. Jõudes võistluspaika paar päeva enne olümpiaadi algust oli meil võimalik stada Taiwani pealinna koos noore giidiga, kes aitas natuke sügavamalt mõista kohalike eluolu.

Estlandssvensk Eestirootslane

Arvestades pea tunnist lennureisi olid need päevad sobilikud ka energiavarude laadimiseks, et võistluspäevaks valmis olla. Huvitaval kombel kadus mu võistluseelne ärevus Kui kevadel tähistati Viimsi valla Raamatuaasta puhul väärisid nad tunnustust kui Viimsi Raamatukogu kauaaegsed lugejad ja toetajad. Heino Einer rääkis, et Viimsi Raamatukogu lugejaks on ta juba aastast Tookord, mai keskpaigas, kui valla sünnipäeval juttu ajasime, oli ta just äsja lõpetanud Jüri Krafti elulooraamatu lugemise.

Varajase kaivitamise varude valikud

Viimasel ajal on palju elulooraamatuid ilmunud, rääkis Heino Einer. Eesti on nii väike, palju on neis raamatuis tuttavaid kohti ja inimesi, huvitav on lugeda. Heino Einer meenutas, et lugema hakkas ta viie-kuueaastaselt ning alguses pakkus huvi Looduse Kuldraamatu sari.

Tartu Ülikoolis õppimise aeg oli hea aeg, rääkis ta. Taiwani saabudes, mistõttu nii multimeedia test kui ka kirjalik ja maastikuvoor möödusid üpris rahuliku südamega. Ülesanded olid huvitavad ning panid mu teadmised, analüüsivõime ja inglise keele oskuse korralikult proovile. Siiski polnud ma endas nii kindel, et mitte üllatuda võistluse tulemustes: ma saavutasin hõbemedalit vääriva koha ning ülejäänud Eesti meeskonna liikmete pronksmedalid näitasid jätkuvalt tugevat taset eesti noorte geograafiaoskustes.

Heino Einer: Ükski õhtu ei möödu raamatut lugemata Heino Einer on Viimsi raamatukogu lugeja aastast Sain aga aru, et geograafiaolümpiaad on midagi enamat kui lihtsalt heade tulemusteni pürgimine.

Rohkem kui sada minuvanust õpilast 28 riigist lõi võimalused äärmiselt huvitavateks vestlusteks ja sõprussidemete sõlmimiseks. Praeguseks olen näiteks saanud postkaardi ja kirja Horvaatiast ja Hong Kongist, mis lisavad väärtust juba olemasolevale internetisuhtlusele. Reisi isiklikuks lemmikuks oli aga kindlasti olümpiaadijärgne ekskursioon olümpiaadist osavõtjatele, mille eest tänan Viimsi valda, kes mind tasumisel rahaliselt toetas.

Ekskursioon tegi viie päevaga tiiru peale kogu saarele ning alles siis mõistsin ma Taiwani tõelist väärtust. Idaranniku kaljused lahed ning Taroko rahvuspargi kanjonid pakkusid tõelist kontrasti urbaniseerunud läänerannikule.

Lisaks veel kohalike aborigeenide kultuur, mitmed iseäralikud loodusnähtused ja põnevad toiduelamused. See üritus kujunes minu jaoks tunduvalt huvitavamaks ja ka palju väärtuslikumaks kogemuseks, kui ma kunagi oleksin oodata osanud ning kõik need aastad geograafiaolümpiaadidel osalemist ja geograafiasse süvenemist tasusid kindlasti ära.

Taavi Rebane ajal ilmunud kirjandus. Sain väga palju lugeda. Raamatukogu ja raamatud on olnud Heino Eineri sõnul tema elu lahutamatu osa. Ükski õhtu ei jää ma magama ilma lugemata, rääkis ta. Kuni ndateni jõudis ta läbi lugeda kõik raamatud, mis ilmusid.

Enam pole mõtet seda püüdagi, nentis mees, kuid ajalooraamatuid ja ilukirjandust püüab ta jõudumööda ikka lugeda Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril palju, kui võimalik. Heino Einer kiitis Viimsi Raamatukogu väga head varustatust ja tõdes, et pensionärina ei jaksa enam palju raamatuid osta ja sel pole mõtetki. Annika Poldre Uskumise võimalikkusest Kord ühes seltskonnas, kui saadi teada, et mina olen usklik inimene, kõlas lause: Sa oled ju muidu normaalne inimene, aga usklik?!

See lause iseloomustab päris paljude inimeste arusaamu usklikest inimestest, sest peetakse ju neid, kes usuvad, ikka mõnes mõttes naljakateks ja omapärasteks. Aga kas see ikka on nii?

Preston park Museum \u0026 Grounds, Stockton- On-Teesside.

On ütlemine, et Issanda loomaaed on kirju. Ja seda ta tõepoolest on ja nii on ka usklikke inimesi igasuguseid. Mõistlikke ja vähem mõistlikke, ilusaid ja ehk mitte nii ilusaid. Kuid seejuures tehakse ikka vahet selle järgi, millesse inimene usub.

Millesse meie Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril Kui nii küsida, siis peaks saama sellele kujundada ühe konkreetse vastuse, see on ju nii lihtne küsimus. Kuid mida enam on arvamuse avaldajaid, seda enam on ka arvamusi ning nende ühise osa leidmine on võimatu.

Seega saame me ainult küsida, millesse mina usun? Ja kas minu jaoks on uskumine üldse võimaik? Vaadates meie elu siin Eestimaal tundub vahel, et eestlased elavad ikka veel usus, et varsti me leiame oma Nokia ja siis muutub elu imeliseks, siis me jõuame Euroopa rikkamate riikide hulka ning saame olla uhked oma oskuste ja teadmiste üle.

Ja selles lootuses jäävad paljud head ideed vaka alla, sest ei usuta, et midagi väikest ja lihtsat võiks olla geniaalne. Kuid nii see ju on. Nii ongi uskumine paremasse homsesse, lootus elada armastuses ja olla rõõmus see, mille poole me püüdleme. Samas sellest unistades vihastame ja oleme kurjad, kui keegi teeb midagi sellist, mis meile ei meeldi.

Me soovime, et kogu maailm peaks meile alluma. Toomas Paul küsib oma raamatus Maise matka poolel teel : Kas usk välistab kriitilise mõtlemise? Ja vastab sellele: EI, sest usk ei ole sama mis on kergeusklikus. Usk on Salfordi ulikooli ennetamine, mis põhineb inimese võimel mõelda ja tunda. Seega on võime uskuda meie igaühe tundmise ja mõtlemise tulemus.

Aga miks me siiski lahterdame inimesi usklikeks ja uskmatuteks?

Kaubanduse Forex vs Crypt

Kui Toomas Pauli mõttest lähtuda, siis võime usklikuks nimetada iga inimest, kes tunneb ja mõtleb. Ja tõesti, väga paljus meie uskumist mõjutabki see, milline on meie maailmapilt. Kui see on meile maalitud propaganda ajal, mil loodeti uskumine inimesest välja juurida, siis on see ehk andeks antav, kuid kui me jätkame sarnase ajuloputuse tegemist oma järglastele, siis ega me kaugele ei jõua.

Kui küsida: kas usud Jumalat või kas usud saatust, siis tõenäoliselt saaks teine küsimus meie maal palju rohkem jaatavaid vastuseid. Kuid mis on saatus? See on meie võimalus teha valikuid ja ise ka valikuid juurde luua, kuid esmased valikud on siiski juba ette antud. Aga kelle poolt? Kõige lihtsam seletus Jumalale, mille Piibel meile annab, on see: Jumal on armastus!

Kui paljud usuvad meist armastusse? Ja mitte lihtsalt mehe ja naise vahelisse armastusse, vaid armastusse kui positiivsesse suhtumisse üleüldiselt? Võimalik, et see küsimus saaks veel rohkem jaatavaid vastuseid, kui saatusesse uskumine. Nii võimegi näha, et tegelikult me usume kõik ja kui usume, oleme ka usklikud.

Me lihtsalt usume erinevaid asju.

  • Он не вполне представлял себе, что можно сделать для полипа, но робота, без сомнения, стоило попробовать излечить от безумия, разблокировав при этом его бесценную память.
  • Он, разумеется, может возвратиться, как только сам этого захочет или же как только понадобится .

Kuid kui me soovime sõbralikult läbi saada, siis on väga oluline, et me oskaksime ka mõista, kui teine inimene usub teisiti, kui mina. Pühapäevakooli avajumalateenistus, uute laste vastuvõtt Viimsi Vabakoguduse kirikus kell Viimsi Vabakoguduse kirikus Tartu Kolgata koguduse kammerkoori kontsert. Rannarahvas lisab vanarahvakalendrisse seoses sügise tulekuga ühe toreda tähtpäeva ubinapäeva. Ubinapäeva hakatakse tähistama iga aasta septembrikuu viimasel laupäeval.

Õunamahla pressimine: Kohale veereb iseliikuv suur mahlapress Hiiumaalt, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Kõik inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, saavad tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressitakse nendest väikse teenustasu eest valmis mahl. Kodus tuleb vaid mahl kuumutada, pudelisse panna ja Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril valmis! Kui mahlategemise huvilisi on palju, jääb õunapress muuseumisse lausa kaheks päevaks.

Võimalusel palume eelnevalt teatada mahlapressimise soovist telefonil või e-posti aadressil Õunapuu lõikuse koolitus: koolituse käigus teevad vabaõhumuuseumi iidsed õunapuud läbi noorenduskuuri, samas istutatakse taluhoovi ka Kõik õunakasvatajad on ubinapäeval oodatud oma saaki müüma. Koolitust viib läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi spetsialist Madli Jalakas, õunapuude istutamist toetab Päidre puukool. Õunaloeng: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja telgis tutvustab Aiandusliidu spetsialist erinevaid õunasorte ja räägib kõigest õuntega seonduvast, kaasa saab võtta õunasorte tutvustavaid materjale.

Küpsetisi peab olema kaks, küpsetatud täpselt sama retsepti järgi. Üks küpsetis jäetakse lahti lõikamata, et hinnata visuaalset täiuslikkust. Teine samamaitseline küpsetis tuleb kodus väikesteks tükkideks lõigata vähemalt 50 väikest tükikest Võistlustööd tuleb esitada korraldajatele hiljemalt kell Parim küpsetaja selgub kell Kõik osalejad saavad hiljem kogumiku kaasvõistlejate retseptidest. Parim küpsetis kandideerib Viimsi Taluturu Parima Õunakoogi tiitlile. Auhinnaks üllatuskingitus ning õigus müüa Viimsi Taluturul oma õunakooki ilma taluturu osalustasu maksmata kuni järgmise ubinapäevani septembris Õunakoorimisvõistlus vanaemadele: õun tuleb koorida ühe pika koorega!

Õunakoorimisnoa võib kodust kaasa võtta, õunad valivad võistluseks korraldajad koostöös õunakasvatajatega. Õunakoorimisvõistlus algab kell Võitjale auhind! Lõbusad ja harivad õunateemalised tegevused lastele: õunamahla joomise võistlus, õunakorvihoidmise võistlus, Elite ohtlik kaubandussusteemides õunte tegemise töötuba jne.

Onu Raivo meistriklass: muuseumiõue tammetõrudest ja kastanitest meisterdatakse põnevaid loomi ja muid tegelasi, peenikestele preilidele õpetatakse looduslikest materjalidest ehete valmistamist. Ideevõistlus lastele: Ohoo, vot mida kõike õunast teha saab! Lapsed meisterdavad või valmistavad õuntest või õunte teemal midagi täiesti erilist, kas või pesumasinale trumli. Teostatud idee tuleb lapsel tuua korraldajatele, kes võistlustööd vaatamiseks välja panevad.

Viimsi Tervise tervisetelgis: Tohtrid aitavad hinnata huvilistel oma kehalist võimekust, tehes mitmeid teste. Samuti annavad nad võimaluse inimestel välja selgitada, kas neil on tegemist õuna- või pigem pirni-tüüpi ülekaaluga, selleks mõõdetakse keha rasvaprotsenti, kehamassiindeksi ning taljeja puusaümbermõõtude suhet.

Kohapeal on võimalus lasta mõõta ka vererõhku. Tutvustatakse erinevat mõõtu ja tüüpi õunapurustajaid ja mahlapresse peamiselt Eestis toodetud : saab nii tutvuda kui ka endale soetada. Istikute müük: saadaval õunapuu- ploomi- ja kirsiistikuid ning marjapõõsaid. Õunakorvid: õpetatakse korvi punuma, müüakse õunakorve, õuna- ja hoidisteraamatuid jms. Õunad: Kõik õunakasvatajad on teretulnud müüma oma aia vilju!

Oodatud on nii koduaiaõunad kui ka õunad suurtest õunaistandustest. Kingi õun: Kõik inimesed, kel on õunad, kuid kes ei jaksa neid oma perega ära süüa või talveks sisse teha, võivad need turupäeval kaasa võtta ja soovijatele lihtsalt ära kinkida. Õunad võib tuua kastides korraldaja telki. Täname kõiki kinkijaid! Üks õun igasse päeva, üks ubinapäev igasse aastasse! Korraldaja ja idee kaasautor: Eha-Kai Mesipuu, Viimsi Taluturg projektijuht, ühe lapse ema, aiapidaja ja eestimaise toidu austaja, telMahlapressimise talgu idee autor: Indrek Kaing, rahvusmustrite taaselustaja, 4 lapse isa, igasügisene mahlapressimisfänn.

Esimesi kirjalikke märke sellest on aastast Rootsi riigikogu arhiivi Kammararkivet korrastamata Balti kameraalias, kui kirjutatakse st nimega Mielestrandh.

Miiduranna on teada aastast Aastasadade jooksul on seda nime erinevalt kirjutatud: Milarand, Millranby by on rootsi keelesMillrandh, Millerandh, ka Mito ran, kuni Miderandoni aasta Rootsi merekaartidel. Kust sellised erinevad nimed õieti pärit on? Ajaloolased tavaliselt hakkavad otsima ümberkaudsetest maakohtadest sarnaseid nimetusi. Nii ka siin aastal on Jõelähtme kirikus olnud talu Mile, mille omanik, Taani Jyllandist pärit rüütel Andreas Nielson rentnikult riigitaalrit sai.

Båda dessa gårdstomter i Nuckö och på Odensholm är gamla estlandssvenska gårdar, och nu bedrivs arbete för att bevara dem. Lilla Rågö har fått nya unga familjer, och efter flera decennier har nu skolan i Storbyn åter öppnat. Till en början går tre barn där. Undervisning sker med hjälp av videoinspelningar av lektioner som hållits på Paldiski grundskola.

Man letar för närvarande efter en lärarassistent, som kan ta sig an barnen på plats. När nya aktiviteter startar är det samtidigt viktigt att de traditioner som binder oss samman får leva vidare, för när vi verkar som ett enat samfund presterar vi mer.

Som den region som blev befriad från främmande makt sist och satt på efterkälken i tillämpningen av ägandereformen, lägger Rågöarna grund för sina traditioner först nu.

En ny tradition är de talkon som hålls för Storbyn på Stora Rågö i april och danslägret på sommaren. Det är även viktigt att de nationella strukturerna medverkar i de ansträngningar som måste göras för att bevara den kulturella sfären och bebyggelsen.

Efter långa överläggningar har en förändring i lagen för småöar med permanentboende genomdrivits, så att även öar, där åtminstone fem människor är åretruntboende och där ytan uppgår till minst kvadratkilometer, räknas som bebodda. Senast i februari nästa år kommer ändringarna att börja gälla, och då läggs även Nargö, Ulfsö Aegna och Lilla Rågö till i förteckningen.

Ett minus med lagändringen kan vara att flexibiliteten i fråga om vilka öar som med stöd av föregående Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril registerdata ska tas upp på eller tas bort från listan kommer att kasta en tvivlets skugga över om öarna kan fortsätta att utvecklas ihållande det går inte att planlägga viktiga samhällstjänster, om en ö på grund av olyckliga sammanträffanden skulle råka falla ur listan.

Om vi antar att antalet fastboende av någon orsak ett år faller till under fem, men att en familj på fyra personer bor på samma ö och har barn som går i skola på fastlandet, hur ska då denna familj bära sig åt framöver, om viktig service försvinner på grund av att undantag i stadsbudgeten saknas, så att även de sista fyra som bor på ön måste lämna den?

En ihållande utveckling kan garanteras av varaktiga pengatillskott med hänsyn till folks levnadsomkostnader. Samma fråga lyfts ständigt även i kulturförvaltningen, för i dag har vi inte tillräckligt med resurser för att nå våra mål för att bevara och utveckla den estlandssvenska kulturen.

Den Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril som kulturrådet diskuterar på sitt höstsammanträde kommer delvis att förbli en vision, för en del av målen är markerade som verksamheter viktiga för oss, men i dag klarar vi på grund av knappa medel inte att realisera dem i så betydande omfattning.

Trots allt sätter vi upp Pikaajalised valikud och anstränger oss för att nå dem, och ibland leder vår möda och vårt besvär också till ett resultat. Vi vill tacka alla som varmhjärtat har lagt ned tid för att hjälpa till i bevarandet och utvecklandet av det estlandssvenska kulturarvet.

Stort tack till er alla! En fridfull jul och ett gott nytt år! God jul och Gott nytt år önskar styrelsen och redaktionen! Aasta on lõppemas ja aeg teha tagasivaade kahetuhande seitsmeteistkümnendale aastale. Rannarootsi ajaloolistel asualadel toimuvad pidevalt esmapilgul väikesed muutused, kuid pikas perspektiivis olulised sündmused saarte asustuse ja kultuuriruumi säilimiseks.

Osmussaare külaselts on alustamas suuremahulise projektiga, et renoveerida Erkas talukoht Erkas tomt selliselt, et sellest saaks sarnaselt Miku taluga külaseltsi kooskäimise ja osmussaarlaste ajaloo eksponeerimise koht. Mõlemad talukohad Noarootsis ja Osmussaarel on endised rannarootslaste talukohad, mille säilimise nimel tehakse tööd. Väike-Pakri sai juurde noored pered ning mitmete kümnendite järel alustas Suurkülas tööd kool, kus esialgu käib kolm last.

Õpitakse Paldiski põhikooli tundides salvestatud videote abil. Hetkel otsitakse abiõpetajat, kes lastega kohapeal tegeleks. Samas uute ettevõtmiste lisandudes on oluline, et traditsioonid, mis meid seovad jätkuks, sest ühise kogukonnana tegutsedes suudame enam.

Pakri saarte kogukond, kui kõige hiljem võõrväest vabanenud saared ja omandireformile jalgu jäänuna, kinnistab oma traditsioone just nüüd. Uuteks traditsiooniks on saanud aprillis toimuvad talgud Suur-Pakri Suurküla heaks ja tantsulaager suvel. Samuti on oluline, et riiklikud struktuurid aitaksid kaasa kultuuriruumi ja asustuse säilitamisel tehtavatele pingutustele. Kas saate kaubelda binaarsete valikute kaubanduse pikki vaidlusi võeti vastu Püsiasustusega Väikesaarte Seaduse muudatus, mille kohaselt arvatakse asustatud saarte hulka kõik saared, kus elab aastaringselt vähemalt viis inimest ja mille pindala on vähemalt ruutkilomeetrit.

Hiljemalt järgmise aasta veebruaris kinnitatakse nimistu muudatused, mille kohaselt hakkab nimistusse kuuluma ka Naissaar, Aegna ja Väike-Pakri. Seadusmuudatuse miinuseks võib lugeda seda, et paindlik saarte nimistusse arvamine ja välja arvamine eelmise aasta registriandmetele 5 parimat Kriprovaliutu vahendajat seab küsimärgi alla saarte jätkusuutliku ja pideva arengu pole võimalik planeerida kogukonnale olulisi teenuseid, kui halbade juhuste kokkulangemisel peaks saar nimistust välja langema.

Oletame, 5 et mingil põhjusel langeb arv ühel aastal alla viie, kuid löögi alla satub samal saarel elav neljaliikmeline pere, kelle lapsed käivad ehk mandril koolis. Kuidas peaks see pere edasi toimetama, kui riigieelarve eraldise puudumisel mõni oluline teenus kaob ja seejärel on sunnitud lahkuma ka viimased neli?

Jätkusuutliku arengu saab tagada pidev ja elukallidust Binaarsete valikute sonum rahastamine.

Sama küsimus tõstatub ka kultuuriomavalitsuses pidevalt, sest oma eesmärkide täitmiseks mahus, mis on oluline rannarootsi kultuuri säilitamiseks ja arendamiseks, meil täna piisavalt vahendeid ei ole.

Strateegia, mida kultuurinõukogu arutab sügiskoosolekul saab olema osaliselt visioon, sest osad Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril on markeeritud, kui tegevused, mis on meie jaoks tähtsad, kuid täna me ei suuda neid oluliselt ellu viia vahendite nappuse tõttu.

Kõigele vaatamata me seame eesmärke, teeme pingutusi nende elluviimisel ja aeg-ajalt saab meie vaev ja pingutus ka tulemuse. Tahame tänada kõiki, kes suure südame ja isiklikku vaba aega panustades on aidanud säiltada ja arendada rannarootsi kultuuripärandit.

  • Estlandssvensk Eestirootslane - PDF Free Download
  • Se artikel på sidan 7.
  • Наверное, оно двигалось очень медленно.

Suur-suur tänu teile kõigile! Rahulikku jõuluaega ja toredat aastavahetust! Bland annat fastställdes verksamhetsplanen för Under nästa år kommer Kulturförvaltningen att bland annat anordna Svenskdagen. Denna gång kommer svenskdagen att vara på Nargö. Ett bra tillfälle för er som aldrig varit på ön att bekanta er med den vid det tillfället.

Datum för svenskdagen är inte ännu fastställt men ett förslag vara att lägga den tillsammans med kyrkodagen där. Vi återkommer om detta. Kulturförvaltningen skall fortsätta att utdela bas- och projektbidrag. Arbetsgruppen för sång- och dansfestivalen Roboti kauplemise automatiseerimise voimalus att arbeta.

Kulturförvaltningen skall också stödja uppsättning av skyltar med estlandssvenska ortsnamn och kulturhistoriska informationstavlor i svenskbygden. Fler verksamheter finns i verksamhetsplanen. Verksamhetsplanen godkändes av mötet. Totalt delas det ut Projektbidrag beviljades till bl. Strategin för år till diskuterades och mötet beslöt att ta ett definitivt beslut om strategin på sitt vårmöte den 21 april Ülo Kalm informerade om Aibolands museums renovering och planer på byggnation av båthus.

Han informerade också om att hotet om att de estlandssvenskar som bor i Sverige inte längre ska få Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril med på Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril, verkar vara över. Enligt besked från Kulturministeriet så kommer allt att fortsätta som vanligt. Ett glädjande besked till oss! Kultuuriomavalitsuse tegevusest Ingegerd Lindström Kultuuriomavalitsuse sügisesel istungil arutati mitmeid küsimusi. Nende seas kinnitati aasta tegevuskava.

Muuhulgas korraldab Kultuuriomavalitsus järgmisel aastal Rootsi päeva, mis seekord toimub Naissaarel. Kes pole seal veel käinud, saab hea võimaluse saarega tutvumiseks.

Rootsi päeva toimumise kuupäev on veel lahtine, ühe ettepanekuna kõlas selle ühitamine Naissaare kirikupäevaga. Teatame sellest eraldi. Kultuuriomavalitsus jätkab baas- ja projektitoetuste eraldamist. Edasi tegutseb aasta laulu- ja tantsupeo toimkond.

Kultuuriomavalitsus toetab jätkuvalt ka rannarootsi aladel kakskeelsete kohanimesiltide ja kultuurilooliste infotahvlite paigaldamist. Tegevuskavas on teisigi üritusi. Koosolek kiitis tegevuskava heaks. Kokku jagatakse välja eurot. Projektitoetusi eraldati muuhulgas filmile Bernhard Schmidtist, Vormsi kultuurilaagrile, Vormsi raamatule, Osmussaare kodukanditalule, uuele raamatule Pakri saarte ümbruse rootslaste kohta ning Haapsalu keelepesale.

Arutati aasta tegevusstrateegiat. Koosolek langetab selles küsimuses lõpliku otsuse oma kevadisel istungil, mis toimub Ta teatas ka, et Rootsis elavaid eestirootslasi ähvardav oht rahvusvähemuse nimekirjast välja jääda tundub olevat möödas. Kultuuriministeeriumist saabunud informatsiooni kohaselt jätkub kõik tavapärasel moel.

Rõõmustav teade! Göte Brunberg 7 Som historieintresserad och hembygdsforskare har frågan om estlandssvenskarnas ursprung alltid intresserat mig. När, hur och varifrån kom vi? När jag läste om hur man med hjälp av DNA-analys hade löst en mängd historiska tvistefrågor om folkvandringarna för flera tusen år sedan, slog mig tanken att kanske även estlandssvenskarnas ursprung skulle kunna klarläggas på liknande sätt.

Skulle en analys av DNA:t hos nu levande personer med estlandssvenskt ursprung kunna bidra till att ge klarhet i frågan? Det är nu åtminstone ett sjuttiotal som har gjort det, varav mer än 20 med estlandssvensk far och mor helestlandssvenskar. I denna artikel ger jag först en beskrivning över invandringen av svenskar till Estland och befolkningsutvecklingen därefter, sett ur ett genetiskt perspektiv. Sedan beskriver jag kortfattat DNAbegreppet och de tester som jag och andra personer med estlandssvenskt ursprung, framför allt från Nuckö socken fortsatt benämnd Nuckö och Ormsö har gjort och redovisar de slutsatser som jag drar av testresultaten.

Slutligen ger jag den utvärdering som jag har gjort, baserad på den samlade bilden av testresultaten. Den leder till att jag vågar påstå att sentida estlandssvenskars anfäder och anmödrar är till en mindre eller större del invandrare från Finlands svenskbygder. Estlandssvenskarnas genetiska ursprung Nutida estlandssvenskars genetiska sammansättning är resultatet av ett historiskt förlopp med två faser: en invandringsperiod under medeltiden och därefter åtminstone för de två stora estlandssvenska områdena Nuckö och Ormsö fram till modern tid en period av isolering utan nämnvärd invandring.

Bild 1. Modell för invandringen av svenskar till Estland. Det kan ha funnits tidiga svenska bosättningar på Estlands kuster och öar men en större etablering av sådana påbörjades först under talet. Invandringen fortsatte sedan i vågor under de följande århundradena, med en kulmen runt åroch den hade i stort sett upphört år Det man med säkerhet kan säga om invandrarna var att de var etniska svenskar, men det finns inga skriftliga källor som berättar om varifrån de kom.

Kom de direkt från Sverige, från Finlands svenskbygder eller från båda ställena? En invandring av svenskar till Finlands sydvästra kusttrakter hade påbörjats redan i slutet av talet och det är rimligt att anta att en del av denna befolkning senare flyttade vidare till det geografiskt närliggande Estland. Detta skulle ge en modell av invandringen enligt bild 1.

Från slutet av invandringsperioden fram till modern tid Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril den estlandssvenska kustbefolkningen av geografiska och historiska orsaker isolerad i sina bosättningsområden utan någon större inflyttning utifrån. För Nuckö och Ormsö kan man av kyrkböcker och andra historiska handlingar se att de inflyttades andel av befolkningen åtminstone sedan början av talet är försumbar.

Perioden av isolering har fått som följd att 8 8 Estlandssvensk nutida estlandssvenskars DNA är uppbyggt av det DNA som fanns hos befolkningen på bosättningsorten år Släktskap med personer i Sverige och Finland som framkommer vid DNA-analys måste därför ha uppstått tidigare, under invandringsperioden. Under isoleringsperioden har en del av det ursprungliga DNA:t försvunnit. Detta är något som sker naturligt när personer med unikt DNA avlider utan att ha några efterkommande, men bortfallet har för estlandssvenskarnas del förstärkts av perioder med hungersnöd och sjukdomar, under vilka stora delar av befolkningen har slagits ut.

Bild 2. En människas kromosoner. Antalet överlevande efter pesten var mindre än När en liten befolkningsgrupp lever isolerad under många generationer uppstår så kallade anförluster. De resulterar i att man blir släkt med varandra på många olika sätt.

Som exempel kan jag av kyrkböckerna för Nuckö, som går tillbaka till mitten av talet, se att högst 65 män är anfäder till hela Rickuls kommuns befolkning, som på talet var runt personer. Vad är DNA? DNA från engelskans Deoxyribo Nuclear Acid är en lång spiralformad molekyl som finns i cellkärnan hos inte bara människor, utan även hos djur och växter.

Den innehåller den genetiska kod som ger varje individ sina unika egenskaper. I datasammanhang brukar man tala om ettor och nollor. I den genetiska koden motsvaras de av fyra aminosyror, kallade A, C, G och T.

Hos en människa består koden av över tre miljarder av dessa bokstäver. DNA:t är fördelat på 23 kromosompar se bild 2.

Metatra-binaarsed variandid

Paren ingår i det så kallade autosomala DNA:t förkortat atdna. I varje kromosompar finns en kromosom från vardera föräldern. Till sina barn lämnar personen en kromosom som innehåller en slumpmässig blandning av innehållet i det egna kromosomparet.

Eftersom varje förälder i sin tur har ärvt sitt DNA från sina föräldrar har personen fått cirka en fjärdedel från varje far- och morförälder och så vidare se bild 3. Om man går 10 generationer bakåt skulle personen rent matematiskt ha fått sitt DNA från personer, alltså med cirka en promille från var och en. I verkligheten styr slumpen hurdan fördelningen blir. För att bestämma om och hur nära två personer är släkt med Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril undersöks hur stora delar av deras DNA som är identiskt lika Bild 3.

Hur en persons atdna ärvs. Bild 4. Huvudhaplogrupper på YDNA-trädet. Man räknar då med både den totala mängden och den längsta enskilda delen. YDNA ärvs i princip oförändrat från far till son. Att det kan användas i släktforskningen beror på att det slumpmässigt kan ske små förändringar, mutationer, i samband med arvet.

Mutationer sker i genomsnitt vart e år. Beroende av den kombination av mutationer som finns i en mans YDNA placeras han i en så kalllad haplogrupp, en gren på det världsomspännande YDNA-trädet.

I bild 4 visas hur haplogrupperna på den högsta nivån betecknas och hur de har grenat ut sig från haplogrupp A. Ursprunget till denna är den genetiske Adam, den man från vilken alla nu levande män i världen härstammar. Deras test av atdna heter Family Finder. Totalt har ett sjuttiotal personer med estlandssvensk bakgrund testat sig med Family Finder. Av dem är mer än 20 helestlandssvenskar, något som är en förutsättning för att man skall kunna använda testresultatet för att klargöra estlandssvenskarnas ursprung.

Jaga voimalusi Kanada maksumaara

I Family Finder ingår också, med tjänsten myorigins, analys av personen genetiska ursprung. Man får reda på hur många procent av personens atdna som överensstämmer med atdna:t hos ett antal referensbefolkningar. Matchningslistan När jag för ett år sedan fick mitt testresultat hade jag med tanke på att atdna späds ut med hälften för varje generation inte räknat med att matchningslistan skulle innehålla mer än ett antal personer från min hemort Nuckö.

Istället fick jag matchningar vilka på ett år har ökat till över 1 Några kunde jag identifiera som estlandssvenskar med anor från Nuckö och Ormsö men det stora flertalet med låga värden på gemensamt DNA var totalt okända för mig.

Enligt modellen för estlandssvenskarnas invandring måste mitt släktskap med de okända matchningarna ha skapats före år Skulle Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril av dem på geografiska områden kunna ge någon signifikant information? Jag kom, genom att studera de uppgifter som fanns för varje matchning, fram till att cirka 30 procent var finländare och cirka 20 procent svenskar.

Av resterande cirka 50 procent hade de flesta anglosaxiskt ursprung. De visar liknande procenttal. Det faktum att nutida estlandssvenskar har fler finländska matchningar Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril svenska anser jag ger en signifikant information, nämligen att en del av invandringen skedde via Finland.

Det är uteslutet att en sådan fördelning skulle erhållas med en hundraprocentig invandring direkt från Sverige. Bland mina matchningar finns i stort sett alla med estlandssvenska anor från Nuckö och Ormsö, som jag känner till har testat sig. Där finns också sådana med anor från de övriga sentida estlandssvenska områdena. Med en del personer med anor från Ormsö har jag så högt gemensamt DNA att det indikerar ett verkligt släktskap.

Detta måste i så fall ha skapats före år Matchningarna med personer utanför Sverige och Finland är intressanta på så sätt att släktskapet måste ha skapats långt tillbaka i tiden, kanske under vikingatiden eller ännu tidigare. Man försöker Vid analysen jämförs en persons genetiska kod med koden hos alla andra testade personer i företagets databas för att hitta likheter.

Resultatet blir en så kalllad matchningslista som innehåller de personer som enligt analysen är ens släktingar. För varje matchning redovisas den totala mängden gemensamt DNA och den längsta enskilda delen.

Bild 5. Min etniska sammansättning enligt myorigins. Resultatet presenteras i form av procentsatser. Mitt testresultat framgår av bild 5. Iögonfallande är den höga andelen för Östeuropa och Finland, totalt 33 procent, och att Skandinavien inte är mer än 47 procent. Jag har också fått resultaten för cirka 15 andra helestlandssvenskar.

De genomsnittliga värdena för dem stämmer väl med mina: Östeuropa 24, Finland 16 och Skandinavien För att få fram jämförbara värden för rikssvenskar har jag kontaktat ett antal av mina svenska matchningar, för vilka det av de släktträd som de har publicerat framgår att de är helsvenskar. De har rapporterat värden för Skandinavien, som ligger över 80 procent. Vi testade estlandssvenskar har alltså värden som kraftigt avviker från nutida rikssvenskars.

Även Malaisia ??reguleeritud maaklerite binaarne valik indikerar att invandringen inte till hundra procent skedde direkt från Sverige. I bild 6 visas den överordnade haplogruppen för de invandringar som har skett till Europa.

De vanligaste haplogrupperna för svenska män är I1 37 procentR1b 21,5 procent och R1a 16 procent. För finländska män är de vanligaste N 61,5 procent och I1 28 procent. Jag tillhör haplogrupp R-M, en undergrupp till R1b.

Enligt vad jag känner till har ytterligare 15 män med estlandssvenska rötter Y-DNA-testat sig. Fördelningen på huvudhaplogrupper är följande: Haplogrupp Nuckö Ormsö R1B 8 0 I1 2 2 N 2 1 J 0 1 Summa 12 4 Det statistiska underlaget är naturligtvis för litet för att man skall kunna dra några slutsatser om estlandssvenskarna ursprung, men intressant är ändå att tre av de testade tillhör haplogrupp N. Till denna grupp hör endast 7 procent av svenska män, men 34 procent av estniska och 61,5 procent av finska.

Eestirootslane För en av dem som kommer från Nuckö invandrade anfadern i början av talet från Dagö. De två övriga har testat sig med Big Y så haplogruppen är verifierad. Det är därför sannolikt att deras anfäder inte är svenskar utan finnar eller ester. De måste i så fall ha kommit in bland estlandssvenskarna före årkanske redan under invandringsperioden.

Summering Resultaten av de olika analyserna av nutida estlandssvenskars DNA indikerar att en del omöjligt att bestämma hur stor av de svenskar som invandrade till Estland kom från Finland.

Man kan i varje fall utesluta att de helt och hållet kom från Sverige. I dagens läge går det troligen inte att komma så mycket längre med dessa analysmetoder. Bild 6. YDNA-haplogrupper för invandrarna till Europa. Göte Brunberg Küsimus rannarootslaste päritolust on mind kui ajaloohuvilist ja kodu-uurijat alati huvitanud.

Millal, kuidas ja kust me tulime? Lugedes, kuidas DNA-analüüsi abil lahendati hulk ajaloolisi vaidlusküsimusi tuhandeid aastaid tagasi toimunud rahvasterände kohta, tekkis minus mõte, et võib-olla oleks sarnasel moel võimalik selgitada ka rannarootslaste päritolu.

Kas praegu elavate eestirootsi päritolu inimeste DNA-analüüs aitaks sellesse küsimusse selgust tuua? Sestap kirjutasin Riguldi-Noarootsi kodukandiühingu ajalehte Medlemsblad, ajakirja Kustbon ja Vormsi kodukandiühingu ajalehte Ormsöbladet artikli, milles kutsusin üles eestirootslasi DNA-testi andma.

Praeguseks on seda teinud umbes 70 inimest, neist enam kui 20 on eestirootslased mõlema vanema poolt täiseestirootslased.

Käesolevas artiklis esitan kõigepealt ülevaate rootslaste sisserändest Eestisse ja edasisest rahvastiku arengust vaadatuna geneetilisest perspektiivist. Seejärel kirjeldan lühidalt DNA-mõistet ja teste, Joonis 1. Rootslaste sisserände mudel Eestisse. Lõpus esitan hinnangu, mille tegin testi tulemuste koondpildi põhjal.

Nuku- ja noorsooteater viib muinasjutumaale - PDF Gratis nedladdning

Julgen väita, et hilisemate rannarootslaste esiisade näol on suuremal või vähemal määral tegemist sisserändajatega soomerootsi aladelt. Rannarootslaste geneetiline päritolu Tänaste eestirootslaste geneetiline koosseis on kujunenud ajaloolise arengu tulemusel, mis kulges kahes faasis keskaegne sisserändeperiood ja sellele järgnenud vähemalt kahe suure rannarootsi asuala Noarootsi ja Vormsi tänapäevani kestnud isolatsioon koos praktiliselt olematu sisserändega.

Eesti rannikul ja saartel võis rootsi asundusi eksisteerida ka varem, kuid Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril suuremahulisem tekkimine algas alles Sisseränne jätkus lainetena järgmistel sajanditel, kulmineerudes Kindlalt võib sisserän d ajate kohta öelda seda, et tegemist oli etniliste rootslastega. Selle kohta, kust nad pärinesid, kirjalikud allikad aga puuduvad.

Kas nad tulid otse Rootsist, soomerootsi aladelt või mõlemast kohast korraga? Rootslaste sisseränne Soome edelaranniku aladele oli alanud juba See annaks sisserändemudeli vastavalt Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril 1. Alates sisserännuperioodi lõpust kuni tänapäevani oli rannarootsi rahvastik oma asualadel tulenevalt geograafilistest ja ajaloolistest põhjustest ilma suurema väljastpoolt lähtunud sisserändeta isoleeritud.

Noarootsi ja Vormsi puhul on kirikuraamatutest ja teistest ajaloolistest dokumentidest näha, et sisserännanute osakaal rahvastikus moodustab vähemalt alates Isolatsiooniperioodi tulemusel on tänapäevaste eestirootslaste DNA üles ehitatud nende asualal aastal elanud rahvastiku DNA põhjal.

DNAanalüüsist ilmnev sugulus Rootsis ja Soomes elavate isikutega peab seetõttu olema tekkinud varem, sisserände ajal. Isolatsiooniperioodi ajal on osa algsest DNA-st kadunud. See toimub loomulikul teel, kui unikaalse DNA-ga inimene sureb ilma järeltulijateta. Kuid rannarootslaste seisukohalt tugevdavad kadu näljahädade ja haiguste perioodid, mille ajal on hävinud suur osa elanikkon- 12 12 nast aasta näljahädas hukkus neljandik Noarootsi elanikkonnast, aasta katku ajal kaks kolmandikku.

Katkust eluga pääsenuid oli vähem kui Kui väike rahvusgrupp sajandeid isoleerituna elab, tekivad niinimetatud kõugukaod. Selle tulemusel satutakse omavahel mitmel moel sugulusse.

Näitena võin Noarootsi kirikuraamatutes, mis ulatuvad tagasi Mis on DNA? DNA inglise k Deoxyribonucleic acid on pikk spiraalikujuline molekul, mis asub mitte ainult inimeste, vaid ka loomade ja taimede rakutuumas. See sisaldab genee- tilist koodi, mis annab igale indiviidile tema unikaalsed omadused. Infotehnoloogia kontekstis kõneldakse ühtedest ja nullidest.

Geneetilises koodis vastavad neile neli aminohapet A, C, G ja T. Inimese koodis on neid tähti kombineerituna enam kui kolm miljardit.

DNA jaguneb 23 kromosoomipaari vt joonis 2 paar kuulub niinimetatud autosomaalsesse DNA-sse lühendatud atdna. Igas kromosoomipaaris eksisteerib üks kummaltki vanemalt pärit kromosoom. Oma lastele pärandab isik kromosoomi, mis sisaldab omaenda kromosoomipaari sisu juhuslikku segu. Kuna Eestirootslane iga vanem on enda DNA pärinud omakorda oma vanematelt, saab inimene igalt isa- ja emapoolselt vanavanemalt umbes neljandiku ja nii edasi vt joonis 3. Minnes ajas 10 põlvkonda tagasi, peaks kõnealune isik olema puhtmatemaatiliselt saanud oma DNA inimeselt, st igalt umbes promilli.

Tegelikkuses määrab jagunemise juhus. Määratlemaks kahe inimese omavahelist sugulust ja selle lähedust, uuritakse nende DNA kattuvust match. Selle puhul arvestatakse nii DNA koguhulka kui pikimat üksikosa. YDNA kandub põhimõtteliselt muutumatult isalt Kuidas teenida raha kaubelda binaarsete voimalustega. Selle kasutatavus genealoogias tuleneb pärimise käigus tekkinud juhuslikest väikestest muudatustest mutatsioonidest.

Mutatsioonid leiavad aset keskmiselt igal Joonisel 4 näeme haplogruppide tähistamist kõrgeimal tasandil ja nende hargnemise Joonis 2. Inimese kromosoomid. Joonis 3. Joonis 4. YDNA-puu haplogrupid. See algab geneetilisest Aadamast, mehest, kellest põlvnevad kõik tänapäeval elavad maailma mehed. Nende atdnatesti kutsutakse Family Finder iks. Selle abil on ennast testinud kokku umbes 70 eestirootsi päritolu inimest.

Neist enam kui 20 on täiseestirootslased, mis võimaldab kasutada testi tulemusi rannarootslaste päritolu selgitamiseks. Sarnasuste leidmiseks võrreldakse isiku geneetilist koodi kõigi teiste ettevõtte andmebaasis olevate testitud isikute koodiga. Tulemuseks on niinimetatud kattuvused, mis sisaldavad analüüsi tulemusel omavahel suguluses olevaid isikuid. Iga kattuvuse puhul näidatakse ära ühise DNA koguhulk ja pikim üksikosa.

O que ja binaarne variant

Family Finderi test sisaldab koos teenusega myorigins ka isiku geneetilise päritolu analüüsi. Selgitatakse välja, kui suur protsent isiku atdna-st kattub võrdlusrahvastiku atdna-ga.

Kattuvused Aasta tagasi oma testi tulemusi kätte saades, ei osanud ma arvestades, et atdna lahjeneb iga põlvkonnaga poole võrra aimata, et kattuvused sisaldavad enamat, kui ainult minu kodukohast Noarootsist pärit inimesi. Sain kattuvust mille arv on aastaga tõusnud üle Mõningaid neist võisin tuvastada Noarootsi ja Vormsi juurtega rannarootslastena, kuid suur enamus kelle ühise DNA väärtused olid madalad oli minu jaoks täiesti tundmatu.

Kas nende jagunemine geograafiliste alade vahel annaks mingit olulist teavet? Mul on olnud ligipääs hulga teiste Noarootsist ja Vormsist pärit täiseestirootslaste testitulemustele. Nende protsentuaalsed numbrid on samasugused. Pean tõsiasja, et tänapäevastel eestirootslastel on rohkem Soome kui Rootsi kattuvusi, oluliseks infoks nimelt selle kohta, et osa sisserändest toimus Soome kaudu.

Minu kattuvuste hulgas on suuresti kõik Noarootsist ja Vormsist pärit isikud, kes minule teadaolevalt on end testinud. Seal on ka neid, kelle juured pärinevad teistelt hilisematelt rannarootsi aladelt. Osa Vormsilt pärit inimestega on mul nii tugevalt kattuv ühine DNA, mis viitab tõelisele sugulusele.

Sel juhul peab see olema tekkinud enne aastat. Kattuvused väljastpoolt Rootsit ja Soomet pärit inimestega on huvipakkuvad sel määral, et sugulus peab olema tekkinud kaua aega tagasi, arvatavasti viikingiajal või veelgi varem. Üritatakse näha mustreid ja sarnasusi testitud isikute ja 24 võrdlusrahvastiku DNA vahel üle kogu maailma. Tulemused esitatakse protsentarvude kujul. Minu testitulemused nähtuvad Eluaseme valikuvoimalused Stockton Tees Kontaktinumbril 5.

Olen saanud ka umbes 15 teise täiseestirootslase testitulemused. Võrreldavate andmete saamiseks riigirootslaste kohta võtsin ühendust hulga oma Rootsi kattuvustega, kelle kohta on nende Rannarootslaste sisserände mudeli põhjal pidi minu sugulus Joonis 5. Minu etniline päritolu myoriginsi põhjal. Need on teatanud Skandinaavia väärtustest, mille protsent on üle Niisiis kalduvad meie testitud eestirootslaste väärtused tänapäeva riigirootslaste omast tugevalt kõrvale.

Ka see näitab, et sisseränne ei toimunud protsendiliselt otse Rootsist.