Eesti riik on müünud üle 75 miljoni AAU ja teeninud sellest tulu üle miljoni euro. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st et vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Samuti on plaanis suurendada heitkoguste ühikute ülejäägi paigutamiseks mõeldud turustabiilsusreservi mahtu. EL-i heitkogustega kauplemise süsteem on nn piiramise ja kauplemise süsteem, st piiratakse lubatud heitkoguste üldist taset, kuid selle piires on süsteemis osalejatel võimalik saastekvoote osta ja müüa vastavalt vajadusele [1]. Kõik need sektorid saavad ka järgmisel perioodil ehk alates

Heitkogustega kauplemine

Ettepanekus kajastub ka kahe uue fondi loomine, mis aitavad soodustada uuenduslikkust: Innovatsiooni fond pakub majanduslikku tuge uuenduslikele taastuva energia, süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise süsteemide projektidele; Moderniseerimise fond aitab uuendada ja parendada energiasüsteeme väiksema sissetulekuga liikmesriikides. Viimased arengud Eelmise aasta septembris tegi komisjon ettepaneku kiirendada kasvuhoonegaaside heitme vähendamist, tõstes Parlament pakkus välja seada eesmärgiks protsendilise kärpe.

ELi heitkogustega kauplemise susteemi hinnad

Uue meetme sihtgrupiks on ennekõike ettevõtted, kelle tooted pärinevad nendest riikidest, kus heitkoguste reeglid on lõdvemad. Süsinikumaksu abil soovitakse toetada Rohelise kokkuleppe raames kliimaneutraalsuse saavutamist ning vältida ELi tootmise ümberkolimist riikidesse, mis ei võta kliimamuutust tõsiselt.

Tasuta saavad heitkoguse ühikuid need ettevõtted, kelle puhul on konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning kõrgemad maksud ohustaksid käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja seeläbi heitkogus ei väheneks.

  1. ELi HKS | Keskkonnaamet
  2. Heitkogustega kauplemine | Keskkonnaministeerium
  3. Koige kasumlikum kauplemistarkvara

Seda nähtust nimetatakse süsinikdioksiidi heite ülekandumiseks ehk lühidalt süsinikulekkeks. Need ettevõtted, kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või nendest ei jätku iga-aastase tagastamiskohustuse täitmiseks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma või lülituma ümber tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa heite vähenemise.

ELi jõupingutused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

Iga-aastane tagastamiskohustus tähendab seda, et ettevõtted peavad tagastama iga aasta Heitkoguse ülemmäär ning iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunabki ELi HKSis osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.

Esimene kauplemisperiood — Alates 1.

ELi heitkogustega kauplemise susteemi hinnad

Kauplemiseks pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguse ühikute edaspidi LHÜ riikliku jaotuskava edaspidi RJK. Kui käitaja paiskas õhku lubatust vähem, siis lubatud koguse ja tegeliku heitkoguse vahe võis ta maha müüa. Selleks võib Keskkonnaministeerium ise korraldada taotlusvooru või rahastada kliimamuutuste valdkonna ürituste muuhulgas konkursside läbiviimist; Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alane teadus- ja arendustegevus eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas ning sellealaste näidisprojekte rahastamine.

Hetkeseisuga ei tehta Eestis metoodilist teadus- ja arendustegevust aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, kuid olukorra muutudes on võimalik antud valdkonna arendamist toetada.

Navigeerimismenüü

Samuti otsustati toetada Garage48 GreenTech Tallinn ürituse käigus väljaarendatud parimate IT-lahenduse edasiarendamist; Arengufondi Sügiseses taotlusvoorus otsustati toetada meeskonda solO termostaat hiljem nimi muudetud — Themo ; SA KredExi poolt Climathoni programmi eesmärk on leida tunnise võistluse käigus uuenduslikke lahendusi linnade kliimaprobleemidele.

Tallinnas valiti ülesandeks rattakasutuse osakaalu suurendamine Tallinna transpordis.

Selleks korraldas Keskkonnaministeerium Kui ELi HKSis on kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustused seatud energiamahukatele tööstus- ja energiatootmisega tegelevatele ettevõtetele, siis jagatud kohustuse otsuse kohane kauplemine toimib teistel alustel — heite piiramise või vähendamise kohustused on seatud liikmesriikidele, kes oma kohustuste kulutõhusamaks täitmiseks ühikutega kaubelda võivad.

Need sektorid on: transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine.

Päise menüü

Eestil tekib tõenäoliselt perioodil — umbes ühe miljoni AEA ühiku ülejääk. Sarnaselt Kyoto protokolli kohasele AAUde heitekaubanduse raamistikule saab ka AEAsid ülejäägi korral mõnele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile võõrandada või vajadusel juurde osta.

Selline kauplemine võimaldab liikmesriikidel paindlikumalt ja kulutõhusamalt oma jagatud kohustuse otsuse kohaseid eesmärke saavutada. AEAde nõudlus kuni Seni ei ole Eesti AEA ühikuid müünud. Jagatud kohustuse määruse kohane kauplemine perioodil — Tõenäoliselt muutub praegune olukord alates Ülalnimetatud jagatud kohustuse otsuse periood kestab aastani ning pärast seda, perioodil —, asendab ELi õigusraamistikus senise jagatud kohustuse otsuse uus, nn jagatud kohustuse määrus.

Määrusest tuleneb Eestile kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet Eesmärgi saavutamiseks ning tulu teenimiseks võimaliku ühikute AEAde ülejäägi müügiks tuleb määruse valdkondades jätkuvalt võtta meetmeid heitkoguste vähendamiseks.

ELi heitkogustega kauplemise susteemi hinnad

Kõige sobivamate ja kulutõhusamate heidet vähendavate poliitikate ja meetmete valimiseks viis Keskkonnaministeerium