F-te tootmine ja kasutamine kasvas Keskkonnamõju hindamise menetluse üks etapp, mille haldusorgan korraldab enne õigusakti andmist.

Primaarsektori ehk peamiselt põllumajanduse arngut vallas võib pidada rahuldavaks. Söötis maade hulk väheneb, areneb suurtootmine Kehra Agro OÜmillele aitab tulevikus kaasa ka Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga. Sekundaarsektori e tööstuse arenguks on olemas soodsad tingimused Kehras raudtee, tööstuse arenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid. Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekut pärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal.

Tertsiaal- e teenindussektoris võib kaubanduse olukorda vallas pidada rahuldavaks. Probleemiks võib pidada seda, et suur osa kaubandusest on n. Probleemiks võib pidada ka kaupluse puudumist Pillapalu piirkonnas. Teeninduse poolel on probleemi kvaliteetse toitlustus- ja majutusteenuse puudumine, seda eriti Kehras.

Samuti tuntakse Kehras puudust saunateenusest. Haridus Anija vallas tegutseb 3 alusharidusasutust, 2 üldhariduskooli ja huvikool. Lisaks üldhariduskoolidele käib 38 last vallast väljaspool alusharidusasutustes lasteaiad. Olulisem osa neist asub Tallinnas 21 last. Üldharidus Kehra Keskkool tegutseb keskkoolina alates Kool tegutseb kakskeelsena eesti ja vene keel kahes hoones. Esimesed 4 klassi tegutsevad nn vanas hoones algklasside hoonemis on kasutuses alates Õpilaste arvu osa nähakse edaspidi ette vähenemist.

Olulisem probleem on keskkooliastme täituvus, st suur osa nii Kehra Keskkooli põhikooli osa lõpetajatest ja ka Alavere Põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid kas Tallinna või teistes ümberkaudsetes keskkoolides. Keskkooliastme täituvuse parandamiseks näeb kool vajadust kutseõppe väljaarendamiseks. Hetkel õpetatakse Maakleri valikuid ning on sisustatud puiduõppeklass esialgu tööõpetuse tarbeks.

Haridusministeeriumi poolt kinnitatud õppekava kutseõppeks on olemas. Koolis on 6 huviringijuhti ja tegutseb kokku 19 huvialaringi, antakse välja kahte koolilehte eestikeelne «Voh» ja venekeelne «Max» ja õpilastööde almanahhi, tähistatakse mitmesuguseid tähtpäevi.

Koolil on oma interneti kodulehekülg www. Koolil on sõprussidemed Leppävirra Lukioga ja Salo linna õpetajatega. Kooliga seotud probleemidest ja arenguvajadustest on olulisemad kutseõppe väljaarendamine, arvutiklassi laiendamine, õppesõidu korraldamine, kehalise kasvatuse tingimuste parandamine, söökla kvaliteedinõuetele vastavaks viimine.

Vajalik on ka hoonete renoveerimise lõpetamine. Kutseõppe väljaarendamise ühe eeldusena nähakse ka keskkooli internaadi tegevuse taastamist Koolil on koostatud arengukava aastateks — Alavere Põhikool tegutseb praeguses hoones alates Lähtuvalt koolitulevate õpilaste eeldatavast arvust, prognoositakse Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad õpilaste arvu jätkuvat vähenemist vt lisa.

Lähiaastatel võib tekkida vajadus I astmes liitklassi moodustamiseks. Alavere kooli jätkamine põhikoolina lähiaastatel probleemiks ei kujune põhikooli alampiir on 90 õpilast. Koolis on 13,8 õpetajakohta ja 17 ainetunde andvat inimest.

Üle poole õpetajate vanus on vahemikus 20—39 aastat. Abipersonali ametikohtade arv on 11, töötab 13 inimest. Lisaks töötab osa kooli õpetajatest ka huvialaringi juhtidena. Koolis on parandusõpe ja sisse seatud vastav kabinet tugisüsteemina erivajadustega õpilaste tarvis. Koolis käib kahel päeval nädalas Anija valla logopeed.

Parandusõppe rühmas on 20 õpilast. Koolis õpib ka 1 tugeva füüsilise puudega õpilane, kellele rakendatakse individuaalset koduõppeplaani. Õppe paremaks korraldamiseks oleks vajalik hooldusõpetaja töölevõtmine. Koolis tegutseb kokku 10 huvialaringi.

Koolil on tugevad traditsioonid: koolipüha, loodusalane tegevus, lilleseadekool, kultuurihommikud jt. Koolil on oma heatasemeline raamatukogu. Lisaks on koolil sisustatud arvutiklass, mida saab kasutada ka täiskasvanute koolitamiseks.

Kooli spordisaali kasutavad ka külaelanikud. Kultuuri- ja huvitegevuse alal on koolist kujunenud ka osaliselt Binaarsed valikud FCA reguleeritavad keskpunkt. Koolihoone on suhteliselt korras, vajalik on hoone välisfassaadi remont, uste ja akende vahetus eriti võimla osas. Vajalik on koolihoone vastavusse viimine kehtivate tervisekaitsenõuetega, milleks on vaja renoveerida WC-d, viia nõuetele vastavaks ruumide valgustus, rajada sundventilatsioon tööõpetusruumidesse, duširuumidesse, riidehoidlasse, arstikabinetti, tualettruumidesse.

Vaja on välja arendada nõuetekohased keemia ja füüsika ainekabinetid koos abiruumidega, uuendada nõuetekohaseks koolimööbel. Samuti on vajalikkooli maa-ala piirde rajamine ja välisvalgustuse uuendamine. Koolil on koostatud arengukava aastateks — Kavas on koostada koolile arengukava ka edaspidiseks. Alusharidus Kehra Lasteaed «Lastetare» töötab hoonekompleksis, mille esimene osa on ehitatud Teine osa ehitati Lasteaed on kakskeelne.

Lasteaias töötab 5 rühma sh 1 sõimerühmneist 3 eesti ja 2 vene rühma. Eelarveliste kohtade arv on 90, Lasteaias on muusikasaal, metoodiline kabinet, muinasjututuba, elavnurk ja meditsiinikabinet.

On sisustatud aiarühma lastele eraldi söögiruum sõimerühma lapsed söövad rühmaruumides. Lasteaia Personali jaoks on sisustatud puhkeruum. Lasteaial on üks arvuti ja internetiühendus. Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad aeroobika ring. Lasteaias töötab logopeed. Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad rühmas õpetatakse eesti keelt. Viimastel aastatel on tunduvalt paranenud maja välisilme ja tehtud on palju sisetöid. Jätkatakse lasteasutuse hoonete kapitaalset remonti. Peamised probleemid on seotud tualettruumide ja söökla remondiga.

Renoveerimist vajab küttesüsteem, vee- ja kanalisatsioonitorustik ning ventilatsioon. Vaja on paigaldada uued aknad ja uksed ning rajada signalisatsioon. Samuti on vajalik mööbli, õppevahendite ja õue mänguväljakute uuendamine. Lasteaial on koostatud arengukava aastateks — Lasteaed «Lepatriinu» alustas tööd Lasteaia hoone koosneb sarnastest eraldi sektsioonidest, mida ühendab omavahel galerii. Lasteaias on ruumi 6 rühmale. Venekeelseid lapsi on lasteaias ca Lasteaia olulisemad probleemid on seotud vajakajäämisega materiaal-tehnilises ressursis.

Vajalik on hoone kapitaalremont akende ja uste vahetus, ruumide üldremont, WC-de remont, köögi rekonstrueerimine, sillutisriba uuendus jm. Lisaks on vajalik rõdude renoveerimine, kõnniteede remont, piirdeaia remont ja mänguväljakute uuendamine. Vajalik on ka kaasaegsete tehniliste vahendite arvuti jms hankimine, lasteaia õppevahendite ja mööbli uuendamine. Alavere Lasteaed tegutseb Lastaia hoone mahutavus on 4 rühma. Lasteaias tegutseb hetkel 3 rühma 1 sõime- ja 2 aiarühma. Normatiividele vastavalt mahutaks lasteaiahoone kokku ca 74 last.

Hetkel on lasteaia ühe rühma ruumid kasutuses võimlemise- ja huvitegevuse ruumidena. Lasteaia olulisemateks probleemideks on materiaaltehnilise ressursi olukord. Pikemas perspektiivis on vajalik hoone kapitaalremont, sh katuse vahetus. Esmased vajadused on seotud lastehoiu tingimuste vastavusse viimisega sanitaarkaitsenõuetega.

Vajalik on ka lasteaia mööbli, piirdeaia väravad ja välismänguvahendite uuendamine. Lasteaial on koostatud arengukava — Huviharidus Kehra Kunstidekool on asutatud Alates Kooli tegevuspiirkonnaks on Anija vald. Kooli põhieesmärgiks on muusika- ja kunstialase alghariduse andmine, lisaks kohaliku kultuurielu edendamine. Tegutsevad nii muusika kui ka kunsti ettevalmistusklassid. Traditsioonilisteks üritusteks on kontserdid Niguliste muuseum-kontserdisaalis ja Raasiku kirikus, Jõulukontserdid Kehra Keskkoolis, Anija valla laste lauluvõistlused, õpilaste kunstinäitused Kehras, Tallinnas, Salos ja mujal.

Kunstidekooli juures on oma tegevust alustanud Kehra poistelauluselts «Kether», Kehra Puhkpilliansambel, plaatpillide ansambel «Xilofono», meeleolumuusika ansambel «Kehra Muusikud», Kehra Laste Loomingu Stuudio ja duo «Sonore». Kehra kultuurielu edendamiseks ja suurürituste organiseerimiseks loodi Üle aasta on festivali raames noorteansamblite ja -orkestrite konkurss riiklike kategooriate saamiseks.

Kunstikooli peamiseks arenguprobleemiks on kooli materiaal-tehnilise baasi uuendamise vajadus. Hoone vajab renoveerimist, sh soojustamist. Arenguvajadusena nähakse kooli rolli suurendamist täiskasvanute huvihariduse pakkujana. Koolil on olemas arengukava, mis sisaldab perspektiivseid arengusuundi aastani Kultuur ja vaba aja veetmine Kultuuriasutused ja kultuurialane tegevus Kultuuriasutustest tegutsevad vallas allasutustena Anija Valla Kultuurikeskus, Alavere ja Voose rahvamajad ning Alavere, Anija ja Kehra raamatukogud.

Lisaks valla allasutustele tegutseb vallas kultuuri valdkonnas 7 MTÜ-d ja 5 spordiklubi. Anija Valla Kultuurikeskus asub Kehras ja on ainuke piirkondlik kultuurikeskus Anija vallas.

Tegutseb selle nime all Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad Kultuurikeskuses tegutseb kokku 11 erinevat kultuurialast ringi. Tähtsaim on harrastusteater «Kehra nukk», mis tegutseb Kehras alates Teater on toonud lavale üle 40 etenduse ja on esinenud üle terve Eesti ja ka Euroopas. Kultuurikeskuse senine hoone on olnud kasutuses alates Seni on renoveeritud II korruse seminariruum.

Noortekeskuse tegevuseks on vaja leida sobivad tingimused. Noortekeskuse loomiseks on sobilikuks peetud endise «Linda» kaupluse hoonet ja ka Kehra mõisa ait-kuivati hoonet Kehras.

  • Шалмирейн никогда не был захвачен кем бы то ни .
  • ELi heitkogustega kauplemise susteemi hinnad
  • Он помнил тот первый момент и самые первые услышанные им слова: Добро пожаловать Олвин.
  • Binaarne valiku maakler

Kultuurikeskusena vajab taastamist endine Tehase Klubihoone, mis on tugevalt amortiseerunud ja sisuliselt ei tegutse ning seisab peamiselt kasutult ja elektrita alates Klubihoone kuulub Kehra tselluloositehasele. Hetkel kasutatakse klubihoonet aeg-ajalt kinonäitamiseks. Alavere Rahvamaja tegutseb Rahvamaja teenindab Alavere ja teisi ümberkaudseid külasid, mille elanike arv on kokku ca elanikku.

Rahvamajas on ümberkaudse piirkonna ainuke lavaga saal, mida kasutavad ka Alavere Põhikool ja lasteaed. Toimuvad iga-aastased kooli lauluvõistlused ja näidendite konkursid, samuti koolidiskod, aastapäevaüritused ja jõulupeod. Üha rohkem populaarsust koguvad kohvik-klubi õhtud. Rahvamajas tegutseb 7 erinevat ringi rahvatantsurühm, eakate klubi ja võimlemine, käsitööring, näitering, naiste aeroobika.

Rahvamaja hoone on amortiseerunud ning vajab renoveerimist, seda eriti katuse ja elektrisüsteemi osas. Uuendamist vajaks ka sisustus ja tehnoloogia. Rahvamaja edasises tegevuses on prioriteetideks külaelukeskuseks väljakujunemine, et lisaks kultuurilise meelelahutuse pakkumisele tõsta kohalikes elanikes ühtsustunnet ja vastutust kohaliku elukeskkonna arengu eest. Lisaks on kavas suurendada noortele suunatud tegevust ja võimalusel arendada välja noortekeskus.

Kavas on laiendada ka ringide tööd seltskonnatants, eakate kapell, segarahvatants Alavere külaraamatukogu tegutseb Alavere rahvamaja ruumides ja raamatukogu teeninduspiirkond hõlmab 10 ümberkaudset küla ligikaudu elanikku.

Raamatukogu kasutab Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad kolme ruumi, üldpindalaga 51 m2. Lisaks on olemas ka hoidlaruum. Raamatukogu ruumides tegutseb ka avalik internetipunkt. Lugejate ja külastajate arv on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, mistõttu raamatukogu senistest võimalustest enam ei jätku, praktiliselt puudub kohapeal lugemise ja töötamise võimalus.

Samuti puuduvad elementaarsed sanitaartingimused — tualett ja veevalamu. Raamatukogu vajab üleviimist uutesse ruumidesse kuni 70— m2kuna rahvamaja baasil laienemisvõimalused puuduvad. Uute asukohtadena on olnud vaatluse all Alavere põhikooli ja lasteaia hooned, aga ka mõne korrusmaja korter. Vt ka taastuvenergia, tuumaenergia.

F-te tootmine ja kasutamine kasvas Vedelad f-d loovad naftareostuse ohu. F-te ammendumist saab pidurdada näiteks Impulsi signalisatsiooni kauplemine ja taastuvate energiaallikate suurema kasutuselevõtuga. Vt ka naftatootmise tipp. Vt ka ruumiline planeerimine, strateegiline planeerimine. Biotehnoloogia tüüpiline koostisosa, mille abil organismi suutlikkust kasulikuks funktsiooniks üritatakse tõhustada maksimumini.

GMO-dest saadav kasutatav väljund — valgud, muud ained või omadused — on üldjuhul eristamatud geneetiliselt muundamata organismidest saadavatest samalaadsetest ühenditest. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga.

Vt ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Nendel aladel, kus termaalvesi kuni °C paikneb maapinna lähedal eriti vulkaanilistel aladelon Maa sisesoojus tinglikult taastuv energiaallikas, mida on võimalik kasutada energia muundamiseks.

Vt ka taastuvenergia. Tänapäevased transpordi- ja sidesüsteemid, üleilmastumine, meedia ja internet, keskkonnaprobleemid on surunud maailma omamoodi kokku, suurendades liikumist ja infovahetust, ühtlustades kultuure — seda eriti lääneliku Adaptiivsed kauplemise susteemid linliku kultuuri poole. Termini võttis kasutusele Marshall McLuhan.

Vt ka globaalne ümberorienteerumine. Teadlaste hinnangul on viimase aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5 ºC. Kaugemas minevikus oli g. Vt ka kasvuhoonegaasid, kasvuhoonenähtus, kliimamuutus, Kyoto protokoll, valitsustevaheline kliimamuutuse nõukogu IPCC.

Vt ka ühisomand, ühisomanditragöödia. Kui Vt ka arukas kasv, naftatootmise tipp. G-e hulka on arvatud nt rahvastikuprobleem rahvastikuplahvatus, ülerahvastustoitlusraskused, tuumasõja võimalikkus, taastumatute loodusvarade kiire kahanemine, energiakriis, saastuse kasv ja elukeskkonna halvenemine, sotsiaal-majandusliku arengu ebaühtlus, ohtlikud nakkushaigused, samuti narkomaania, terrorism. G-e lahendamisega viivitamine võib muuta nende tagajärjed pöördumatuks ja juhitamatuks.

G-e süstemaatilise uurimise ja laiema teadvustamise algatas Rooma Klubi. Vt ka kliimamuutus, Maa taluvuspiirid, riskiühiskond. Sotsiaalset h-t suurendavad nt elutähtsate varude Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad, joogivesi äkiline vähenemine, äärmuslikud ilmaolud, sõjalised konfliktid. Vt ka keskkonnajulgeolek, keskkonnarisk, keskkonnariski hindamine, kohanemisvõime, toiduga kindlustatus, toimetulekuvõime.

Vt ka energeetika, energiatõhusus, kütuseelement, mikroenergeetika, soojuse ja elektri koostootmine. Vt ka hapnikuringe, keskkonnabilanss, veebilanss. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus - vee fotolüütilisel lagunemisel tekkiv vesinik seondub süsinikuga ja hapnik vabaneb.

Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Inimtegevuse tõttu metsatustumine näitab hapnikubilanss vaba hapniku sisalduse vähenemist Maa atmosfääris. Vt ka aineringe, süsinikuringe.

H-de tagajärjel kuivavad metsad eriti okaspuumetsadeutrofeeruvad ja surevad veekogud, hapestuvad ja mürgistuvad mullad, lagunevad lubjakivist ehitised. Vt ka kriitiline koormus, sudu. See ei pruugi olla jätkusuutlikkuse saavutamise eelduseks. Vt ka looduskapital.

Levinud on valdkondade h. Näiteks kogub ja levitab Euroopa kohaliku transpordi infoteenistus ELTIS European Local Transport Information Service kohalikke algatusi, mille abil on suudetud vähendada transpordisüsteemi keskkonnamõju ja ühiskondlikke probleeme; tuntud on ka UNESCO rannikute planeerimise ja aruka kasutamise praktika andmebaas.

  • Tallinna linnastu sh Anija vald rahvastikuprognoosi kõige tõenäosema stsenaariumi kohaselt suureneb Tallinna linna tagamaa rahvaarv aastaks ligi kolmandiku võrra, seda peamiselt sisserände tõttu Tallinnast ja mujalt Eestist Tallinna linnastusse.
  • Tegelike valikute kaubanduse naide
  • Sisaldab nii elusa kui eluta aine ringkäiku.
  • Turbotax Kuidas sisestada aktsiaoptsioonitehinguid

Vt ka hea valitsemistava, standard, strateegiline planeerimine, võrdlusanalüüs. Hõlmab selliseid põhimõtteid nagu õigusriiklus, avaliku sektori aruandekohustus üldsuse ees, selgus ja arusaadavus otsuste tegemisel, tulemuslik otsuste rakendamine, osalusdemokraatiale tuginemine ja konsensusele orienteeritus, avalike teenuste osutamine mõistliku aja jooksul, võrdne kohtlemine ja kaasatus.

Allikas: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Vt ka hea tava, kodanikuühiskond, otsustusprotsess, sotsiaalne vastutus, üldsuse kaasamine. Sachs juhib tähelepanu tõigale, et h. Inimesed hindavad oma h. Laiemas käsitluses arvestatakse h. Vt ka elukvaliteet. Allikas: tööstusheite seadus. Vt ka heitgaas, heitkogustega kauplemine, kasvuhoonegaasid, kaubeldavad load, saastus reostus, saastamine, reostamine.

Kauplemine lähtub Kyoto protokolliga osalistele lubatud kasvuhoonegaaside piirkogustest, mida käitajad võivad õhku paisata. Kui käitaja paiskab õhku piirkogusest vähem kasvuhoonegaase, siis võib ta piirkoguse ja tegeliku saastekoguse vahe maha müüa. Vt ka kaubeldavad load. H-e teke on mis tahes energiamuunduses termodünaamiliselt paratamatu. H-e tagasisuunamine tootmisesse, kasutamine kütteks või vee soojendamiseks võimaldab kokku hoida loodusvarasid ja vähendada saastust.

Vt ka energiasääst, soojuse ja elektri koostootmine. Vt ka kaitseala, linnuala, loodusala. Vastupidi, süsteem kui tervik määratleb, kuidas selle osad toimivad või käituvad. Vt ka holistlik mõtlemine. Vt ka holism, süsteemne mõtlemine. Allikas: Lagerspetz, Vt ka kogukond, otsustusprotsess, partnerlus, rohelised, surverühm, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine.

Vesi on taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede alla, samuti h. Soodsad olud h. Eesti oludes jääb selle energialiigi osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks. Vt ka geotermiline energia, päikeseenergia, tuuleenergia. Kõiki inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi, mis eriti Põhjamaades tuginevad ajalooliselt väljakujunenud tavadele, ei ole otseselt seadustes kirjeldatud.

Vt Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad kallasrada. I-t peetakse üheks olulisemaks demograafiliseks ja säästva arengu indikaatoriks, sest see on eriti tundlik sotsiaalsete ja ökoloogiliste olude suhtes. Vt ka inimarengu indeks. Kõiki inimarengu tahke on võimatu mõõta, ent pakutud lihtne inimarengu ühendnäitaja juhib tähelepanu seotud sotsiaalprobleemidele. Vt ka elustandard, imikusuremus, jätkusuutliku ühiskonna indeks, säästva arengu indikaator, vaesusindeks. Selle eesmärgi saavutamiseks algatati Eestis on Lääne-Eesti saarte Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad programmiala.

Vt ka kaitseala. Tavalised i-i Kaubandusvoimaluste kusimused vormid on näiteks koolitus, töövõimalustega seotud informatsioon ja teadmised, tervishoid, majanduslike võimaluste parandamine. Osutatakse ka sellele, et näiteks vaesus on ebaküllaldase i-i investeerimise tagajärg. Vt ka looduskapital, sotsiaalne kapital.

Vt ka looduse õigused, süvaökoloogia. Inimlikud vajadused ulatuvad kaugemale füsioloogilisest vajadusest toidu, vee ja sooja järele ning sisaldavad sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi, nagu turvalisus, armastus, identiteeditunne ja enesetõestamine. Inimlike vajaduste arvestamine on üks säästva arengu lähtekohti.

Vt ka elukvaliteet, heaolu, Maslow vajaduste hierarhia. Vt ka sotsiaalökoloogia. Formaalsed piirangud on näiteks seadused, omandiõigused, ühiskonnakorraldus, õigussüsteem. Mitteformaalsed piirangud on näiteks moraal, tabud, kombed, viisakusreeglid. I-d on ajas muutuvad. Nende muutuste dünaamikat on oluline jälgida.

Et soovitud muutus toimuks näiteks keskkonnahoidlike poliitikameetmete ellurakendaminepeavad formaalne ja mitteformaalne institutsionaalne võrgustik teineteist toetama nt keskkonnateadlikkus, teabe edastamise viisid. Vt ka sotsiaalne kapital, süsteem.

Vt ka keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem EMAS. Vt ka Århusi konventsioon, juurdepääsu-põhimõtted. Rahvusvahelisel tasandil tunnustati j-e olulisust esimest korda Rio deklaratsioonis Vt ka Århusi konventsioon, ÜRO keskkonna- ja arengukonverents.

Kasutatakse eriti säästva arengu, looduskaitse ja looduskasutuse ning kogukondliku arendamise kontekstis. Vt ka sotsiaalne vastutus, suutlikkuse tõhustamine, üldsuse kaasamine, üldsuse osalemine. Näiteks riik, kes ei panusta kliimamuutuse leevendamisse, sõidab jänest teiste riikide leevendamismeetmete kulul. Või kui üks kalur ületab püügiga varem kokku lepitud kvoote, siis maksavad ülepüügist tekkinud kahju kinni kõik kalurid.

Kui kõik käituksid samamoodi, siis kukuks terve süsteem kokku. Vt ka globaalne ühisomand, vangide dilemma, ökoloogiline dumping, ühisomand. Selliste põhimõtete rakendamisega panustavad ettevõtted oma pikaajalisse majandusedusse ja samas kogu ühiskonna säästvasse arengusse. Vt ka eetiline investeering, ettevõtte ühiskondlik vastutus, jätkusuutlikkus, säästev kasutus, tulemuste kolmikmõõde.

Loodusvara kasutamist peetakse tasakaalustatuks siis, kui selle ammutamine nt kalapüük, metsa raiumine ei ületa selle loodusliku taastumise kiirust ehk biomassi kasvukiirust. Ökosüsteemi seisundit iseloomustav indikaator.

Vt ka keskkonnaindikaator, säästev kalandus, säästev kasutus, säästva arengu indikaator. Töötati välja Maailmapanga jaoks Negatiivne säästumäär viitab sellele, et ühiskond tarbib praegust kapitalibaasi, st areng ei ole pikas perspektiivis kestlik. Vt ka roheline SKT, säästva majandusliku heaolu indeks, tõelise arengu indeks. Kuigi j-t kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad eelistatakse kasutada sõna j.

J-t iseloomustavad neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja institutsionaalne j. J-e määratlemisel on välja pakutud tugeva ja nõrga j-e kontseptsioon.

Tugeva ehk ökoloogilise j-e kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali looduskapitali ja inimese loodud kapitalide samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku j-e kriteeriumi pooldajad peavad määravaks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s. Vt ka Hartwicki reegel, säästev kasutus, tehnoloogiline optimism, toimetulekuvõime, ökoloogiline majandus. Vt ka keskkonnamõju hindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine, sotsiaalse mõju hindamine.

Seetõttu erinevad j. Vt ka ebamäärasus, jätkusuutlikkus, komplekssus, mitme-kriteeriumi hindamine, normaalteadus, postnormaalteadus.

Töötati välja Hollandis Koosneb 22 näitajast. Vt ka saastus, saneerimine. Vt ka ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, taaskasutus. Vt ka jäätmete kogumine, jäätmete kõrvaldamine. Esmatähtis suund peab siiski olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine. Vt ka jäätmehooldus. Vt ka jäätmehooldus, jäätmekäitlus.

Üks levinumaid jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse. Teine levinud j. K-d jagunevad Eestis eri kaitsekorraga vöönditeks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. K-tüübid on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala looduspark.

Vt ka biosfääri programmiala, hoiuala, kaitstav loodusobjekt. Vt ka looduskaitseseadus, loodusmälestis. Looduskaitseseaduse järgi on rannal või kaldal asuva kinnistu valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal.

Veeseadus sätestab kallasraja laiuseks laevatavatel veekogudel 10 m ja teistel veekogudel 4 m, üleujutatud kallasraja korral on avalikult kasutatav 2 m laiune k. Vt ka igaüheõigus. Tootmises sisend, mis koosneb materiaalsest tehislik, looduslikmittemateriaalsest nt teadmised, koostöösuhted ja inimkomponendist töö. Üldjuhul võetakse majandustegevuste hindamise ja võrdlemise aluseks rahas ja varades oleva k-i hulk ja kasv.

Vt ka inimkapital, kapitaliinerts, looduskapital, looduslik ja tehislik, sotsiaalne kapital.

Nt nõuavad naftatöötlemis- ja keemiatehased mahukaid investeeringuid seadmetesse, kuid annavad suhteliselt vähe tööd inimestele. Vt ka toormemahukas tootmine, tööjõumahukas tootmine. Tekivad peamiselt fossiilkütuste põletamisel, elektri- ja soojusenergia tootmisel, transpordis, energiamahukas tööstuses, aga ka intensiivses põllumajanduses eriti loomakasvatuses ning prügilates.

Vt ka energiamahukus, kasvuhoonenähtus, kliimamuutus. Vt ka saaste eksport, ökoloogiline dumping. Looduslike protsesside tulemusel kujunenud atmosfääri gaasiline koostis hoiab kasvuhooneefekti tasemel, mis säilitab Maa temperatuuri stabiilsena.

Anija valla arengukava kinnitamine

Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel nt põllumajanduses ja prügilates satuvad atmosfääri kasvuhoonegaaside lisakogused, mis on seni olnud aktiivsest süsinikuringest väljas. See suurendabki k-t ning põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Vt ka siduja, vihmamets, ökoloogiline tasakaal. Vt ka heitkogustega kauplemine. Vt ka säästev transport. Sotsiaalteadustes füüsiliste ja sotsiaalsete olude, elementide ja nähtuste kogum, mis subjekti mõjutab ja millele on tema tegevus suunatud.

Tinglikult jagatakse k-a looduslikuks ja tehiskeskkonnaks, sotsiaalseks ja füüsiliseks, kontseptuaalseks ja kultuurikeskkonnaks.

Vt ka looduslik ja tehislik, süsteem. Võib välja tuua nt subjektiivse, institutsionaalse või kultuurilise k. Eriti levinud on uue keskkonnaparadigma eristamine nn inimkesksest või traditsioonilisest Lääne paradigmast. Vt ka inimkesksus, looduskesksus.

vívoactive® 3 Series: Everything you need to know – Garmin® Retail Training

Näiteks pinnase tallamiskindlus turismivoogude kavandamiselveekogu isepuhastusvõime looduslike biopuhastite kasutamisel, vee puhastamiskulude arvestamisel.

Vt ka kriitiline koormus, Maa taluvuspiirid. Sageli seotud ühisomandiga. Vt ka väliskulu. Otsesel hindamisel määratakse küsitluse teel elanike maksevalmidus keskkonnaseisundi parandamise või säilitamise eest või aktsepteerimisvalmidus teatud ökosüsteemiteenusest või hüvest loobumiseks.

Kaudse meetodi puhul tuletatakse maksevalmidus inimeste tavakäitumisest sõit puhkekohta, palk töötamise eest saastatud keskkonnas jne. Vt ka keskkonnamajandus, keskkonnavastutus, tasuvusanalüüs, väärtus, ökosüsteemi taastamise kulu.

Keskkonnaaruandeid koostatakse sellest ajast alates kõigil tasanditel ülemaailmsest kuni kohalikuni. Organisatsiooni k-s antakse ülevaade oma tegevuse keskkonnamõjust ning keskkonnategevusest.

Euroopa keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi EMAS rakendamisel on k.

Vt ka keskkonnaindikaator, keskkonnategevuse tulemuslikkus, sotsiaalne aruanne. Vt ka keskkonnabilanss, keskkonnajuhtimissüsteem, keskkonnategevuse tulemuslikkus, olelusringi hindamine.

K-ga võib selgitada ja hinnata tegevuse keskkonnamõju, õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne. Levinumad k-i tüübid Eestis on tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit. Vt ka keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem EMASsotsiaalne audit. Selle peamine eesmärk on vähendada jäätme- ja heitmekoguseid, suurendada tõhusust loodusvarade kokkuhoid ja seega vähendada kulusid.

Vt ka hapnikubilanss, keskkonnaarvestus, materjalikulu, veebilanss, ökoloogiline tasakaal.

K-t on jagatud ettekirjutavaks prescriptive ja kirjeldavaks descriptive k-ks. Ettekirjutav k. Argumentidena on kasutatud nt põlvkondadevahelist õiglust ja looduse õigusi. Kirjeldav k. Analüüsitakse, miks ja milline keskkond inimestele meeldib. Üks tuntumaid käsitlusi on nn evolutsiooniline k. Keskkonnaesteetilised eelistused on olemuslikult seotud väärtustega. Inimese võimet näha looduses esteetilisi väärtusi on võimalik arendada kunstihariduse kaudu.

Võimalus väärtustada esteetiliselt looduskeskkonda ja säästvat inimtegevust on oluline säästva arengu seisukohalt — näiteks võib arusaam, et rohkete tuulikutega maaala on ebaesteetiline, pidurdada tuuleenergia laialdast kasutamist.

Vt ka keskkonnaeetika. Eestis moodustati riiklik k. Pärast ümberkorraldust Sinna laekuvad seadusega sätestatud keskkonnatasud — loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu. Vt ka laenu vahetamine looduskaitse vastu, ökopank. Ökosüsteemide struktuurist ja toimimisest lähtuvad funktsioonid pakuvad inimeste väärtustatavaid hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid. Vt ka aineringe, keskkonna taluvusvõime, looduskapital, mullakaitse, siduja, veekogu isepuhastusvõime, ökoloogiline majandus, ökosüsteemne tehnoloogia.

Alates Vt ka keskkonnateadvus, Igapaevased kaubandusvoimalused naitajad paradigma, säästva arengu haridus. Vt ka olelusring, terviklik tootepoliitika. Eelistatakse tarbimise vähendamist, ökoloogilisi tehnoloogiaid, vastupidavaid ja parandatavaid tooteid, kordus- ja taaskasutust, toodete asendamist teenustega nt auto või jalgratta üürimine selle omamise asemel ja ühiskasutust.

Tarbimise keskkonnahoidlikkust saab mõõta nt ökoloogilise jalajälje abil. Vt ka keskkonnamärgis, roheturundus, tarbimisharjumuste muutmine, õiglane kaubandus, ökomärgis.

Vt ka säästev tehnoloogia, terviklik tootepoliitika, ökotehnoloogia. K-te rühmitamine ei ole absoluutne, vaid võib sõltuda probleemi käsitlusviisist. Vt ka bioindikaator, keskkonnaaruanne, keskkonnainfo, keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator, säästva arengu indikaator. Info tegevuse või meetmete kohta, mis tõenäoliselt või tegelikult mõjutavad keskkonnaseisundit, samuti analüüside ja oletuste kohta, mida kasutatakse keskkonnaalaste otsuste langetamisel.

Vt ka Århusi konventsioon, juurdepääsu-põhimõtted, keskkonnaindikaator, keskkonnapoliitika vahend. Vt ka keskkonnajuhtimissüsteem, keskkonnakorraldus, keskkonnategevuse tulemuslikkus.

Vt ka keskkonnajuhtimine.