Euroopa keskendub suuresti Venemaa ohule, samal ajal kui Hiina arendab jõuliselt sõjatehnoloogiat. Kuigi Euroopa Liidu ühisturg on Hiina suurim välisturg ja igapäevane kaubavahetus ulatub 1,5 miljardi euroni, on Euroopa Liit suures geopoliitilises konkurentsis endiselt liiga amorfne ega moodusta omaette poolust. Hilisemate aastate jooksul viis Hiina läbi kokku 45 tuumakatsetust, nendest viimane korraldati Sellele teesile tuleb alati vastu vaielda, sest Venemaa ei ole ainu- ja erakordne nähtus rahvusvaheliste suhete süsteemis, mis ei alluks analüüsile. Nimelt selgub, et juba enne Nõukogude Liidu ja tema valitsetud idabloki kokkuvarisemist eksisteerisid Lääne-Euroopas paremradikaalsed liikumised, kellele sümpatiseeris Venemaa ja Nõukogude Liit.

Kuidas tsiviil- ja militaarsektor saavad paremini jõude ühendada ning kuidas väikeriigid nagu Eesti, Läti ja Leedu tugevdavad kaitsevõimet ja heidutust uute tehnoloogiate toel. Konverentsi sisu, kava ja kõigi esinejatega saab tutvuda siin. Iga-aastane ABCD konverents toob Diplomaatia vähenemine sõjaohu arvelt Stoicescu artiklit kommenteerivad Karmo Tüür ja Vootele Päi.

Eesti endine suursaadik Türgis Marin Mõttus annab ülevaate Iraanist. Siin on õpitud elama praeguse võimuga — või siis selle kiuste —, kasutades iga nappi võimalust, et sellel elul oleks mõte, maitse ja väärtus. Analüütik Sergei Suhhankin kirjutab Venemaa strateegilistest õppustest Tsentr. Läänemaailma järjekordne šarmipealetung Venemaale Alaska müük oli ratsionaalne samm tingitud veendumusest, et vastasel juhul liidavad britid selle vastmoodustatud Kanadaga ning soovist saada selle eest vähemalt rahakuid teisest küljest oli see ebaloomulik otsus Venemaa on alati olnud ekspansionistlik riik, mis võidab või kaotab territooriume sõjalisel teel — ainuke erand on Kasum aktsiate paeva Liidu rahumeelne lagunemine.

Venemaa teod on alati mitmepalgelised ja neid ei ole võimalik tõlgendada ühemõtteliselt. Gilesi arvates ei tohi segi ajada Venemaa mõistmist ja tema välja vabandamist.

Selle tõestuseks on Sergei Skripali tapmiskatse keemiarelvaga, mis eurooplaste vaatenurgast polnud tõesti mõttekas, kuid Kremli poolt vaadatuna andis läänemaailmale ja oma enda eriteenistustele väga tugevaid signaale kuigi Venemaa sai tugeva tagasilöögi, millega ta nähtavasti ei olnud arvestanud.

Giles paneb lääneriikidele südamele, et nad ei ootaks Venemaal suuri muutusi paremuse suunas ning saaksid aru, Kaubandussusteem kaasaegses Indias Venemaa ei võta kunagi päriselt omaks ega juuruta mujal leiutatud väärtusi ning riigi ja ühiskonna valitsemise põhimõtteid.

Lääs andis Venemaale G8 liikmesuse ja NATO-Vene suhete aluste kokkuleppega avansi, püüdes naiivselt teda integreerida ja omasuguseks muuta. Kõige tähtsama reegli esitas Giles viimasena: ära arva, et sa saad valida, kas olla Venemaaga sõjas või mitte.

Venemaa ongi juba aastaid Kaubandussusteem kaasaegses Indias Läänega, kuigi õhtumaailm seda ei soovi. Tegemist on nn hübriidsõjapidamisega, mille raames Moskva kasutab Lääne vastu otseselt kõikvõimalikke ründevahendeid, seni välja arvatud sõjalist jõudu, mida rakendatakse käsilassõdades ja -kriisides näiteks Süürias ja Venezuelas.

Alliansil on tarvis heidutada sõja ärahoidmiseks Venemaad, mitte vastupidi. Paljud lääneriikide juhid kahjuks ei loe Tjuttševi luuletusi ja Gilesi raamatuid või nende sarnaseid tarkusi. Nad usuvad, et ka Venemaa võib olla valmis tegema kompromisse ja otsima lahendust kriisiolukordadele, kuid tegelikkus on teine — Putini Venemaa teeb ainult libakompromisse, mis toovad talle ainult kasu ja mille saavutamiseks ta ei pea olulistest asjadest loobuma või oma positsioonidelt taanduma.

Näiteks vangidevahetus Ukrainaga, mille käigus Venemaa loovutas 35 röövitud pantvangi — kes olid muutunud Kremlile kasutuks ja tülikaks — ja sai vastu kullaväärtusega Vladimir Tsemahhi, kes oleks võinud anda Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtus MH17 asjus Venemaa vastu plahvatusohtlikke tunnistusi. Putini seatud tingimus vangidevahetuse toimumiseks oli Tsemahh.

Mõned lääneliidrid kahjuks ka Rooma paavst tõttasid seda sündmust kajastama erakordselt positiivselt. Ukrainajääb paljudeks aastateks Lääne ja Venemaa vaheliseks põhimõttelise tähtsusega tüliküsimuseks. Valimisi jälgivad ja kiidavad heaks rahvusvahelised vaatlejad, kes peavad muidugi olema Kremlile sobivad ja käituma Venemaa ette antud juhiste järgi.

Tagatipuks peab Ukraina enne valimisi andma okupeeritud aladele seadusliku eristaatuse. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on praktiliselt kogenematu, eriti võrreldes 20 aastat Venemaad juhtinud Vlamidir Putiniga. Suurvend testis ja näitas Zelenskile kohe pärast presidendivalimiste võitmist koha kätte, näiteks demonstratiivselt teda mitte õnnitledes valimisvõidu või ametisse vannutamise puhul.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron andis kõvasti hoogu Lääne šarmipealetungile, mis algas maikuus Euroopa Nõukogu kahetsusväärse otsusega lubada Venemaa tingimusteta liikmesuse täismahulist jätkamist selles demokraatiat ja inimõigusi kaitsvas organisatsioonis.

Macron pani paljusid kulmu kergitama, kui ta võõrustas Putinit ja teatas, et Venemaa on sügavalt euroopalik riik. See ei olnud lihtsalt Putinile mee mokale määrimine, vaid prantsusepärane — pisut filosoofiline ja luuleline — sõnum, et Euroopa soovib Venemaad enda poolele, sest Atlandi-ülesed suhted on ebakindlad ning Hiina mõjuvõim Kaubandussusteem kaasaegses Indias oht kasvab. Macron rääkis Euroopa nimel, oli tal selleks õigust või mitte.

Ta ongi Venemaa jaoks ainus arvestatav Euroopa Liidu liider, sest Suurbritannia on Brexiti agoonias ning ka Saksamaa poliitiline tulevik pole selge Angela Merkel on kahjuks areenilt lahkumas, AfD populaarsus suureneb ning tulevane valitsuskoalitsioon ja liidukantsler ei ole veel teada. Macron soovib Ukraina-Vene konfliktile lahenduse leidmiseks taaselustada Minski protsessi ja Normandia formaati. Iseasi, kas Venemaale, Prantsusmaale ja Saksamaale sobivad kokkulepe tingimused on ka Ukrainale vastuvõetavad.

Samal teemal

Kas Macron teab Venemaa agressiooni eelloost Ukrainas? Ukraina pidi ise enda eest seisma, kuid USA ja Suurbritannia, kes mõistsid Venemaa käitumise hukka, kõhklesid küllalt pikalt, enne kui Ukrainale abi sealhulgas sõjalist toetust osutasid.

Läänepoolsed Nende asemele valis Venemaa välja endale meelepärased Prantsusmaa ja Saksamaa.

IFRS aktsiaoptsioonide kulud

Need samad riigid, kes Euroopa kaks suurriiki esindavad nn Normandia formaadis iseennast, mitte Euroopa Liitu. Liidus on palju liikmesriike — näiteks Balti riigid ja Poola —, kes on väga huvitatud Ukraina toetamisest ja tema saatusest. Euroopa Liidu puudumine Normandia formaadi läbirääkimiste laua tagant, kus oleks tema loomulik ja oluline koht, tähendab Venemaa jaga-ja-valitse-poliitika järjekordset võitu.

Pole kahtlust, et mõlemad rahuplaanid on kirjutatud Kremlis. Loodame, et Zelenski osutub — hoolimata kogenematusest — tugevast puust liidriks, kes ei tee kergelt ja mõtlematult järeleandmisi. Lääne šarmipealetungi tähtsaim tegelane on USA president Donald Trump, kes peab oma presidendiaja või -aegade lõpuni kandma Venemaa stigmat. Eelmise aasta juulis Helsingis toimunud Trumpi ja Putini kohtumise sisust ei ole palju teada, kuid mõned teemad tulevad järjest välja kaudsel viisil.

Näiteks Trumpi soov kaasata Venemaad uuesti G7 juhtivate Kaubandussusteem kaasaegses Indias klubisse lõhestas taas kord Uue maksukonto jagamise voimalused augustis Prantsusmaal Biarritzi tippkohtumisel. Oluliseks võib seejuures saada järjekordne Trumpiga seotud skandaal, mille sisuks on Valge Maja peremehe väidetav tungiv nõudmine president Zelenskile, et Ukraina õiguskaitseorganid uuriksid Joe Bideni Trumpi vastane järgmise aasta presidendivalimistel poja äritegevust Ukrainas.

Lõpuks, praegune Lääne algatatud Venemaa võlumise kampaania ei ole esimene ja nähtavasti ka mitte viimane šarmipealetung. Küsimus on pigem selle järjekordse pingelõdvendamise katse tagajärgedes. Ukrainas ei pruugi enam tulla pärast kümneaastast vaheaega kolmandat Maidani Mõne Lääne suurriigi poliitiku arvamus, et Venemaad on võimalik praegustes oludes Hiinast eemale tõmmata ja endale lähendada, on soovmõtlemine.

Venemaad ja Hiinat ühendab praegu ühtelangev autoritaarsete režiimide olelusvõitluse instinkt ja ühine ideoloogiline vaenlane Lääs. Võib tulla aeg, kui Venemaa ja Lääs peavad formaalsete liitlastena taas kord ühisele vaenlasele vastu seisma. Kuid seegi ei pruugi Läänt ja Venemaad kokku siduda, nagu juhtus Teises maailmasõjas. Peaasi, et Venemaa kasvav enesekindlus ning Lääne poliitiline nõrkus ei tekita Kremlis katastroofiliste tulemustega valearvestusi näiteks Venemaa ja NATO vahelise sõjalise konflikti provotseerimist.

Documental conejillos de indias

Absoluutne enamik neist on läbi kukkunud, aga need põrumised annavad hea võimaluse analüüsida tehtud vigu. Selle tänuväärse töö võttiski nüüd teha Kalev Stoicescu, mille eest võib teda vaid kiita. Samas aga tõstab autor ava- ja seega juhtmõtte staatusesse kuulsaks korratud luulerea, mille kohaselt Venemaad ei saavat mõista ja mõõta.

Diplomaatia.ee – news

Sellele teesile tuleb alati vastu vaielda, sest Venemaa ei ole ainu- ja erakordne nähtus rahvusvaheliste suhete süsteemis, mis ei alluks analüüsile. Venemaad saab lugeda küll, selleks tuleb Forex online-klass mõista mitte heaks kiita, nagu ka autor rõhutab Venemaa motiivistikku, eesmärke ja nende eesmärkide saavutamiseks kasutatud vahendeid. Üks võimalik meetod on võrdlus.

Kujutage ette kooliaegset tülinorijat. Kas selle tegelase käitumise taga on madal enesehinnang Lääs elab minust paremini ja sellest tulenev vajadus ennast suuremaks kakelda Lääs ise ju provotseeris meid!

Lihtsalt sellepärast, et nii on vaja. See on just säärane tulemus, mille eest ka Stoicescu hoiatab. Ainuke võimalus seda stsenaariumit vältida on tegudega tõestamine, et igal reeglite rikkumisel on tagajärg.

Tegudes, mitte Facebooki lipukestes või sügava Kaubandussusteem kaasaegses Indias avaldamises. Védrine on veendunud, et tagasivalituna loob Trump USA ja Venemaa vahel uue jõutelje, mis sõidab ELi huvidest ja vajadustest täielikult üle — seda eriti olukorras, kus meie suhted Venemaaga on hullemad kui külma sõja ajal. Samas on Trump ise tekitanud olukorra, kus EL peab oma julgeolekuarhitektuuri ümber hindama.

Eestis on julgeolekupoliitikat siiani nähtud lihtviisilise liitmis- ja lahutustehtena.

  1. Me kõik teame, mida tähendab elada Ameerika Ühendriikide poolt domineeritud maailmas.
  2. Припоминая давно позабытые навыки, пальцы Хедрона вначале медленно, а затем с возраставшей уверенностью двигались по клавиатуре, на мгновения застывая в узловых точках сенсорной сети, вделанной в пульт.
  3. Filipiinide kontaktnumbriga seotud kaubanduslikud teenused
  4. Leedu aktsiate turul
  5. И вот наступил момент, когда в Диаспаре не осталось ни одного живого человека; в нем был лишь только Центральный Компьютер, подчинявшийся приказам, заложенным в него нами, и управлявший Банками Памяти, в которых мы спали.
  6. accord.ee – news | Page 6 | Universitas Tartuensis
  7. Гробница Ярлана Зея могла бы быть творением создателей храмов самых ранних цивилизаций, хотя те не смогли бы даже вообразить, из какого материала она была сделана.
  8. Marko Mihkelson: Hiina globaalne haare: kuidas leida modus vivendi? | Arvamus | ERR

Julgeolekut tuleb näha laiemalt kui sõdurid ja püssid ning praegu kõigutab USA ELi majandusjulgeolekut läbi kaubandussõja ning nõrgendab poliitilist stabiilsust, sekkudes ELi ja selle liikmesriikide sisepoliitikasse. Rääkides suhetest Venemaaga, küsitakse sageli retooriliselt: mida on Venemaa teinud, et me ta uuesti laua taha peaksime kutsuma? Aga lubage, ma küsin: kuhu on meid viinud senine Venemaa-poliitika? On nad Süüriast lahkunud?

Kas Ukrainas on rahu? Kas Gruusia on saanud kaotatud alad tagasi? Jättes kõrvale passiivse uurimistöö, on Eesti reaalne diplomaatiline võimekus Venemaa suunal nullilähedane, samas kui Pariisi ja Berliini ei tasu alahinnata. USA eesmärk on selgelt hegemoonia säilitamine, kasvatades veelgi kontrolli ELi majanduse ning välispoliitika üle.

See pole aga sõltumatu ELi huvides. Võime olla Prantsusmaa ja Saksamaa kavatsuste suhtes tõrksad, kuid nii võime end peagi leida rumalas olukorras.

Форма поиска

Näiteks sellises, kus meie parlamendisaadikud boikoteerivad Vene-Ukraina küsimuse tõttu Euroopa Nõukogu Ei tasu alahinnata Emmanuel Macroni ohutaju.

Meenutagem, et Macroni enda kampaania oli nii Venemaa küberrünnaku kui ka libauudiste sihtmärk, küll mitte ohver — erinevalt Ühendkuningriigist või USAst.

Tana binaarsed voimalused

Ridade vahelt on võimalik välja lugeda Macroni arusaama Venemaast kui riigist, mille SKT on võrreldav Hispaaniaga, kus langevad nii rahvaarv kui ka Putini toetus ning mis on jäämas kiiresti tõusva Hiina mõjuvälja. Prantslased näevad praegust ajalõiku kui mitte nõrkusehetkena, siis ajalise aknana, mida oleks mõistlik ära kasutada ELi positsiooni tugevdamiseks.

Ning seda soovitavalt enne, kui Putin hakkab oma nõrkust taaskord kompenseerima mõne Gruusia või Ukraina laadse avantüüriga.

Russia and the Western Far Right. Tango Noir.

Trumpi USA ja poliitiliselt halvatud Ühendkuningriigi tingimustes on ELi julgeolekuarhitektuuri ümbermõtestamine möödapääsmatu. Seega on ELi prioriteediks võtta endale koht laua taga, mitte selle peal ega all. See märgilise tähtsusega veerandtund oli avapauk protsessile, mille eesmärgiks sai Iraani tuumaambitsioonide piiramine Kaubandussusteem kaasaegses Indias riigi välja toomine rahvusvahelisest isolatsioonist.

Omamoodi déjà—vuʼna spekuleeriti ka tänavu, et ÜRO Peaassambleel võiks toimuda otsekontakt USA ja Iraani riigipeade vahel, kuid selle artikli lõpetamise hetkeks on Lähis-Idas toimunu selle võimaluse üsna nullilähedaseks viilinud.

Kas Iraani ja läänemaailma suhete loogika viimastel aastakümnetel aitab orienteeruda viimaste nädalate rahututes uudistes? Sellele allpool vastust otsingi. Sellega sai alguse lääneriikide üha kasvav huvi Iraani energiaressursside vastu, mis tõotas küll majanduslikku kasu, kuid istutas samas pärslastesse püsiva umbusu Lääne kavatsuste vastu. Rahvuslasest peaminister Mohammad Mosaddegh otsustas Hiljem on USA luureringkonnad tunnistanud oma osa Iraani Küllap oli ka neil Ehkki šahh Reza Pahlavi režiim muutus lõpupoole üha autoritaarsemaks, iseloomustasid Kaasa mängis ka geograafiline kontekst: teisest võimsast muslimiriigist Iraani naabruses — Osmani impeeriumist — oli saanud ilmalik Türgi Vabariik, kus visionäär Mustafa Kemal Atatürk rajas radikaalsete reformidega läänelikku ühiskonda.

Iraani filmikunsti ja muude visuaalsete kunstide praegune kõrge tase on selle ajastu otsene tagajärg, mis ei tekkinud tühjale kohale. Mida tugevamaks muutus surve kodumaal, seda rohkem Iraani kultuuriinimesi emigreerus. Lõhe ühiskonnas kärises üha suuremaks: ühelt poolt avatus ja liberaalsuspüüdlused, teisalt soov Lääne kultuurilisest ja majanduslikust mõjust vabaneda.

Dabashi näeb Tema sõnul koosnes šahhi võimuga rahulolematute kontingent algselt eri ühiskonnagruppidest, keda ühendas vasakpoolne ideoloogia: sinna kuulusid Vietnami sõja vastased, Palestiina riikluse toetajad, Aafrika dekolonisatsioonist innustust saanud inimesed, Kuuba sõbrad … Šiia islamistid oli üks neist rühmitustest, kellel aga karismaatilise ajatolla Ruhollah Khomeini juhtimisel õnnestus revolutsiooni lõpptulemus enda kasuks pöörata.

Lee veenis Dengi mitte eksportima kommunistlikku ideoloogiat Kagu-Aasiasse. Deng kuuletus ja riikidevahelised suhted hakkasid vaikselt normaliseeruma. Kolmas põhjus Hiina avanemiseks oli geopoliitiline olukord, mis ühest küljest sundis Hiinat tegutsema Nõukogude Liidu Kaubandussusteem kaasaegses Indias tõrjumiseks Ida- ja Kagu-Aasias ning teisalt kasutama soodsat hetke suhete parandamiseks naabrite ja olulisemate maailmajõududega eesotsas Ameerika Ühendriikidega.

Ükskõik milliseid numbreid või arenguid võrrelda, igalt poolt vaatab vastu uskumatuna näiv muutus. Alustada võiks kasvõi sellest, et mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole sedavõrd lühikese ajaga õnnestunud aidata nii paljudel inimestel pääseda sügavast vaesusest.

Maailmapanga arvutuste kohaselt on Hiina SKT inimese kohta on neljakümne aastaga kasvanud 50 korda — dollarilt Hiina on neljakümne aastaga integreerunud ülejäänud maailmaga viisil, mida ajalugu ei mäleta. Hiina asepeaminister Zhu Rongji rõhutas juba III Sageli unustavad kaugemad vaatlejad, et Hiina ajalugu ei alanud Mao Zedongist ega kommunistlikust riigipöördest Teise maailmasõja järel. Täpselt samuti nagu Venemaa ajalugu ei alanud ei augustist ega ka mitte enamlaste riigipöördest Hiina on vanim senini eksisteeriv impeerium, mis on enam kui kahe tuhande aasta jooksul suutnud ajaloo kõigi keerdkäikude kiuste püsima jääda.

Qini dünastia rajaja Qin Shi Huang ühendas Hiina ühtseks impeeriumiks Vaevalt 15 aastaga kehtestati ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem, viidi sisse ühine raha ja kirjakeel ning impeerium allutati ühtsele õigusele. Tsentraliseeritud riik ning väga professionaalne ja egalitaarne bürokraatia hoidsid impeeriumi suhteliselt homogeense ja kestlikuna läbi erinevate dünastiate. See muster on jäänud samaks ka kommunistliku partei juhitud Hiinas.

Hiina on tänu oma tsentraliseeritusele, innovaatilisusele ja rahvarohkusele olnud enamiku aja viimasest kahest tuhandest aastast maailma suurim majandus. Vahetult enne Lääne tööstusrevolutsiooni, ajal kui Šoti filosoof ja majandusteadlane Adam Kaubandussusteem kaasaegses Indias kirjutas oma eepilise "Rahvaste rikkuse"andis Hiina umbes kolmandiku maailma kogutoodangust. Smith kirjeldas oma mahukas teoses põhjalikult Hiina majandust, pidades Hiinat läbi pika ajaloo üheks rikkamaks paigaks maailmas.

Seepärast ei ole üllatav, et viimased nelikümmend aastat avanemispoliitikat on taastamas Hiina liidrirolli maailma majanduse peamise mõjutajana. See on kui loodusseadus, mida pole võimalik eirata. Hiina rahvusliku identiteedi üks kesksemaid küsimusi on Hiina tsivilisatsiooni sõltumatus muust maailmast. Teataval määral näeme seda tänapäevalgi, kui vaatamata enneolematule avatusele püüab Hiina keskvõim tsensuuri ja interneti piiramise abil Kaubandussusteem kaasaegses Indias oma meele- ja kultuuriruumi võimalike väliste mõjutajate eest.

Jätkuvat tsentraliseeritust sümboliseerib kasvõi seegi, et kogu Hiinas kehtib vaid üks aeg. Samal geograafilisel ulatusel on naaberriigis Venemaal neli või isegi viis erinevat ajavööndit. Hiina kommunistlik partei on oma ainuvõimu kindlustamiseks eriti viimase kümnendiga oluliselt laiendanud oma ajaloolist perspektiivi ning otsinud sotsialistliku "Hiina unistuse" propageerimiseks pidepunkte keisririigi ajastust. Blackjack Trading System Xi Jinpingi peetakse kõige natsionalistlikumaks liidriks alates kommunistide võidust kodusõjas Hiina pehme jõud ja kultuuri rahvusvaheline mõju on märgatavalt kasvanud.

Rohkem kui aastase ajalooga on meie rahvas loonud eduka tsivilisatsiooni, andnud inimkonna arengule suure panuse ja saanud maailma üheks suureks rahvaks. President Xi Jinping pani Aastaks peaks Hiinast saama innovatsiooni liider maailmas ja sajandi keskpaigaks peaks Hiina olema rahvuslikku tugevust ja rahvusvahelist mõju arvestades globaalne liider.

Mõlemad eesmärgid tunduvad realistlikuna. Eesti on seal näiteks samal ajal Sajandi keskpaigaks võib aga Hiina tõepoolest omada juba sellist rahvusvahelist mõju nii majanduse, teaduse kui sõjalise potentsiaali poolest, et Pekingi sõna võib olla globaalselt kõige maksvam. IV Hiinast sai kaasaegses tähenduses superriik juba ammu enne Deng Xiaopingi käivitatud reforme.

Operatsioon oli edukalt lõpule viidud ja Hiinast sai ametlikult USA, Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa järel viies tuumarelva omav riik. Sellest hetkest on ÜRO Julgeolekunõukogu kõik alalised liikmed tuumariigid. Juba kolm aastat pärast esimest tuumakatsetust lõhkas Hiina Lop Nuril vesinikpommi. Nii kiiresti Kaubandussusteem kaasaegses Indias ükski teine riik vesinikpommi katsetuseni jõudnud. Hilisemate aastate jooksul viis Hiina läbi kokku 45 tuumakatsetust, nendest viimane korraldati Hiina armee arsenalis on praegu umbes tuumalõhkepead.

Kanderakettide tegevusraadius ulatub kuni 14 kilomeetrini, kusjuures alles hiljuti on Hiina moderniseerinud oma ballistiliste rakettide arsenali. Hiina relvajõudude sihiteadlik moderniseerimine on kestnud pikemat aega, kusjuures näiteks mereväe kaasaegsele võimekusele seati eesmärgid juba kaugel Kaubandussusteem kaasaegses Indias Just siis avaldas kommunistliku partei ladvikusse kuulunud admiral Liu Huaqinq strateegilise visiooni, mille kohaselt pidi Hiina kolmes etapis aastani välja arendama maailmamerd kontrollida suutva ja lennukikandjate gruppidele toetuva mereväe.

Liu visiooni viiakse edukalt ellu.

Ettevotete strateegia valikud

Sajandi keskpaigas on aga Hiina tõenäoliselt võimeline konkureerima USAga vähemalt Vaiksel ookeanil domineerimise pärast. Hiina relvastusprogramm on eriti viimase 20 aastaga olnud sedavõrd massiivne, et juba praegu ületatakse kvantitatiivselt USA kohalolekut Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil. Tehnoloogiliselt jäädakse küll ameeriklastele veel alla, kuid see vahe väheneb pidevalt. Selleks kasutatakse nii investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kui ka spionaaži. Pentagoni hiljutise raporti kohaselt on Hiina luure märgatavalt aktiviseerinud katseid omandada kõrgtehnoloogilisi lahendusi kõigis kaitsevaldkondades.

Kuid ikkagi, milleks loob Hiina võiduvõimelist armeed? Esimene ja kõige olulisem ülesanne on Hiina kui ajaloolise Keskriigi ja tsivilisatsiooni mõõtmetes impeeriumi kooshoidmine ja väiksemategi ohtude tõrjumine. Hiina kaitsevõimekuse kasvu teiseks rakenduseks on aga riigi globaalsete huvide ja kriitiliselt oluliste kaubateede kaitsmine. Kümme aastat tagasi tipphetke saavutanud piraatlus Adeni lahel viis lõpuks selleni, et Hiina rajas See ligi miljonit dollarit maksnud toetusbaas suurendas oluliselt Hiina strateegilist võimekust Aafrika Sarve ja India ookeani piirkonnas.

Näib väga tõenäoline, et uute siiditeede rajamise ja Hiina globaalse haarde suurenemisega tekib Pekingil lähematel aastakümnetel paratamatu vajadus projitseerida oma sõjalist jõudu lisaks Djiboutile ka teistes strateegiliselt olulistes riikides või piirkondades. Tadžikistani ja Kambodžat on juba nimetatud järgmiste võimalustena. V On Hiina on just teatanud, et vastab USA ähvardustele omalt poolt mitmetele kaubagruppidele kõrgemate tariifide kehtestamisega. Kahe suurriigi vaheline kaubandussõda on muutumas üha kuumemaks.

Kell näitab Washingtonis Ameerika Ühendriikide Ta kirjutab: "Meie riik on rumalalt paljude aastate jooksul Hiinale kaotanud triljoneid dollareid.

Nad on varastanud meie intellektuaalset omandit sadade miljardite dollarite väärtuses aastas ja nad tahavad seda jätkata. Ma ei lase sellel juhtuda. Me ei vaja Hiinat, ausalt, oleks Kaubandussusteem kaasaegses Indias parem ilma nendeta. Hiina on Ameerika Ühendriikidest teeninud ja varastanud aasta aasta järel, aastakümneid suure Kaubandussusteem kaasaegses Indias raha, sellele peab tulema LÕPP.

Ajakirjandus oli oodatult šokis ja terve järgnev päev arutati, ja kuidas omakorda Hiina reageerib. Maailma kahe suurima majanduse vahelise kaubandussõja esimesed lahingud said alguse juba Viimase osas ulatuvad Ühendriikide kahjud kuni miljardi dollarini aastas.

Lootus, et Hiina on peitnud oma isepäist käitumist arengumaa staatuse taha. Samas on Peking ametlikus retoorikas alati pooldanud liberaalset kaubandussüsteemi ja soovinud selle eestseisjana näha WTOd. Mida aeg edasi, mida rikkamaks ja enesekindlamaks on Hiina saanud, seda enam püüab ta kehtestada oma mängureegleid ja leida nende järgijateks liitlasi üle maailma. Tegelikult tähendas Hiina liitumine siiani lääneriikide poolt domineeritud maailma kaubandussüsteemiga hoopiski globaalsete tektooniliste muutuste lõplikku vormistamist.

Vaatame üht väga kõnekat trendi. Kuid juba G7 osakaal oli langenud 31,5 protsendile ja E7 oli tõusnud 36,3 protsendile. Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopersi hinnangul langeb sajandi keskpaigaks G7 osakaal viiendikuni ja samal ajal tõuseb E7 osakaal ostujõu alusel peaaegu 50 protsendini globaalsest SKT-st.

Meie silme all toimub Lääne kiire taandumine globaalse dominandi rollist, millist positsiooni on hoitud rohkem kui aastat alates tööstusrevolutsioonist saadik. See on šokeeriv ja harjumatu, sest veel Ometi peegeldab see pigem abitust ja nõutust.