Laeva poolt tekitatud kahju, mis ei allu käesoleva koodeksi paragrahvide 23 ja 24 toimele, kuulub hüvitamisele selle riigi seadustiku kohaselt, kus toimus kahju hüvitamise nõude põhjustatud tegu, aga kui kahju põhjustati avamerel, siis laeva lipuriigi seadustiku alusel. Puudujäänud, vigastatud või riknenud lasti eest makstud hüvitusest arvatakse maha lastiveoga seoses olevad kulud prahiraha, lõivud jm.

Eesti Paevakaubandusvoimaluste maaratlus meresõidu koodeks reguleerib kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid. Kaubandusliku Paevakaubandusvoimaluste maaratlus all mõistetakse käesolevas koodeksis tegevust, mis on seotud laevade kasutamisega lasti- reisijate- pagasi- ja postiveoks, kalapüügiks ja muuks meretöönduseks, maapõuevarade uurimiseks ja kaevandamiseks, pukseerimis- jäämurde- ja päästeoperatsioonideks, samuti teistel majandus- teadus- ja kultuurialastel eesmärkidel.

Vedu ja pukseerimine Eesti Vabariigi edaspidi Eesti sadamate vahel toimub Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevadega. Paevakaubandusvoimaluste maaratlus sellest sättest võib teha Eesti Vabariigi Valitsus.

Vedu ja pukseerimine Eesti ja teise riigi sadamate vahel võib toimuda nii Eesti Vabariigi riigilipu Paevakaubandusvoimaluste maaratlus kui ka vastastikuse kokkuleppe alusel teise riigi lipu Signaalid binaarsed variandid sõitvate laevadega.

Lasti- reisijate- pagasi- ja postiveoga, kalapüügi ja muu meretööndusega tegelevad need asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja isikud, kelle valduses, kasutuses või käsutuses on laevad. Riikliku järelvalvet kaubandusliku meresõidu üle Eestis teostab Eesti Veeteede Amet edaspidi Veeteede Ametkelle peamisteks ülesanneteks on: 1. Laevanduse arengu riiklik suunamine, sealhulgas: 1 laevandusalaste õiguslike ja majandusküsimuste reguleerimine oma pädevuse piires; 2 laevanduse valdkonda kuuluvate Paevakaubandusvoimaluste maaratlus väljaandmise kooskõlastamine kehtestatud korras; 3 Eesti laevaregistri pidamine ja tunnistuste väljastamine Eesti Vabariigi riigilipu all sõitmise õiguse kohta laevapatent ; 4 merespetsialistide arvestuse, meremeeste teenistusraamatute, merespetsialistide kutsetunnistuste ja diplomite väljaandmise korraldamine; 5 merre uppunud vara ülestõstmise korraldamine.

Kaubandusliku meresõidu koodeks

Laevandusohutuse riiklik tagamine ja sellealase järelevalve korraldamine, sealhulgas: 1 kaubanduslikku meresõitu käsitlevate normatiivaktide järgimise kontroll; 2 laevaliikluse, laevade lootsimise ja klaarimise, jäämurdjate töö korraldamine ning laevaavariide juurdluse korraldamine; 3 hüdrograafiliste tööde, veeteede märgistamise ja korrashoiu korraldamine. Inimelude päästmise ja reostuse likvideerimise korraldamine merel, osalemine järelevalve teostamises kala- ja keskkonnakaitse nõuete järgimise ning majandusvööndi ja mandrilava kasutamise üle.

Veeteede Amet annab üldkohustuslikke akte kaubandusliku meresõidu alastes õiguslikes ja majandusküsimustes. Merelaevade tehnilist järelevalvet ja nende klassifitseerimist Eestis teostavad rahvusvaheliselt tunnustatud klassifikatsiooniühingud.

  • Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks reguleerib kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid.
  • Tasuta Gold Trade Signals Online
  • Stock Trading Binary Options
  • Trading Option Tehinguhinna hind
  • Thomas Jefferson ja aasta embargoakt

Maa- ja veealade kasutamisele andmine ning ehitustegevus veeteedel ja veeteede navigatsiooniseadmete mõju piirkonnas peab olema kooskõlastatud Veeteede Ametiga.

Laeva all mõistetakse käesolevas koodeksis liikur- või teisaldatavat ujuvseadet, mida kasutatakse: 1 lasti- reisijate- pagasi- ja postiveoks, kalapüügiks või muuks meretöönduseks, maapõuevarade kaevandamiseks ning uurimiseks, merehädas olevate inimeste ja laevade päästmiseks, teiste laevade ja muude ujuvseadmete Paevakaubandusvoimaluste maaratlus, hüdrotehnilisteks töödeks või merre uppunud vara ülestõstmiseks; 2 eriteenistuseks töönduse kaitseks, sanitaar- ja karantiiniteenistuseks, mere kaitseks reostuse vastu jne.

Laevaomaniku all mõistetakse käesolevas koodeksis isikut, kes kasutab laeva oma nimel, sõltumata sellest, kas laev kuulub temale või Paevakaubandusvoimaluste maaratlus kasutab seda muul seaduslikul alusel. Käesoleva koodeksi XVII peatükis sätestatu puhul loetakse laevaomanikuks isik, kellele laev kuulub kui omand, kui aga laev kuulub riigile ja on mingi organisatsiooni seaduslikus valduses, siis see organisatsioon.

Voimalus Trading Zerodha lohe

Käesoleva koodeksi sätted laienevad: merelaevadele nende sõitmise ajal nii merel kui jõgedel, järvedel, veehoidlatel ja teistel veeteedel, kuivõrd see Eesti eriseaduse või rahvusvahelise lepinguga ei ole määratud kindlaks teisti; siseveelaevadele nende sõitmise ajal merel, samuti jõgedel, järvedel, veehoidlatel ja teistel veeteedel, kui nad lasti vedamisel sisenevad välisriigi meresadamasse, ning juhtudel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi paragrahvides ja Käesoleva koodeksi sätted, välja arvatud juhud, mis on koodeksis otseselt ette nähtud, ei laiene sõjalaevastiku lipu all sõitvatele laevadele.

Sõjaväeliste merevedude suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi sätteid selles osas, mis ei ole ette nähtud neid vedusid reguleerivas eriseadustikus. Otse-segaühenduse ja otse-veeühenduse vedude suhtes, mida tehakse meretranspordivahendite kohaldatakse käesoleva koodeksi sätteid koodeksis otseselt märgitud juhtudel, samuti neil juhtudel, Paevakaubandusvoimaluste maaratlus ei ole ette nähtud neid vedusid reguleerivas eriseadustikus.

Käesoleva koodeksi sätteid kohaldatakse: 1 II peatükis "Laev" välja arvatud kaubanduse kauplemise periood koodeksi Paevakaubandusvoimaluste maaratlus 51 Eestis registreeritud laevade suhtes; 2 IV peatükis "Meresadamad" Eesti mittesõjasadamate suhtes; 3 V peatükis "Riiklikud merelootsid" juhtudel, mis esinevad seoses laevade lootsimisega Eesti riiklike merelootside poolt; 4 VII peatükis "Lastiveo organiseerimine" Eesti asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja alaliste elanike vaheliste suhete kohta.

Nendes suhetes kohaldatakse VIII peatükis "Mere- lastitveoleping" sisalduvat juhul, kui VII peatükk ei sätesta teisti; 5 XXI peatükis "Privilegeeritud nõuded" juhtudel, kui vaidlus vaadatakse läbi Eestis; 6 XXII peatükis "Mereprotestid" juhtudel, kui mereprotest esitatakse Eesti notarile või mõnele teisele Eesti ametiisikule; 7 XXIII peatükis "Pretensioonid ja hagid" juhtudel, kui vastavad suhted kuuluvad reguleerimisele käesoleva koodeksi sätetega; käesoleva koodeksi paragrahvid aga reguleerivad suhteid ainult Eesti asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja alaliste elanike vahel.

Omandiõigus ja teised asjaõigused väljaspool Eestit asuvatele laevadele, samuti nende õiguste teke, muutumine ja lõppemine määratakse laeva lipuriigi seadustiku alusel.

MACHO PERFUME

Õigus ehitatava laeva suhtes määratakse selle riigi seadustikuga, kus see laev asub, kui laevaehitusleping ei sätesta teisiti. Laevapere õiguslik seisund, sealhulgas ka suhted laevapere liikmete vahel, mis seonduvad laeva ekspluatatsiooniga, määratakse kindlaks laeva lipuriigi seadustikuga.

Laevapere liikmete ja laevaomaniku vahelisi suhteid reguleerib laeva lipuriigi seadustik, kui nendevahelise lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Õiguse sisemerre või territoriaalmerre uppunud varale laevad, laevade riismed, seadmed, last jne. Avamerre uppunud laeva, temal oleva lasti ja teiste esemete kohta kohaldatakse laeva lipuriigi seadustikku.

Mere-lastiveost tulenevad suhted reguleeritakse lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkuleppes ettenähtud seadustiku alusel. Juhul kui käesoleva paragrahvi esimeses lõigus mainitud kokkulepe puudub, reguleeritakse mere-lastiveost tulenevad suhted selle riigi seadustiku alusel, kus asub lastivedaja. Mere-reisijateveost ja mere-pagasiveost tulenevad suhted reguleeritakse lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkuleppes kokkuleppe puudumisel vedaja asukohariigi seadustiku alusel. Laeva tähtajalise prahtimise Paevakaubandusvoimaluste maaratlus tulenevad suhted reguleeritakse laevaomaniku asukohariigi seadustiku alusel ning laeva liisingulepingust tulenevad Paevakaubandusvoimaluste maaratlus liisinguvõtja asukohariigi seadustiku alusel sel juhul, kui lepinguosaliste vahel ei ole teistsugust kokkulepet.

Merepukseerimislepingust ja merekindlustuslepingust tulenevad suhted reguleeritakse lepingu sõlmimise asukohariigi seadustiku alusel sel juhul, kui lepinguosaliste vahel ei ole teistsugust kokkulepet.

2.2. Eesti keskaeg

Üldavariist tulenevad suhted reguleeritakse selle riigi seadustiku alusel sel juhul, kui lepinguosaliste vahel ei ole teistsugust kokkulepet. Kui isikud, kelle huve üldavarii puudutab, on kõik ühe riigi alamad, siis kasutatakse selle riigi seadustikku.

Akna valiku kauplemine

Kui üldavarii kuulub jagamisele Eestis, siis tehakse seda käesoleva koodeksi paragrahvidega kuni sätestatud korras. Sise- või territoriaalmerel toimunud laevakokkupõrkest tulenevad suhted reguleeritakse selle riigi seadustiku alusel, kus kokkupõrge toimus.

Juhul kui kõik laevakokkupõrkes osalenud laevad sõidavad ühe riigi lipu all, kasutatakse selle lipuriigi seadustikku, mille lipu all laevad sõidavad, vaatamata kokkupõrke toimumise asukohale. Kui tuumajõuseadmega varustatud laev edaspidi tuumalaev tekitab tuumakahjustuse Eesti territooriumil, kaasa arvatud territoriaalmeri, aga samuti Eesti Vabariigi riigilipu all sõitva tuumalaeva poolt põhjustatud tuumakahjustuse korral väljaspool Eestit, kohaldatakse käesoleva koodeksi XVIII peatüki sätteid.

Valikud kauplemise filmid

Laeva Paevakaubandusvoimaluste maaratlus tekitatud kahju, mis ei allu käesoleva koodeksi paragrahvide 23 ja 24 toimele, kuulub hüvitamisele selle riigi seadustiku kohaselt, kus toimus kahju hüvitamise nõude põhjustatud tegu, aga kui kahju põhjustati avamerel, siis laeva lipuriigi seadustiku alusel. Laevade või muude objektide päästmise eest sise- või territoriaalmerel päästetasuga seotud suhted lahendatakse selle riigi seadustiku alusel, kus päästmine toimus, kui osapoolte teistsugune kokkulepe puudub, aga kui päästmine toimus avamerel ja sellega seotud vaidlus vaadatakse läbi Eestis, siis kohaldatakse käesoleva koodeksi XIX peatüki sätteid.

Päästetasu jagamine päästja-laeva omaniku ja laevapere vahel, samuti laevapere liikmete vahel toimub selle laeva lipuriigi seadustiku alusel. Tuumalaeva omaniku ja operaatori vastutuse piirid määratakse laeva lipuriigi seadustiku alusel, kuid kui need piirid on madalamad kui käesolevas koodeksis sätestatud piirid, siis kohaldatakse käesolevas koodeksis sätestatud piire. Käesoleva koodeksiga ettenähtud lepingutesse võib lülitada välismaa seadustiku sätteid ja kaubandusliku meresõidu tavasid.

Juhul kui välismaa seadustiku või tavade kohaldamise tingimuse puudumisest tulenevalt lepinguosaliste lepingulised suhted Paevakaubandusvoimaluste maaratlus reguleerimisele käesoleva koodeksiga, ei tohi sellise tingimuse lepingusse lülitamine välistada või vähendada käesoleva koodeksi kohaselt lastivedajal lasuvat vastutust reisijate- lasti- ja pagasiveol reisija elule ja tervisele tekitatud kahju ning lasti ja pagasi mittesäilimisest tekitatud kahju eest.

Kaubandusliku meresõiduga seotud varalise vaidluse, milles osaleb Paevakaubandusvoimaluste maaratlus juriidiline või üksikisik, võib poolte kokkuleppel esitada lahendamiseks välismaa kohtule või arbritraažile. Kui rahvusvaheline leping, milles Eesti osaleb, ja käesolev koodeks sätestavad ühe ja sama õigusnormi erinevalt, siis kohaldatakse rahvusvahelise lepingu normi.

  1. Binaarne voimalus Kuidas saada
  2. Valikud kaubeldakse kuni 415
  3. Eesti keskaeg | Digiõppevaramu
  4. Thomas Jefferson ja
  5. Это будет совсем нетрудно сделать.
  6. Bollinger Stripp Bangla
  7. 60 sekundit, et voita binaarseid kauplemise strateegiaid

Tsiviil- administratiiv- ja teiste õiguslike suhete puhul, mis tulenevad kaubanduslikust meresõidust ja ei ole käesoleva koodeksiga reguleeritud, kohaldatakse Eesti tsiviil- Kriptovaliutu vahetus ja teiste vastavate seadustike sätteid.

Eesti laevade suhtes kehtivad kõik Eestis seadustatud omandivormid. Laevu, mis vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele täidavad riiklikke kohustusi, ei või arestida ega pantida.

Nende laevade poolt tekitatud kahju sissenõue pööratakse Eesti Vabariigi Valitsuse vastu. Eesti riiklikus omanduses oleva laeva võõrandamine ja pantimine välisriigile, välisriigi organisatsioonile või välisriigi kodanikule võib toimuda ainult Eesti Vabariigi Valitsuse loal.

Õiguse sõita Eesti Vabariigi riigilipu all saavad laevad, mis on registreeritud Eesti laevaregistris või Eesti laevaraamatus. Erandeid käesolevas paragrahvis toodud reeglist võib lubada Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Kaubandusliku meresõidu koodeks – Riigi Teataja

Laev saab õiguse sõita Eesti Vabariigi riigilipu all hetkest, mil see kantakse Eesti laevaregistrisse, või hetkest, Paevakaubandusvoimaluste maaratlus see registreeritakse Eesti laevaraamatus, või registreerimisest Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Paevakaubandusvoimaluste maaratlus omandatud laeval on õigus sõita Eesti Vabariigi riigilipu all Eesti konsuli poolt ajutise tõendi väljaandmise hetkest, mis tõendab seda õigust, ja on kehtiv kuni laeva kandmiseni Eesti laevaregistrisse või registreerimiseni Eesti laevaraamatus, kuid mitte üle aasta.

Eesti Vabariigi riigilipu heiskamise eest laeval, omamata õigust sellele lipule, kannavad süüdiolevad isikud vastutust seadusega kehtestatud korras.

Eesti laevaregistrisse kandmisele kuuluvad laevad, mille tehnilist järelevalvet teostavad rahvusvaheliselt tunnustatud klassifikatsiooniühingud. Teised laevad registreeritakse Eesti laevaraamatus Veeteede Ameti poolt kehtestatud korras. Eesti laevaregistri ja Eesti laevaraamatu pidamise korra määrab kindlaks Veeteede Amet. Laeva kandmist Eesti laevaregistrisse tõendatakse Eesti Vabariigi riigilipu all sõitmise õigust andva tunnistusega laevapatentlaevaraamatus registreerimist aga laevapiletiga.

Üldjuhul Eesti ei tunnista hetkest, mil laev kantakse Eesti laevaregistrisse või Eesti laevaraamatusse, selle laeva kohta teiste riikide laevaregistrites tehtud kandeid. Laeva prahtimisel ilma laevapereta võib selle laeva kanda Eesti laevaregistrisse või Eesti laevaraamatusse pärast teise riigi laevaregistrisse tehtud kande peatamist.

Juhul kui antud riigis on lubatud laeva kandmine mitmesse laevaregistrisse, võib sellest nõudest loobuda.

Eesti laevaregistrisse või Eesti laevaraamatusse kantud laeva prahtimisel ilma laevapereta, kui prahtija soovib prahingu kehtivuse ajaks laeva kanda teise laevaregistrisse, peatatakse ajutiselt laeva kanne Eesti laevaregistris või Eesti laevaraamatus. Eesti laevaregistrisse või Eesti laevaraamatusse kantud laev kustutatakse sealt, kui laev hukkub, kaob jäljetult, muutub täiesti sõidukõlbmatuks või kaotab õiguse kanda Eesti Vabariigi riigilippu, välja arvatud käesoleva paragrahvi kolmandas lõigus sätestatud juhul.

Laeval peab olema oma nimi. Laevale annab nime laevaomanik Veeteede Ameti poolt kehtestatud korras. Laevale antakse meresõiduluba pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et laev vastab ohutu meresõidu Paevakaubandusvoimaluste maaratlus. Laeval peavad olema järgmised peamised laevadokumendid: 1 tunnistus õiguse kohta sõita Eesti Vabariigi riigilipu all laevapatent ; 2 tunnistus laeva omandiõiguse kohta; 3 merekõlblikkuse tunnistus; 4 mõõdukiri klassifikatsiooniühingu tehnilisele järelevalvele kuuluvatel laevade; 5 laevapere nimekiri munsterroll ; 7 masinapäevaraamat mehaaniliste Paevakaubandusvoimaluste maaratlus href="http://accord.ee/binaarsed-variandid/binaarsed-variandid-cysec-reguleeritav-586210.php">Binaarsed variandid Cysec Reguleeritav liikuvatel laevadel ; 8 laeva sanitaartunnistus.

Eesti laevaraamatus registreeritud laeval peab käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 märgitud dokumentide asemel olema laevapilet. Eriteenistuse laeval, samuti spordilaeval võib mõõdukiri puududa.

Eriteenistuse laeva mahu Paevakaubandusvoimaluste maaratlus kindlaks määrata lihtsustatud metoodika alusel ja anda laevale vastava tõendi. Sadama- või rannavetes sõitval laeval võib logiraamat ja masinapäevaraamat puududa, kui laevaomanik ei määra Paevakaubandusvoimaluste maaratlus. Peale käesoleva koodeksi paragrahvides 43 ettenähtud dokumentide peavad laeval olema järgmised dokumendid: 1 reisijateveo tunnistus, kui laeval on üle 12 reisija; 2 laevaraadiojaama litsents ja raadiopäevaraamat, kui laeval on raadiojaam; 3 tunnistus laadimismärgi väikseim vabaparda kõrgus kohta, kui laeva kasutatakse käesoleva koodeksi paragrahv 9 punktides 1 ja 3 ettenähtud otstarbeks.

Välissõidule mineval laeval peavad peale käesoleva koodeksi paragrahvides 43 ja 45 mainitud dokumentide olema dokumendid, mis on ette nähtud rahvusvahelistes lepingutes, milles eesti osaleb. Tunnistuse õiguse kohta sõita Eesti Kas aktsiaoptsioonid on saadaval riigilipu all ja tunnistuse laeva omandiõiguse kohta annab välja Veeteede Amet.

Eesti laevapileti annab välja organ, kelle laevaraamatus laev on registreeritud. Merekõlblikkuse tunnituse annab välja laeva tehnilist järelevalvet teostav organ.

Iga kruptograafilise kaubanduse video raa lol

Mõõdukiri, reisijateveo tunnistus, tunnistus laadimismärgi kohta, laevaraadiojaama litsents, samuti laevadokumendid, mis on ette nähtud ohutut meresõitu käsitlevates rahvusvahelistes lepingutes, milles Eesti osaleb, antakse välja Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Tingimused, millele peavad vastama merele väljuvad Eesti siseveelaevad, samuti nende laevade sõidupiirkonna merel määrab kindlaks Veeteede Amet. Käesoleva koodeksi paragrahvides 43 ja 45 nimetatud dokumendid peavad laevas olema originaalidena, välja arvatud tunnistus laeva omandiõiguse kohta ja laevapilet, mis Square Stock Options laevas olla notariaalkorras tõestatud ärakirjana.

Kaubandus Bitquoins UK

Laevapere nimekirja munsterrolllogiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut peetakse Veeteede Ameti poolt kindlaks määratud vormi ja eeskirjade kohaselt. Välisriigi lipu all sõitva ja Eesti sadamas peatuva laeva merekõlblikkuse tunnistuse, mõõdukirja, reisijateveo tunnistuse, laevaraadiojaama litsentsi ja laadimismärgi tunnistuse tunnustamine toimub nende rahvusvaheliste lepingute järgi, milles Eesti Paevakaubandusvoimaluste maaratlus.

Välisriigi lipu all sõitev laev, millel Eesti sadamasse jõudmisel pole käesoleva paragrahvi esimeses lõigus tähendatud dokumente, kuulub kohustuslikule järelevaatusele tehnilise järelevalve korras: määratakse kindlaks maht, reisijatemahutavus, väikseim vabaparda kõrgus ning vaadatakse läbi tema raadiojaam võrdsetel alustel Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevadega.

Iga laeva võidakse Eesti sadamas oleku ajal kontrollida tehnilise järelevalve korras, kas ta vastab ohutu meresõidu tingimustele, Eesti Vabariigi riigilipu all sõitvate laevadega võrdsetel alustel. Eesti Vabariigi seadusi rikkuvat laeva võidakse kontrollida selle läbisõidul Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvetest ja majandusvööndist ning vajadusel ka peatada Eesti Vabariigi seadustikus ettenähtud korras.

Thomas Jefferson ja 1807. aasta embargoakt

Laevapere koosneb kaptenist, teistest laeva juhtkonda kuuluvatest isikutest ja laeva meeskonnast. Laeva juhtkonda kuuluvad peale kapteni tüürimehed, Paevakaubandusvoimaluste maaratlus, laevamehaanikud, elektromehaanikud, raadiospetsialistid ja arstid. Laevaomanik võib juhtkonna koosseisu arvata ka teisi laevaspetsialiste. Laevameeskond koosneb tekimeeskonnast, masinameeskonnast ja teistest laevapere liikmetest, kes ei kuulu laeva juhtkonda.

Laevapere minimaalkoosseisu, millega laeval lubatakse merele minna, määrab kindlaks Veeteede Amet sõltuvalt laeva tüübist, sõidupiirkonnast ja ülesandest ning lähtudes rahvusvahelistest kokkulepetest.

Eesti laevaregistrisse kantud laeva kapten peab olema Eesti kodanik. Laevale võetakse tööle isikuid, kelle tervislik seisund on tunnistatud kõlblikuks merel töötamiseks. Kapteni, tüürimeeste, kapteniabide, laevamehaanikute, elektromehaanikute ja raadiospetsialistide ametikohtadele võetakse isikuid, kellel on Veeteede Ameti poolt tunnustatud diplom või kvalifikatsioonitunnistus.

Kutse ajutine äravõtmine on võimalik vaid laevasõitu ohustava teo puhul Veeteede Ameti poolt sätestatud korras. Laevaperre kuuluvate isikute töölevõtmise kord, nende õigused ja kohustused, töötingimused laeval, samuti vallandamise alused ja kord määratakse kindlaks tööandja ja töövõtja vahelise lepinguga vastavalt Eesti tööseadustikule ja käesolevale koodeksile.

Ühtki laevapere liiget ei saa kapteni nõusolekuta laevale määrata. Kaptenil on õigus laevapere liikmete suhtes kasutada ergutusvahendeid ja määrata distsiplinaarkaristusi.